Georg ütles veel Josefile, et Helen on väga haige. Hiljem Josef küsis seda Heleni käest, aga Helen ütles, et see on Georgi väljamõeldis, et teda Saksamaale tagasi kutsuda. Josef andis Helenile võimaluse tagasi Saksamaale minna. Helen aga ei läinud, sest armastas Josefit väga. 10 päeva pärast hakkas sõda ning piirid suleti. Mõne päeva pärast võeti nad kinni, Josef enne. Neid peeti Prantsusmaal spioonideks, tänu Georgi külastuste järgi. Helen viidi naistelaagrisse, Josefist eemale. Josef jäi Colombes`i staadionile. Josef ja kuulaja läksid teise lokaali (lõbumaja, mis oli ainuke lahtiolev). Oli varahommik. Nad rääkisid edasi, jumalast. Josef rääkis enda põgenemisplaanidest. Kolmandal katsel ta põgenes laagrist päevasel ajal, kui valvurid ei osanud midagi kahtlustada ning Josef ütles neile, et talle anti vabadus. Josef suundus Heleni laagri poole. Vahetas oma ülikonna tunkede vastu, et naistelaagrisse elektrikuna pääseda
Schwartsil on naine ja lapsed ning nad psesid taas. Seejrel said nad sekeldusteta aastaks Prantsuse viisa ning lahkusid veitsist. Nad risid maja, mis asus jrve kaldal. Seal olid nad nnelikud. Suve lppedes lksid nad Pariisi, kus nad said vikese toa. Nad elasid hetk korraga. Kuid siiski ka nende nnehetked prdusid, Georg leidis nad les ja kskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei olnud mingil juhul nus tagasi minema. 10 peva hiljem saabus sda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Helen viidi naistelaagrisse Preneedes, Schwarts aga Prantsuse laagrisse. Scwartsil nnestus laagrist pgeneda ning Heleni laagrisse minna. Talle eldi seal, et naine on surnud. Mees ei uskunud seda ning kohtas lpuks Helenit. Schwarts elas mnda aega laagri lhedal metsas lossivaremetes ning Helen puges vimalusel aia alt lbi, et mehele sa viia. Seejrel pgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid mblist thja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli peva elanud lks Schwarts
Lale jäi lõpuks oma kaubaäriga vahele, ta madratsi alt leiti palju väärtasju ning ta saadeti täiesti teise kohta ülekuulamisele, tema õnneks oli ülekuulajaks mees, kellele ta esimesel päeval oli süüa andnud, seega teda küll peksti, aga ta pääses sealt. Ta saadeti plokki, kus ülesandeks oli raskeid kive ühest kohast teise tassida ning siis uuesti tagasi, igapäev viimaseks jäänud mees tapeti ära. Läbi ime suutis ta Baretskit kohata ning sõnumi edastada naistelaagrisse, seega Cilka sai kasutada oma laagriülema suhteid selleks, et Lale vabastada. Ta viidi tagasi enda tavalisse plokki. Lale murdus siis kui kõik romad öösel gaasikambrisse viidi, kaotas usu, kuid Gita aitas seda uuesti leida. Jutud levisid, et vene ohvitserid on lähedal ning hakati inimesi järjest ära transportima. Gita viiakse ära ja ta karjub oma perekonnanime Lalele. Gita teekond on läbi paksu lume kõndides, kus tee peal naised järjest surid – ka
silmitses tema musti juukseid ja talle jäi silma arm naise puusal. Kui ta selle kohta küsis siis Helen ei soovinud sellest eriti rääkida. Seal olid nad õnnelikud. Suve lõppedes läksid nad Pariisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid hetk korraga. Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja käskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei olnud mingil juhul nõus tagasi minema. 10 päeva hiljem saabus sõda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Helen viidi naistelaagrisse Püreneedes, Schwarts aga Prantsuse laagrisse. Scwartsil õnnestus laagrist põgeneda ning Heleni laagrisse minna. Talle vihjati seal, et naine on surnud. Mees ei uskunud seda ning kohtas lõpuks Helenit. Naine sõitis mingi mehega ja nähes Schwartsi teeskles nagu auto oleks katki läinud ja jäi seisma. Helen kutsus Schwartsi appi ja sosistas talle vaikselt, et tegelikult ei ole autol midagi viga. Ta maskeerus ennast töömeheks ja sisenes laagrisse ning kohtus naisega
silmitses tema musti juukseid ja talle jäi silma arm naise puusal. Kui ta selle kohta küsis siis Helen ei soovinud sellest eriti rääkida. Seal olid nad õnnelikud. Suve lõppedes läksid nad Pariisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid hetk korraga. Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja käskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei olnud mingil juhul nõus tagasi minema. 10 päeva hiljem saabus sõda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Helen viidi naistelaagrisse Püreneedes, Schwarts aga Prantsuse laagrisse. Scwartsil õnnestus laagrist põgeneda ning Heleni laagrisse minna. Talle vihjati seal, et naine on surnud. Mees ei uskunud seda ning kohtas lõpuks Helenit. Naine sõitis mingi mehega ja nähes Schwartsi teeskles nagu auto oleks katki läinud ja jäi seisma. Helen kutsus Schwartsi appi ja sosistas talle vaikselt, et tegelikult ei ole autol midagi viga. Ta maskeerus ennast töömeheks ja sisenes laagrisse ning kohtus naisega
Seejärel said nad sekeldusteta aastaks Prantsuse viisa ning lahkusid Sveitsist. Nad üürisid maja, mis asus järve kaldal. Seal olid nad õnnelikud. Suve lõppedes läksid nad Pariisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid hetk korraga.Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja käskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei olnud mingil juhul nõus tagasi minema. 10 päeva hiljem saabus sõda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Helen viidi naistelaagrisse Püreneedes, Schwarts aga Prantsuse laagrisse.Scwartsil õnnestus laagrist põgeneda ning Heleni laagrisse minna. Talle öeldi seal, et naine on surnud. Mees ei uskunud seda ning kohtas lõpuks Helenit. Schwarts elas mõnda aega laagri lähedal metsas lossivaremetes ning Helen puges võimalusel aia alt läbi, et mehele süüa viia. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid mööblist tühja villa, millesse Helen armus
uksel. Lõpuks lasi Josef Helenil ja Georgil omavahel rääkida ja seejärel Georg lahkus. Aga ta tuli varsti tagasi. Kuigi Josefit polnud kodus põrkas ta Helenilt külast ära minnes taga kokku ning andis mehele kolm päeva tema õde Saksamaale saata.(lk142) Helen aga eitas, et tal midagi viga oli. Ja ta ei olnud mingil juhul nõus tagasi Saksamaale tagasi minema. Umbes 10 päeva hiljem saabus sõda ja Schwarts arreteeriti, natuke hiljem ka Helen. Helen viidi naistelaagrisse Püreneedes, Schwarts aga Prantsuse laagrisse. Päris tükkaega oli Scwarts seal laagris, kuid siis õnnestus tal põgeneda ning Heleni laagrisse minna. Seal kui ta küsis Heleni kohta ütlesid paljud, et naine on surnud, kuid mees ei uskunud seda ja ta tegi ka õigesti. Kord siiski kohtus ta Helenit värava taga kui ta linnast toidukraami käis toomas. Ta ütles oma saatjale, et autol vist midagi viga ja nagu Josef oleks remondimees, nii nad said paar sõna
annaabi.ee 
