kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhunlahtisusega. q Düsenteeriat kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. q Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. q Inkubatsiooniperiood on 1-7 päeva Nakatumine q Fekaal-oraalsel teel - kus inimene puutub kokku nakkusallika väljaheidetega. q Hügieeninõuete mittejärgimisel - satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sümptomid q Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde q Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldustunne. q
Toidutekkelised nakkushaiguspuhangud Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute või nende kahtluse uurimise eesmärgiks on toidu kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning inimeste tervise kaitsmine. Toidutekkeliseks nakkushaiguse puhanguks nimetatakse kahe või enama, omavahel ühise toidutekkelise nakkusallika või ühislevikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhu esinemist lühikeses ajavahemikus. Harva esinevate nakkushaiguste (siberi katk, botulism, brutselloos, trihhinelloos, ehhinokokkoos jm) puhul, loetakse iga haigusjuht puhanguks. Listeria monocytogenes Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga
Keskmine risk Suur risk Talumatu risk Nakatumine levinud III IV V 4 Nakatumine võib olla juhuslikku laadi ja tööandjast ning töötajast sõltumatu (oleneb töökohustustest, klientidega suhtlemisest, töötajate omavahelistest suhtlemisest). Nakatumisohu suurus sõltub nakkusallika (organismi sattuva bioloogilise ohuteguri) ohugrupist. Nakatumisohu kestus sõltub bioloogilise ohuteguriga võimalikust kokkupuutekestusest ja iseloomust, samuti ka reaalsest esinemisvõimalusest ehk nakkusallika levikust Eestis. Raskuste käsitsi teisaldamise riskitaseme hindamiseks kasutati kasutati SM 27. veebruari 2001.a. määruse nr 26 “Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” lisa “Juhend terviseriski hindamiseks raskuste käsitsi teisaldamisel”
põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks, põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks, haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik. 3. Üldist antitoksilist ravi teostatakse spetsiifiliste antibiootikumi manustamisega rohke vedeliku ülekandmisega manustades söetablette manustades antitoksilist seerumit. 4. Milliseid järgmistest meetmetest võib kasutada profülaktikaks nakkusallika suhtes haige isoleerimist palati tuulutamist repellentide kasutamist vaksineerimist 5. Nakkuse üekande ehk levikuteed võivad olla: puugid õhk pinnas närilised 6. Pandeemia on: ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse väga massiline levik nakkushaiguse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused nakkushaiguse üksikjuhud. 7
Külastajal vajalik teavitada õde, külastajad peavad teadma nakkusohust ja nõutavatest kaitsevahendidest, käte hügieenist. · Koristamine - Igapäevane koristamine viimasena, kasutatakse kaitseriietust - Tavalised puhastusvahendid, ühekordsed tolmulapid. - Kõik pinnad puhastada sooja vee ja des.ainega desinfitseerida. PIISKNAKKUS Nakkus levib õhu kaudu suurte piiskadega aerosooli kujul. Tekivad nakkusallika köhimisel, aevastamisel, rääkimisel ja teatud protseduuridega (aspireerimine, bronhoskoopia). · patsiendi paigutamine soovitav eraldi palat, uks võib lahti olla · käte pesemine · kindad · suu-ninamask vajalik lähikontakti puhul (alla 1 m). Eemaldada enne palatist lahkumist ja kohe käte antiseptika. · Patsiendi vedu võimalusel kõik protseduurid palatis. Patsienti transportides vajalik talle suu-ninamask.
ja arstiabi andmiseks on ammendatud või ammendumas haiglaravi vajavate haigete arvu kiire kasvu tõttu või on suure haigestunute arvu tõttu tegemist suure sotsiaalmajandusliku kahjuga riigile Pandeemia ehk laustaud on nakkushaiguse epideemia, mille levik on väga lai, hõlmates näiteks tervet maailmajagu või kogu maailma. GRIPIPANDEEMIA, KOROONAPANDEEMIA Epideemia korral ületab teatud ajavahemikus esinev ühise nakkusallika või levikufaktoriga seotud nakkushaigusjuhtude arv tavapärast haigestumise taset ning nakkushaiguse puhang nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. Seetõttu on võimalik nakkushaigusjuhtude arv epideemiate korral väga erinev ning sõltub konkreetsest nakkushaigustekitajast. Nii võib nt rahvusvaheliste kokkulepete alusel ka üksainus haigusjuht tähendada epideemiat ning seetõttu ka laiaulatuslike epideemiatõrje meetmete rakenduse vajadust ja kohustust.
kehavedelikuga. Nakatumisriski nahkaläbiva vigastuse korral hinnatakse: · HIV-nakkusega isiku verega kokkupuutel 0,3% · HBV-nakkusega isiku verega kokkupuutel 23-62% · HCV-nakkusega isiku verega kokkupuutel 1,8% Nakatumisrisk suureneb: · suure hulga verega kokkupuutel · kokkupuutel verega nähtavalt saastunud vahendiga 4 · kokkupuutel potentsiaalse nakkusallika veenist või arterist vahetult eemaldatud terava vahendiga · sügava vigastuse korral · kokkupuutel nakkusallikaga, kes on HIV-infektsiooni terminaalstaadiumis Tööandja ja töötaja kohustused ettevaatusabinõude rakendamisel Igas tervishoiuasutuses ning teistes samaväärsetes asutustes (päästeamet, politsei, vangla jt) peab olema sätestatud kindel kokkupuutejuhtumist teatamise kord, mis muuhulgas hõlmab
düsenteeria). Tegemist kindla tekitajaga ja sellele vastava iseloomuliku nakkava haigusega 2) oportunistlikud infektsioonid. Põhjustatud erinevatest mikroorganismidest, tekkinud infektsiooni puhul puudub kindlale tekitajale iseloomulik sümptomatoloogia. Nakkushaiguste levik. Sporaadiline: nakkus üksikjuhtudena. Puhang: nakkus esineb arvukatejuhtudena, mis seotud ühise nakkusallika või levikuteega. Endeemia: nakkuse pikaajaline esinemine teatud territooriumil. Epideemia: nakkushaiguse puhang suuremal territooriumil. Pandeemia:epideemia, mis haarab kontinente. Tekitajate seisukohalt infektsioonide jaotus: Monoinfektsioon, Segainfektsioon, Sekundaarne infektsioon: uus nakkus teise tekitajaga, Reinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga, Superinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga haiguse ajal Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil.
Mikroorganismide osa eluslooduses Üliväikestele mõõtudule vaatamata mängivad mikroorganismid keskkonnas väga suurt rolli. Neid leidub igal pool õhus, meres, jõgedes ja järvedes, mullas, teiste organismide sees ja peal. Mikroobid on põhilised lülid süsiniku, lämmastiku, väävli ja fosfori aineringetes. Nakkushaiguste levik Sporaadiline: nakkus üksikjuhtudena Puhang: nakkus esineb arvukatejuhtudena, mis seotud ühise nakkusallika või levikuteega Endeemia: nakkuse pikaajaline esinemine teatud territooriumil Epideemia: nakkushaiguse puhang suuremal territooriumil Pandeemia:epideemia, mis haarab kontinente Tekitajate seisukohalt infektsioonde jaotus: · Monoinfektsioon · Segainfektsioon · Sekundaarne infektsioon: uus nakkus teise tekitajaga · Reinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga · Superinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga haiguse ajal
annaabi.ee 
