Kontserdikavad koosnesid omaloomingust, huumorist ning läbimõeldud vahetekstidest, mis kanti ette vene keeles aga eesti aktsendiga. Esimest korda Nõukogude Liidu ajaloos hakati Apelsini suhtes kasutama väljendit show- gruppa. Kontserdipaikadeks olid suuremas osas jäähallid, kuhu mahtus keskmiselt 4000 inimest. Ja need olid reeglina puupüsti täis. Looming Küllaltki suure osa muusikast, mis Apelsinile populaarsust on toonud, moodustab omalooming. Tähtis koht on ka naljal nii muusikas kui tekstis. Laulutekstide autoriteks on enamalt jaolt Ott Arder, Henno Käo ja Priit Aimla. Ansambli muusikaline moto - igaühele midagi (ehk polkast rokini) - peab paika tänaseni, ansambel võib üles astuda nii elektrilisi kui akustilisi pille kasutades. Jambolaya: https://www.youtube.com/watch?v=e9Yqgix64kI Matkalaul: https://www.youtube.com/watch?v=XGUWRFFynno Aeg ei peatu: https://www.youtube.com/watch?v=vt27a1EJviM Himaalaja: https://www.youtube.com/watch
Hillar King - ex-bass Aleksander Vilipere /1955-2011/ - trummid, vokaal Marek Lillemägi - trummid Ivo Varts /1961-2013/ - ex-trummid Esimese lauluna ansamblis Apelsin laulis Nuude linti «Jambolaya». Taheti aga tegelikult algul Ajakirjandusmaja ansambliks saada, aga sinna neid ei võetud. Nii nad saidki algul Tallinna Kaubamaja bändiks. Apelsin oli bänd, kes avas 70ndatel Venemaa ukse paljudele teistele Eesti artistidele. Tähtis koht on nende heliloomingus olnud alati ka naljal nii muusikas kui tekstis. Ansambli muusikaline moto igaühele midagi (ehk polkast rokini) saavutused Üldse on ansamblil ilmunud 4 LP-d ja 2 CD-d. viimasele neist - Apelsini boogie on põhiliselt koondatud Tõnu Aare loomingu paremik. Apelsin veereb nüüd juba 38-ndat aastat. Esimene välistuur oli Soomes, millele aga eelnesid kontserdid Tsehhoslovakkias. Soomes mängitakse tänaseni Apelsini laule. Aegade jooksul on ansambel esinenud rohkem kui kuuendikul planeedist.
Ta oli hakanud juba vaikselt oma meremeest unustama kuigi mõtted triivisid ikka veel temani. Arne oli tema vastu õrn ja hoolitsev. Oli näha, et ta tahtis temaga koos olla ilma igasuguste eriliste tagamaadeta. Nad mõlemad nautisid üksteise seltskonda. Ingeri ja Arne suhet hoidis koos ainult lootus. Inger lootis sügavalt, et mingi aeg saab Arne oma naise maha jätta, siis kui lapsed juba suuremad on ja saavad asjadest õigesti aru. Inger vajas Arnet. Ta oli talle, kui kalju mille naljal sai toetuda. Arne andis Ingerile igasuguse kindlus- ja turvatunde. Ta tekitas temas tundeid, mida ta arvas endas mitte iial leidvat. Inger ei olnud inimene, kes oma muredest kohe räägib. Arne ja tema vahel oli perekond ja Ingeril polnud ometi südant seda lõhkuda. Sisimas ta loomulikult muud ei tahtnud. Ta hoidis oma armukadedust kindlalt vaka all. Nende suhtele saigi saatuslikuks see, et naine jäi kolmandat korda rasedaks ja nii ei olnud Ingeril mitte mingit lootust
- olid tema favoriidid. Liechtenstein saavutab tugevat muljet avatud särava värvi tänu . Ma armastan tema tööd sellise sundimatu emotsionaalsuse eest. -8- Roy Lichtenstein - on üks lõbusatest kunstnikkudest. Ta räägib armastusest, inimsuhetest naljal viisil, aidates neid paremini mõista ja teha need kättesaadavamaks inimestele, kes mitte liiga mõistab midagi kunstis. Ta kasutas massikultuuri kujundeid, sageli parodeeris neid omamoodi, kuid ise ei andnud süzeele sotsiaalset kommentaari , aga tahtis näidata USA 60-t
palju kasutada võib mõjuda agressiivsusena. Pinget vabastav sekkumine. Kui märgate kliendi emotsionaalses seisundis muutusi. Sellega hoitakse kinni ka mingit emotsiooni. Emotsiooni kättesaamine ei tohiks olla nõustamise eesmärk. Inimese lahti lammutamine on kõige lihtsam ja kui sa pole kindel ja ei oska kokku panna, tuleb öelda, et inimene ise ütleks, stopp kust ta ei taha enam edasi minna. Katalüütline sekkumine. Sama analüütiline lähenemine. Eesmärk, et küsimuse naljal inimene teadvustaks midagi jne. Toetav sekkumine. Tunnustuse ja komplimendi jagamine, nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Ei tohi puudutada põlvi, jalgu. Turvalisem puudutamise piirkond õla, käe piirkond. Tõlgendamine. Tõlgendused on nii või teisiti nõustaja enda peast tulenevad subjektiivsed . see on millegi susu andmine, millelegi, mida kuuleme ja näeme. Peame aduma tõlgenduse mõju kliendile. Peame olema valmis selle mõjuga ka toime tulema
Artur Adson Kujundas võru keelses luules välja peatraditsiooni. Vana romantiline stiil, sentimentaalsus, iseloomulikud ka tagasivaated lapsepõlvele. Johannes Semper Intellektuaalne vaoshoitus avaldus luules. 15. Juhan Sütiste luule. 1930ndatel juhtiv realistlik luuletaja. Sütiste oli elulähedust esindav autor. Tartust pärit linnapoiss poetiseeris seda miljööd otseselt oma luuletekstides. Kirjutas Saksa okupatsiooni ajal armastusluulet. Kasvas üles 1920ndate kirjanduskogemuste naljal, kuid tähelepanuväärne oli see, et ta kirjutas aeg-ajalt vabavärssi (1920ndate lõpp ja 1930ndate alguses, mil see polnud väga tüüpiline). 1930ndatel sai temast juhtiv realistlik luuletaja. Ekspressionismi mõjuga oli tema esikkogu ,,Rahutus" (1928), millega esitab autobiograafilist ainet konkreetsete realistlike situatsioonide-detailide kaudu. Sütiste saavutas eluliste pihtimuste kaudu selge omailmelisuse. 1930ndatel rohkem klassikalist vormi ja uusi teemasid
toetuvad suuresti Sigmund Freudi psühhoanalüütilisele üldteooriale. Freudi järgi on huumoril oluline koht psühholoogiliste asendus- e. substitutsioonimehhanismide hulgas, mille kaudu inimene teisendab oma sotsiaalselt vastuvõetamatud agressiivsed impulsid vastuvõetavateks ja saab need niimoodi välja elada. Nali on omamoodi otsetee, mis võimaldab säästa närvienergiat, mis muidu oleks kulunud nende keelatud impulsside mahasurumiseks. Seega on naljal tihti mingite "ametlike" väärtuste pahupidi pööraja funktsioon, keelu- või tabumurdja funktsioon. Tabud, mille murdmisega nali tegeleb, on põhiliselt kaht liiki: poliitilised tabud ja sündsustabud (eelkõige seksuaalsed tabud). Autoritaarsed survereiimid (nt. meilgi alles hiljuti lõppenud nõukogude kord) on üldiselt nn. poliitiliste naljade suurepärane toitepinnas. Muidugi on taolised reiimid taolistes naljades iseenda
annaabi.ee 
