Kasutatakse tellis-, betoon-, kergbetoonpindade, tsementkrohvist pinna ja kipsplaadi tasandamisel. Nõuded kasutamisel: Alati puhast vett kasutada! Liiga palju vett- pehme pahtel Töö temp. +10 kraadi vähemalt. Külmunud segu ja külm vesi= valmissegu alla 0 kraadi, jäätub! Niiskuskindlat pahtlit võib plaatida, kuivade ruumide pahtleid mitte! Soojas ja kuivas ruumis on soovitav enne tööde algust aluspinda niisutada või kruntida, see tagab parema nakkuvuse. Kulunormid olenevalt pahtli sordist erinevad, varieeruvad 1-2 kg/m2 kuni 1,4 kg/m2. Kipskrohvil oleneb kihi paksusest, nt Maxit IP 22 10 kg/m2. PILET 2 1. Pindade pahteldamine Töökoha ettevalmistamine: Kaetakse uksed, aknad, teipimine. Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Vajalikud töövahendid: nõu segu segamiseks kui kasutatakse kuivsegu, puhas vesi, vispel segamiseks, pahtellabidaid.
palju lihvida. · Seejärel lihvige pind varre otsa kinnitatud lihvimisklotsiga (-tallaga) siledaks. · Tõenäoliselt on vaja pärast veel mõnda kohta parandada  uuesti pahteldada ja lihvida. 2. Pindade krohvimine kipsmördiga. Töökäik on sama nagu tsementkrohvimisel. Kipsmördiga pind jääb siledam. Enne krohvimistööde algust peab aluspind olema puhas ja ühtlase niiskusega. Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni. Parema nakkuvuse saavutamiseks võib kasutada aluspinnale nakkedispersiooni. Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit. Krohvimiseks vajalikud tööriistad on kellu, hõõruti, liip, mördiprits, krohvinuga, anum krohvi jaoks ja vispel krohvi segamiseks. Tööohutuse tagamiseks on vajalikud tööriided/jalanõud, kindad, respiraatorit, vajadusel kaitseprillid ja müts. Kõrgemal olevate pindade krohvimiseks on vajalik korralik telling, mis
See kaob aga paari päeva möödudes. Jälgida võimalikku allergiatundlikkust looduslike ainete suhtes. · NÕUANNE Vanade dispersioonvärviga värvitud pindade ülevärvimiseks on soovitav lisada kaseiinvärvile safloorõli. 1 kg värvipulbri kohta lisatakse 30  50 ml safloorõli (art nr 370). Õli lisatakse värvile peale 30 min seismist ja uuesti läbisegamist. Õli lisamise ajal tuleb värvi pidevalt drelliga segada. Õli tuleb lisada peene nirena. Õli lisand annab värvile parema nakkuvuse. Määrdunud värvipidade puhul tuleb need enne soodalahusega (nt art nr 992) üle pesta. Soovitav on sel juhul teha enne värvimist kindlasti prooviruut ja veenduda lahenduse sobilikkuses. Kogutud materjalid: www.safran.ee www.eas.ee
· Lubi-kipsmört koguses ja moodustab metalli pinnale kaitsva · Tsement-lubimört kihi, mis takistab vee ligipääsu. Peale selle · Tsementmört tagab vilgukivi suurepärase kaitse UV-kiirte eest. Värvis sisalduv linaõli tekitab väga hea 2. Täiteainete järgi: nakkuvuse aluspinnaga. · Rasked (külmad) mördid, kasutatakse raskeid täiteaineid (mille 1m³ kaalub üle (2)Antratsiit (ladina 1000kg; liiv, killustik, kivipuru). Paremateks keeles anthracites, vanakreeka keelest loetakse teravakandiliste teradega liiv, kuna "süsi; karbunkul") on vanim ja kõrgema see nakkub hästi sideainetega. Krohvitöödel moondumise tasemega kivisöemodifikatsioon.
1 1. Sissejuhatus, üldiseloomustus Looduslikud värvid koosnevad lihtsatest naturaalsetest komponentidest, nendes puuduvad kunstlikud säilitusained ning kunstlikud pinnatugevdus lisandid. Täiteaineteks on näiteks kvartsliiv, kriit, dolomiidijahu, erinevid pigmendid, talk jne. Sideainetena on enim tuntud muna, kohupiim, õlu, jahu, mida vastavalt töödeldes saab liimaine, mis hoiab värvi täiteaineid omavahel koos ja tagab värvi nakkuvuse. [1] Sünteetilised värvid moodustavad värvitud pinnale kileja, õhku läbilaskmatu kihi. See aga soodustab niiskuse kondenseerumist ja hallitusseente tekkimist. Viimased on omakorda mürgiks nii sissehingajatele kui ka majale. Seevastu ökoloogilised värvid ehk looduslikud värvid võimaldavad niiskusel liikuda läbi värvikihi, kiht ise jääb aga veekindlaks (v.a liimvärvid). Kuna nad ei sisalda tervisele kahjulikke ühendeid, loovad nad hea sisekliima ning ei kahjusta tervist
1. Jahvatatud kriit ehk õhklubi(valge) 2. Mangaandioskiid(must) 3. Graniit(hall) 4. Rauamennik(pruunikas-punane) 5. Ooker(kollane) 6. Sieena(punakas-pruun) Tehispigmendid 1. Tsink ja plii(valged) 2. Pliimennik(helepunane) 3. Kinaver(marsipunane) 4. Ultramariin(sinine) 5. Alumiiniumpulber(hõbedane) 6. Pronkspulber(pronksjas) Pigmentide omadusteks on katvus, valgusekindlus, leelisekindlus ja mürgisus. Suurimaks probleemiks mürgisuse kõrval on kestva nakkuvuse säilimine.Nakkuvust parandatakse naturaalse värnitsaga kruntimise teel. Katvus oleneb pigmendi läbipaistvusest ja kaetava pinna värvusest. · Hea katvuvusega on rauamennik ja mangaandioksiid · Hea leelisekindlusega on kriit, lubi, grafiit, rauamennik, ooker, ultramariin · Väga mürgised on plii valge, pliimennik, tinaver ja põletatud sieena Kilemoodustajad Kilemoodustajatena kasutatakse looduslikke- ja tehisvaike, kuivavaid taimeõlisid ja nitrotselluloosi
3.4. VÄRVI SEGAMINE. 3.5. TEHNOLOOGILINE KAART. 3.6. VÄRVIMISE TEHNOLOOGIAD. 3.7. OSALINE JA TÄIELIK VÄRVIMINE. Kohtvärvimine. Detaili värvimine. 3.8. ERINEVATE MATERJALIDE VÄRVIMINE. Metall. Plast. Klaas. Puit. 3.9. HAJUTAMINE. Värvi hajutamine. Laki hajutamine. 3.10. VÄRVIKAHJUSTUSTE HINDAMINE JA KÕRVALDAMINE. 3.11. POLEERIMINE. Detaili poleerimine. Terve auto poleerimine. Vana värvi poleerimine. 3.12. VÄRVIKIHI KVALITEEDI KONTROLL. Visuaalne. Värvikihi mõõtmine. Nakkuvuse kontroll. Viskoossuse mõõtmine. 3.13. VEAD VÄRVIMISEL, NENDE PÕHJUSED JA KÕRVALDAMINE. Töödeldud pinna järeltöötlus. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · värviringi · värviretseptide mõisteid · toonimistehnoloogiat · värvide segamisele esitatavaid nõudeid; · tehnoloogiliste kaartide tingmärke ja mõisteid · värvimistehnoloogiaid; · viimistlustööde tehnoloogiaid; · hajutustehnoloogiat; · poleerimistehnoloogiaid;
ning pinna kvaliteedist. Säilitamine tihedalt suletud originaalanumas 180C juures: 12 kuud. Tooted ei ole keemiliste säilitusainetega, seetõttu tuleb avatud anum tarvitada ära nii kiiresti kui võimalik. Pilet 3 1. Pindade krohvimine kipsmördiga. Töökäik on sama nagu tsementkrohvimisel, kuid pind jääb siledam. Enne krohvimistööde algust peab aluspind olema puhas ja ühtlase niiskusega. Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni. Parema nakkuvuse saavutamiseks võib kasutada aluspinnale nakkedispersiooni. Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit. Krohvimiseks vajalikud tööriistad on kellu, hõõruti, liip, mördiprits, krohvinuga, anum krohvi jaoks ja vispel krohvi segamiseks. Tööohutuse tagamiseks on vajalikud tööriided/jalanõud, kindad, respiraatorit, vajadusel kaitseprillid ja müts. Kõrgemal olevate pindade krohvimiseks on vajalik telling, mis ei logise
Mosaiiksuse ehk ruumimustri analüüs: oluline loodusgeograafilistes uuringutes, kasutatakse erinevate piirkondade võrdlemiseks või ajalise muutuse uurimiseks. 1. Kompaktsuse indeks ehk Pattoni indeks. Näitab piiride keerukust – kui indeks on 1 siis on ring. Mida väiksem indeks seda keerulisem objekt. 2. Kuju suhtelisus ehk proportsioon 3. Servaindeks ehk maastiku mitmekesisuse indeks 4. Heterogeensuse ehk mitmekesisuse indeks (Shannon-Wieneri indeks) 5. Kokkupuute e nakkuvuse indeks 19 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Valemid – V loeng, slaid 17 Fraktal (vt slaid18) - selline kujund, mille üksikud osad on kogu objektile ehk tervikule mingil määral sarnased. Kolm arvulist näitajat:  Initsiaator  Generaator
Kogumiskolust liigub kile kruvikonveieri abil läbi surupressi ekstruuderisse. Kõrgtehnoloogilise vee keskkonnas pressimisega (water-ring pelletizer) saadakse kõrge puhtuseastmega kilepellet, mis peale dehüdreerimist ja tsüklonimasinast läbimist on kuiv. Kilepellet liigub kile ekstruuderisse, kus toimub kuumutamine ja lisaainetega segamisel kile pressimine laiusega 200-550 mm, paksusega 0.015-0.03mm. Rullmasin võimaldab kile ühele poolele liimaine pihustamist mis tagab kile nakkuvuse. Valmistoodangu proovid läbivad regulaarse mõõtmise ning peale kontrollaktide tulemuste vastavust normidele on toodang kasutusvalmis. Euroalustele ladustamisel on toodang valmis tarbijateni jõudma. 4 Seadmete ja töötsüklite täisvõimsus on planeeritud saavutada 2012 aasta lõpuks. Planeeritav periood on varutud piisavalt pikk, kuna