mördikihtide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus on väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse. 6. Kõvade pindade ettevalmistus krohvimiseks? Pinna puhastamine, sisseviskekiht, nakkekiht, põhikrohvimine, kattekrohvmine. 7. Sabloon krohvimine? - Pigaldame juhtlati kogu ruumi ulatuses, kontrollime seda. Kanname vööle üksteisejärel kõik kihid kuni ühtlase tõmmise saamiseni, sablooni lükkame juhtlattide vahel edasi. Kanname pinnale vedela viimistuluskihi. Üksikud kohad, mis jäid viimistleme käsitsi. Eemaldame juhtlati, puhastame servad. 8. Eriotstarbelised krohvid, nimeta? - akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne 9. Nimeta dekoratiivseid krohve
tingimused peavad olemas valitud selliselt, et kuivatamise või niisutamisega. Väga oluline võimaldavad mörti korralikult pinnale kanda on kuivatusreziimi tundmine ja rakendamine ja enne tardumist töödelda. väliskrohvi ning dekoratiiv- ja eriotstarbeliste Liiga aeglaselt tarduv krohvimört pidurdab krohvide tegemisel. tööd ja võib põhjustada ebakvaliteetset krohvi. KROHVIKIHID · Sisseviske- ehk nakkekiht Kui aluspind on tugevalt imav, tuleb see katta täielikult sisseviske- ehk nakkekihiga, et ühtlustada imavust. Eriti vajalik on see segamüüritiste puhul. Esimene sisseviskekiht kantakse kivi- ja betoonpindadele 5mm ja puitpindadele 8mm paksuselt. Segamüüritiste puhul teeb olukorra keeruliseks see, et peale aluspinna ebaühtlase imavuse tekitab segamüüritises esinev erinev temperatuur ja niiskusreziim fassaadipragusid. Nakkekrohv peab valmistama silla aluspinna ja järgneva kihi vahel
,,Ebatasased tasandadakse (nt. polümeerse tsementkrohviga weber.vetonit 137)" [3]. Aga uuemate hoonete puhul (nt. Betoonmüür või Fibo) tuleb kindlasti krobeline aluspind enne, hüdroisolastioonitöid samuti tasandada, kui ebatasasused on suured. [3] 4 1.3. Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne Et saavutamaks väga hea nake hüdroisolatsioonile tuleb kõigepealt pinnale kanda nakkekiht. Nakkekihi tegemiseks tuleks võõbata pind üle. Selleks kasutakse bituumen emulsiooni konsentraadi weber.tec 901 vesilahust. ,,Vesilahuse kulu on umbes 0,5 l/m2 ja mis kuivab kuskil 2 tundi. Esimene kiht hüdroisolatsiooni weber.tec 915 kantakse peale väga õhukeselt tugevalt aluspinnale surudes. Teise kihiga aga saavutatakse nõutav hüdroisolatsioonikihi paksus milleks on 3-4 mm. 3 mm paksune hüdroisolatsioonikiht on nõutav pinnase- ja
Paksus laius pikkus kogupaksus Ats Pedak (mm) (W/mK) (sisemõõt) (sisemõõt) ) m Pinnase liik Killustik: pinnase 2 W/ Materjal 4,5m 5,5m 0,42m (m2·K) Sisepind Plaatkate 5 0,65 Nakkekiht 80 1,5 Raudbetoonplaat 60 2 Vahtpolüstüreen 100 0,04 Kaldekiht 150 1,5 Raudbetoonplaat 80 2 Kile 0,1 - Välispind Joonis 3. põranda konstruktsioon Joonis 4. põranda joonis 10 1.3.1 Töö ülesanne 11 Leida hoone välispiirde ehk katuse soojusjuhtivuse U W/ (m2K). 1.3.2 Arvutuskäigud 1. Leian pinnast iseloomustava teguri B', valemiga:
ee/hudroisolatsioonitood/ Hüdroisolatsioonivõõbad valmistatakse enamasti bituminoidsetest või polümeervaikudest mis kantakse vundamendi välispinnale kas spaakli, värvirulli või pihustamise teel. Tavaliselt tehakse enne hüdroisolatsiooni paigaldamist, aluspinna ettevalmistus kus kontrollitakse eriti vanade ehitiste renoveerimistöödel, et ei oleks lahtiseid ega pudedaid segukihte.[2-3] Vajadusel tasandatakse ebatasasused polümeerse tsementkrohviga misjärel kantakse pinnale nakkekiht mis tagab hüdroisolatsiooni püsivuse vundamendil. Seejärel kantakse pinnale juba põhikiht mis tagab niiskuse kaitse, kuid olenevalt pinnase niiskuse sisaldusest listakse kihte vastavalt vajadusele kuni täieliku veetõkke saavutamiseni. Väiksemate aluskonstruktsioonide puhul kasutatakse hüdroisolatsiooniks polüetuleenist nuppkilet. Mis kinnitatakse vundamendi välimisele külgpinnale liimiga või düüblitega.[2-3]
ee/hudroisolatsioonitood/ Hüdroisolatsioonivõõbad valmistatakse enamasti bituminoidsetest või polümeervaikudest mis kantakse vundamendi välispinnale kas spaakli, värvirulli või pihustamise teel. Tavaliselt tehakse enne hüdroisolatsiooni paigaldamist, aluspinna ettevalmistus kus kontrollitakse eriti vanade ehitiste renoveerimistöödel, et ei oleks lahtiseid ega pudedaid segukihte.[2-3] Vajadusel tasandatakse ebatasasused polümeerse tsementkrohviga misjärel kantakse pinnale nakkekiht mis tagab hüdroisolatsiooni püsivuse vundamendil. Seejärel kantakse pinnale juba põhikiht mis tagab niiskuse kaitse, kuid olenevalt pinnase niiskuse sisaldusest listakse kihte vastavalt vajadusele kuni täieliku veetõkke saavutamiseni. Väiksemate aluskonstruktsioonide puhul kasutatakse hüdroisolatsiooniks polüetuleenist nuppkilet. Mis kinnitatakse vundamendi välimisele külgpinnale liimiga või düüblitega.[2-3]
kergelt laineline. Vanemad pudedad krohvid tuleks seega eemaldada ja või uue krohvikihiga katta. Plaatkonstruktsioonide korral on soovitav krohvi aluspinnaks valida mitte kipsplaat vaid magnesiit- sideainega puitlaastplaat (Heraklith). Erijuhud Tadelakti saab paigaldada ka muudele pindadele kui lubikrohv, nt kipsplaadile, vanadele krohvidele, kipskrohvidele, põletatud saviplaadile jm juhul, kui eelnevalt tehakse sobiv nakkekiht. Tadelakti veepidavus jääb neil pindadel väiksem. Sobivad lahendused on: 1. KREIDEZEIT marmor-lubikrohv nakkekihina. Töötlemata aluspind krunditakse eelnevalt KREIDEZEIT kaseiinkrundiga. Marmor-lubikrohv kantakse kelluga ühtlaselt õhukese kihina pinnale ja edasi töötatakse Tadelaktiga nagu tavalise lubikrohvi puhul. 2. Plaatimissegu nakkekihina. Segu tõmmatakse kammliibiga pinnale ja lastakse kuivada. Kõva alusena on see vähem niiskust imav ja seega raskemini silutav ja poleeritav
Vuugid tühjendatakse 1 cm sügavuselt, puhastatakse ahi lahtisest savist. Tuleb kütta krohvimist ahi soojaks, et kivid ja vuugid oleks paisunud Saneerimiskrohvid Saneerimiskrohvil on aurumispind müüritise seespool vastupidiselt mineraalsele krohvile mille aurumispinnaks on krohvi pind. Et vältida värsekst krohvist niiskuse tungimist sooldunud aluspinnale on vaja teha võrgukujuline nakkekiht. krohvi kiht sooladest küllastub 4-10 aastat. See on ajutine abinõu sooldunud müüritise katmiseks Polümeerse krohvi eelised Otse ämbris töödeldav Väga hea vihmakindlusega Piisava veeauru läbilaskvusega Paljudes värvitoonides toonitav Krohvi kiht paksem kui värvil -eluiga palju pikem Silikoon viimistluskrohvid Krohvi sideaineks on silikoonvaigu-vesidispersioon
TUGEVUS JA NAHKEKIVIDEGA. 21. Mörtide seguvahekord? 1:1,5 : 6 (tsement, lubi, liiv). 22. Nimetada müürimörte ja nende olulisi omadusi. SEGAMÖRT, SAVIMÖRT, TSEMENTMÖRT. 23. Kuidas toimub krohvimine? 24. Millised omadused on olulised erinevatele krohvimörtidele? Vajalik plastsus ja vee pidavus, tugevus pole oluline. 25. Nimetada dekoratiivkrohve. Pesukrohv ehk terrasiitkrohv, killustik-, raid-, pritskrohv, pritsmarmor, stukk. 1.SISSEVISKE KIHT (nakkekiht) 2.PÕHIKIHT (kasutatakse jäigemat segu) 3.TASANDUSKIHT (peeneteraline, saavutada ühtlane ja sile pind). SOOJA- JA HELIISOLATSIOONI MATERJALID. 1. Kuidas jaotatakse materjalid kasutatava tooraine järgi? 2. Kuidas jaotatakse kasutusotstarbe järgi? 3. Kuidas jagatakse kuju järgi? 1.JÄIGAD või POOLJÄIGAD PLAADID 2. PAINDUVAD ISOLATSIOONI MATID 3. ISOLATSIOONI PLOKID 4.PUISTE MATERJALID 5.TOPPEMATERJALID ( topitakse palkseinu) 6.ISOLATSIOONI SEGUD. 4
tsementkrohv Tsementkrohv 0,80 0,20 Betoon 0,80 0,12 - 0,17 Gaasbetoon 0,80 0,50 Tellis 0,40 0,06 - 0,08 Lubiliivakivi 0,48 0,10 Kuna nakkekrohv peab moodustama silla aluspinna ja järgneva kihi vahel on vajalik teha see võimalikult karedana. Kasutatav liiv peab olema puhas ja teralisusega 0-4 mm. Nakkekihti ei loeta normide järgi krohvikihiks. Kui nakkekiht on tehtud poorsele materjalile, tuleb pidada tehnoloogilist pausi vähemalt 4 nädalat enne põhikrohvi pealekandmist. Liiga varajane krohvimine viib pingete tekkimiseni krohvi tahenemise faasis. 2.10 Värvilised fassaadi (viimistlus) krohvid Mineraalsete viimistluskrohvidele värvitooni saab anda toonides juba olemasolevat krohvi või katta hiljem krohv värvkattesüsteemiga. Fassaadile värvitooni andmisega lisanduvad kogu