naistele omase tarbimise ja ostmise või siis mõttelise tarbimise või ostmise. Tihti ka sellest fantaseerimise läbi. Naisteajakirjamaailm on kujutletud ja loodud kui ideaalmaailm, kus on ka mõningad probleemid, aga ajakiri pakub sellele kohe ka lahenduse (nõuanded, ostusoovitused, eksperdi konsutltatsioonid lugejate küsimustele). Samas jäi silma, nagu oleks kaanetüdrukud otsekui mehe pilgule välja pandud. Tundus, et enamus naisteajakirju otsib mehe heakskiitu. Üldine naisteajakirjade idee ja lootus paistab olevat, et naisteajakirjade 'naistemaailm' kehtiks kõigi naiste kohta. Tähtsal kohal on ka naiste endi jagatud kogemus(omad rubriigid on selleks, kus nendest räägitakse). Naiseliku naudingu idee on veelahe feministide suhtumises naisteajakirjadesse. Ka feministide endi puhul on kahetine suhtumine visuaalne nauding ja kriitika. Naiselikkuse ideaalid on tegelikkuses saavutamatud, sellepärast toimubki nende normaalsete(n-ö
30-39 6 000 7 000 11 000 9 000 Vanus 40-49 6 000 4 000 12 000 8 000 50-59 5 000 1 000 5 000 5 000 60-74 2 000 1 000 3 000 2 000 75+ 0 0 2 000 0 Tabel 6. Naisteajakirjade loetavuse tabel ELU 2014 II kv järgi(Eesti Ajalehtede Liidu andmetel) Anne Cosmo- Eesti Jana Käsitöö Naisteleht Naised Tiiu & politan Naine Stiil Lugejat 36 37 000 78 000 21 18 000 59 000 48 000 61 e arv: 000 000 000
1997 ASN, võeti vastu eetikakoodeks. 94-95, taheti ajakirjanikke koolitama hakata, tase nõrk, konkurents tugev. Leht kallis, meediafirmad kahjumis. Suurtel päevalehtedel palju lisalehti. Tasuta ajalehed, suured lehed internetis since 95. Sisu kvaliteetsem, kommertsialiseerimine. AJAKIRJAD: pidevad katsed alustada meelelahutusajakirjadega. Soov teha tõsiseid analüüsivaid ajakirju. Uued valdkonnad: Pere j Kodu, Sporditäht. Vanad ajakirjad tagasi (Eesti Arst). Naisteajakirjade tõus, poolporno meestele, palju esoteerikat. Noorteajakirjad kadunud. Suurte ajalehtede vahel konkurents. Ajakirjanikud pigem noored ja keskealised. Ajalehtede ajakirjanikel suurem mõju kui tele omadel. Jürgen, Kivirähk, Sildam. Turu kontsentreerumine algab 95, lehed suurte firmade käes, meediaimpeeriumid. Ostavad kokku kohalikke lehti. Postimees EESTI MEEDIA AS. Vs EKSPRESS MEEDIA AS. VÄLISKAPITAL. Schibsted Emis, Bonnier AB EGs. pärast 2000 digi, kommerts
kasutamise asemel võib samuti lahendusi pakkuda, mõnikord isegi vahetumalt ja kiiremini. Näiteks inimese vajaduse sotsiaalse kontakti järele rahuldub sõbrale külla minemisega. Motiveeritud meediakasutusel võivad olla mõned sõltumatud mõjud indiviididele ja ühiskonnale: indiviid võib püüda kohandada oma enesepilti naisteajakirjas kujutatud edukate naiste portreede järgi; naisteajakirja populaarsus lugejate hulgas võib viia rea uute, konkureerivate naisteajakirjade tekkele. > motiive on empiiriliselt raske eristada vajadustest ja probleemidest, kuid analüütiliselt on need erinevad. Suuremalt jaolt on motiivid samad, mis (otsitud/oodatud) rahuldus, st enamusel juhtudest võib indiviidi käitumismotiive samastada eesmärgiga saada oma tegevusest mingit tulu, mingisugust rahuldust. Tarvete ja tasude lähenemise kriitika tegemist on liiga funktsionalistliku, psühholoogilise ja individualistliku lähenemisega
orienteeritus (tundlikud teiste arvamusele ning püüd tunnustust saada), tegutsemiskihk (otsitakse kehalist või ühiskondlikku tegevust, vaheldusrikkust, riski) - süsteemi raames moodustatakse hierarhiline struktuur kaheksast peamisest psühhograafilisest tüübist: 1. Kiratsejad. Nad on margilojaalsed, odavale väljamüügile orienteeritud, "reklaamiusklikud", televaatajad, kollase ajakirjanduse lugejad ning naisteajakirjade ostjad. Kõige madalama ressursiga. (16% USA populatsioonist.) 2. Uskujad. Tagasihoidlike ressurssidega põhimõtetele orienteeritud inimesed. Madala haridustasemega, moraali- ja eetikatundega, kivinenud arvamustega, patriootlikkusele kalduvad, harjumuste orjad. Vaatavad TV-d üle keskmise taseme, huvitatud pensioniküsimustest, üldhuviperioodikast, kodu- ja aiatarvetest. (17% USA populatsioonist.) 3. Püüdlejad
elustiiliomadused. Kolmeks peamiseks valdkonnaks on isiksuseomadused, väärtused ja elustiil. Psühhograafilise segmendi väljaeraldamine lood eeldused toote imago ülesehitamisele ning erinevate elementide valikuks ja vormistamiseks reklaamteates. Peamised psühhograafilised tüübid: 1. Kiratsejad. Nad on margilojaalsed, odavale väljamüügile orienteeritud, ,,reklaamiusklikud", televaatajad, kollase ajakirjanduse lugejad ning naisteajakirjade ostjad. Madalaim ressurss. 2. Uskujad. Tagasihoidlike ressurssidega, põhimõtetele orienteeritud inimesed. Madala haridustasemega, moraali ja eetikatundega, kivinenud arvamusega, patriootlikkusele kalduvad, harjumuste orjad. Vaatavad TVd üle keskmise taseme, huvitatud pensioniküsimustest, üldhuviperioodikast, kodu ja aiatarvetest. 3. Püüdlejad. Tagasihoidlike ressurssidega ning staatuse saavutamisele orienteeritud inimesed
annaabi.ee 
