maaliseeriaid tuntud motiividest nagu (lipud või märklaud). pronksist õllepurke, kinnitas maalidele reaalseid objekte. 33) milliseid töid tegi dadaist Robert Rauschenberg? tema looming oli nn kuhjatud v barokne, esines ühevärviliste lõuenditega, alguses üleni valged-hiljem üleni mustad, kasutas ka kokkukätserdatud ajalehti. 34)henry moorei skulpt. abstraktsed või realistlikud? pigem abstraktsed 35) 1957 valminud Peter Blake'i teos "Palkonil". Naivistlikule maalile on lisatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid. 36) milliseid värve peetakse popilikuks: kollane, punane, oranzikas. 37)3 erinevust usa ja inglise popkunsti vahel: ameerika kunstnikud on suurejoonelisemad, tihti hüljanud tahvelmaali, tavalised möödud ja tehnika senipruukimata materjalide ja tehnika kasuks. 39) missugusi töid tegi claes oldenburg? Kolmemõõtmelisi, jäljendas tavalisi objekte, materjaliks kile, madratsitäidis, poolpehmed.
(telekas,makk,tolmuimeja,singikonserv jne).Esiplaanil poseerib atleetvõimleja kehaehitusega mees,käes hiiglaslik pulgakomm,millel on suurete tähtedega kirjas ,,Pop".Selles on näha kahemõttelisust mis muutis fraasi ,,pop kunst" massile tuntuks. ,,Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks ja meeldivaks"(1965a) See teos on kaasaegsust ,jõikust ja glamuuri ironiseeriv ning kumab meile pildi kaasaegsest tarbimiskultuuri paradiisist.Samuti nägu tema kollaaz 1957 ,,Balkonil" kus naivistlikule maalile on lisatud motiivina kasutatud trükiseid ja labaseid fotosid. Hamiltoni loomingus on mitmeid seeriaid elegantseid maale,joonistusi ja trükke,paljud neist käsitlevad glamuuri,tarbimiskultuuri,massi produkte ja popkultruuri. Ta võttis meedia ja massikunsti elemendid,kohandas need,et luua enda isikupärane looming.Oma töödes toetub ta iroonilisele alatoonile ja paroodiale mis on ka popkunsti põhitunnuseks. Hamiltoni loodud teosed inspireerisid Andy
irriteeriva pealkirjaga ,,Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?", autoriks RICHARD HAMILTON. Pildile kuhjatud esemete hulgas domineerivad just sel ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn
kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?", autoriks RICHARD HAMILTON. Pildile kuhjatud esemete hulgas domineerivad just sel ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn
tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?“, autoriks RICHARD HAMILTON. Pildile kuhjatud esemete hulgas domineerivad just sel ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, „Fordi“ embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega „Pop“. Hamiltoni kollaž ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE’i teos „Balkonil“, kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise „uue figuratiivsuse“ algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn
irriteeriva pealkirjaga ,,Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?", autoriks RICHARD HAMILTON. Pildile kuhjatud esemete hulgas domineerivad just sel ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn
tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?", autoriks RICHARD HAMILTON. Pildile kuhjatud esemete hulgas domineerivad just sel ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn
annaabi.ee 
