naine, kes ei soovi elada kuskil puuris, mehe käskude järgi vaid olla vaba ja teha, mida hing ihaldab. Minule Mari karakter sümpatiseeris. Mulle meeldis ta võimukus ja julgus erineda teistest, panemata tähele külajutte ning hukkamõistu. Marit saab mõista vaid juhul, kui panna end tema olukorda. Mina tegin seda ja tõepoolest, ma saan aru ta teguviisidest. Enamik siiski, lugedes arvustusi raamatu kohta mõistavad Mari hukka ja peavad teda litsakaks naisterahvaks, kes andis oma mehele järele ja läks mõisa Kremeri juurde head elu nautima. Alati leia aega ning püüa aru saada teise tunnetest ja sea end tema asemele - ainult nii on võimalik mõista inimest.
Kõige kurvem ja realistlikum moment raamatus oli see hetk, kui Gatsby matustele ilmus kokku kolm inimest. Kogu selle massi hulgast kolm inimest... Samas ei saa selles momendis eriti üllatust olla, sest oma vaikses erakluses keset seda toretsevat pillerkaart ta oma elu elas. Kõige ebasümpaatsem tegelane oli Daisy. Ta oli hurmav ja kõige ihaldusväärsem daam, glamuurne ja jõukast perest pärit. Samas oli ta rumal. Fitzgerald oli ta loomulikult täiuseni tolle ajastu moodsaks naisterahvaks lihvinud. Minu arvates soovib autor edasi anda tolle aja ebaõiglust, et vaene noormees ei saa abielluda tüdrukuga, kel on raha, ehk raha eest ei saa kõike. Üheks loo moraaliks on see, et rahaga võid mingi osa armastusest osta, aga lõpuks jääd ikkagi kõigest ilma ning su matustele tuleb vaid kolm inimest, nagu juhtus Jay Gatsby’ga. Teiseks õpetuseks on, inimesed ei muutu ja kui muutuvad, siis sina oled hoopis teises suunas muutunud ja lõpuks viib tee ikka sinna, kuhu ta
veeru "Revalsche Zeitungit" ning paar peatükki raamatute raamatut, enamasti Saalomoni tarkust, sest muud kirjandust tal majas ei ole. Siis kustuvad küünlad ja kustub vanapoisi päev, mis oli nagu eelmine ja ilmatu rida eelmise eelmisi. Teine peatükk: Ühel pärastlõunal valis Ulrich von Kremer jalutamiseks selle lühikese rohtunud tee mis Tõnu Prillupi majast mööda läks. Maja juures kütkestas ta pilku värviline vari mis lähemal uurimisel osutus naisterahvaks kes murul lamas. Kremer arutles endamisi kas küsida, kes see noorik on. Korraga tulid kaks last ja kilkasid Mari, mari. Kremer läks lähemale ja küsis et, kas ta on siit perest. Nii Mari kui ka lapsed ei vastanud. Kremer mõmises tainapead ja kõndis minema. Õhtul enne magamajäämist mõtles ta pikalt kes on Mari ja mis ta Mäekülas teeb. Paaril järgmisel päeval valas vihma sadada ja saks väljas ei käinud
Bobby juhatab Jutustaja pika koridori lõpus asetseva keerdtrepini, mis viib suurde söögisaali. Kõigi nende tubade, koridoride ja treppide rägastikus on Jutustaja kaotanud oma orienteerumisvõime ja tunnistab, et ei oskaks hoonest ka parima tahtmise juures väljuda. Lauad on kõik kaetud neljale ja Jutustaja pannakse istuma ühte lauda, kus on veel üks vaba koht jäänud. Jutustaja märkab, et tema naabriks on taaskord too leinariietes daam, ent too daam osutub hoopis teiseks naisterahvaks, palju nooremaks. Nende vastas istub keskealine suurt kasvu naisterahvas, kes jutustaja sõnul on kohutavalt meigitud ja higine. Naise kõrval istub pealtnäha noor poiss, keda jutustaja peab naise pojaks, kuid kes osutub hoopis tema abikaasaks. Vastas lauas hakkab Jutustajale silma keegi vanem härra, kes talle kui tuttavale noogutab. Jutustaja arvab, et talle vaid tundub nii ja et ta kindlasti eksis. Bobby serveerib lõunat. Jutustaja sõnul on ta äärmiselt kohmakas ja abitu
Bobby juhatab Jutustaja pika koridori lõpus asetseva keerdtrepini, mis viib suurde söögisaali. Kõigi nende tubade, koridoride ja treppide rägastikus on Jutustaja kaotanud oma orienteerumisvõime ja tunnistab, et ei oskaks hoonest ka parima tahtmise juures väljuda. Lauad on kõik kaetud neljale ja Jutustaja pannakse istuma ühte lauda, kus on veel üks vaba koht jäänud. Jutustaja märkab, et tema naabriks on taaskord too leinariietes daam, ent too daam osutub hoopis teiseks naisterahvaks, palju nooremaks. Nende vastas istub keskealine suurt kasvu naisterahvas, kes jutustaja sõnul on kohutavalt meigitud ja higine. Naise kõrval istub pealtnäha noor poiss, keda jutustaja peab naise pojaks, kuid kes osutub hoopis tema abikaasaks. Vastas lauas hakkab Jutustajale silma keegi vanem härra, kes talle kui tuttavale noogutab. Jutustaja arvab, et talle vaid tundub nii ja et ta kindlasti eksis. Bobby serveerib lõunat. Jutustaja sõnul on ta äärmiselt kohmakas ja abitu. Keskealine
lõplikuks läbimurdeks et kas aastal kaheksakend=seitse (.) see on tõesti naguu nagu väga väga lähedalt seotud tema lavakoomiku juurtega J.M: vaatame üle milline see täpselt on (…) seda filmi mina küll näind ei ole aga ma olen näinud kui emtiviis on lastud vanasti lui aamstrongi uats a piutiful its a uanderful uöld (.) et sis ta laulab seal ka et (.) minu jaoks on robin uiliams on olnud avastus pärast filmi missis dautfaier (.) see on siis see kus ta kehastab naisterahvaks selleks et oma lahutatud perest oma lapsi saaks tihemini näha (.) vaatame sellest ka jupi ära (…) hämmastav ümber ee ümberkehastumisvõime mis tal siis välja lööb (.) eks ta ju sisuliselt mängib siukest paksu vanaprouat selleks et oma lahutatud naise juurest oma lapsi saaks näha ja lõpuks see ei ole komöödia (.) see on tegelt väga tõsine film (.) mina üheksakümnendate alguses olin päris laps aga siis ma sain aru mida lahutusinimestega
Nt Michelangelot 16 toetasid mitmed religioossed tegelased, paavstid jm kirikutegelased. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni perioodil trükitud raamat lihtinimesele kättesaadavaks, samuti hakati Piiblit tõlkima. Sel perioodil siis võtsid sõnalised kõned ja raamatud piltide funktsiooni üle. Sixtuse kabeli laemaal. Michelangelo ,,Aadama ja Eva kiusatus". Motiiv on selge: õunasöömine jne. Huvitaval kombel madu läheb üle inimeseks, naisterahvaks. Selle taga on arusaam, et Eeva ei olnud Aadama esimene naine, vaid kolmas. Esimene naine ei meeldinud Aadamale, teise naise tegi Jumal peaaegu nagu Aadama, naise nimi oli Lilit. Suhtest ei tulnud midagi välja, sest Lilit ei olnud nõus erootilistel hetkedel olnud alluva positsioonis. Eevaga aga kõik klappis. Sellel pildil see madu kujutab teist naist Lilitit. See ei ole lihtsalt mingi piiblilise motiivi illustratsioon, vaid see on omaette seisev story, mida me tegelikult kristlikust
«See oleks raske õnetus, kui ma tüjade käega oma armulise hära ette peaksin astuma. Kui ma ülesin, et rü utel von Mönikhusen haavatud on, siis ei üelnud ma täelikku tõt, sest ma ei tahtnud kõgeaulist abtissi kohutada. Rü utel ei ole mitte ainult raskesti haavatud, vaid ta on surmaga võtlemas. Ta otsis meelega surma, sest rasked õnetused on elu tema meelest lälaks teinud. Võb olla, et ta tulevat pävavalget enam ei nä. Kõgeaulist abtissi arvatakse õgusega püaks naisterahvaks, kuidas võks ta siis 422 oma suures helduses keelata, et tüar isa surmavoodile tõtab?» Kui käkjalg kõeles, viibis abtissi terav, varitsev pilk ütepuhku ta näl. «Sa võad sellest asjast väa suurt osa?» küis abtiss luuravalt. «Miks ei peaks ma sellest osa võma, kui mu vaene hära surmasuus vaagub ja igatsedes ootab, et armsat last viimast korda näa saaks? Argu viivitagu kõgeauline abtiss aega, muidu
annaabi.ee 
