Hakati tundma muret keskkonnaprobleemide üle USA-s muutusid inimeste arusaamad rassilisest võrdõiguslikkusest, kõrgetele ametikohtadele said ka kollase ning musta rassi esindajad NSVL majandus hakkas aegamööda paranema Töötati välja loodus- ja energiasäästlike tootmisviise Räägiti kasvuhooneefektist 1980-dad: Teadlased avastasid osooniaugud Interneti võrke hakkasid looma mitmed firmad Valiti demokraatlikul viisil esimene naispresident Islandis Mikrolaineahjude võidukäik Tsernobõli tuumakatastroof Ukrainas Kommunistlike diktatuuride kokkuvarisemine Arvutitehnika plahvatuslik areng 1990-dad: NSVL kokkuvarisemine Maailma esimene kloonitud elusolend lammas Dolly Interneti kiire levik McDonald's-i levimine Moskvasse, mis tõi kaasa Guinessi rekordi pikim järjekord söögikohas Tehnika kiire areng Isikud Sean Connery 20
2.Poliitika Eestis on majandusalaste ja poliitiliste otsuste tegemisse kaasatud väga vähe naisi.Vaatame Eesti valitsuskabinetti seal on üks naine. Ehk siis ainult 7% Eesti valitsuse asjadest on usaldatud naistele. Isegi Indias on see protsent suurem (9%)! Kui vaatame naabreid, siis saame eriti hästi aru, millises olukorras oleme. Lätis on 17% valitsusest naised ning eelmine president oli naine, Soome valitsuses on 60% naisi ning naispresident ning Leedus on ka naispresident. Ja meil on poliitikas tähtsatel kohtadel ainult Ene Ergma ja Laine Jänes ning viimane on sattunud ka rahvusliku pilkamise ohvriks. 3. Pere ja kohustused Perega seotud kohustuste jagamine naiste ja meeste vahel on ikka veel väga ebavõrdne. Võime kindlalt väita, et lapse saamine ohustab naise karjääri rohkem kui mehe oma. Kas mõni isa kujutaks ette, et ta seab naise karjääri esikohale ning jääb ise kodusena lapsi kasvatama
sünnipäeval?" On ilmselge, et me ei saa kunagi päriselt teada, mida ta öelda tahaks, kuid me saame oletada. Nüüd kuuletegi seda, mida mina arvan. Pikkade aastate jooksul on palju muutunud, mõnede jaoks paremuse poole, mõnede jaoks mitte. Carl Robert Jakobson oleks uhke eestikeelse hariduse, säilinud Üldlaulupeo toimumise ning ka selle üle, et ajaleht Sakalat ikka veel välja antakse. Talle teeks rõõmu, et Eesti on iseseisev riik ja seda juhib Eesti esimene naispresident. Tundub uskumatu, et kooliõpetajatel jääb üha vähemaks sõnaõigust ning lapsed ja lapsevanemad on eneseteadlikumad käitumisest koolis. Eestikeelse põllumajanduse käsiraamatu avaldajana oleks Jakobson rahul ka tänase põllumajandusliku olukorraga, sest Eestis on palju mahekaubandust, mis tähendab seda, et eestlased mõtlevad oma tervise peale. Eestlased, kui väike ja vaene rahvas, pole kokku hoidvad, on teineteise vastu külmad ja õelad ning hädaldavad kõige üle mis neil on
Naistele on tähtis karjäär, kuna neil on samasugused eneseteostuse soovid nagu ka meestel, peale selle soovitakse välja saada kodurutiinist. Siinkohal võib ka väita, et naise kahtlus, kaalutlus ja kontroll võib mõnikord just kasuks olla meeste otsusekindlale ja konkreetsele seisukohale. Kahjuks oleme me jäänud maha ka oma naabritest. Lätis moodustavad 17% valitsusest naised ning samuti oli eelmine president naine, Soome valitsuses on 60% naisi ning nii Soomes kui Leedus on võimul naispresident. Meil on poliitikas tähtsatel kohtadel Ene Ergma ja Laine Jänes ning viimane on sattunud ka rahvusliku pilkamise ohvriks. Nagu näha on sooline võrdõigulikkus tõsiseks probleemiks tänases Eestis. See on probleem, mis ei lahene iseenesest ning vajab tavadest ja harjumustest loobumist. Jääb vaid loota, et Eesti riik läheneb aegamisi soolisele võrdõiguslikkusele.
Kuivõrd on naiste tingimused paranenud ja võrdsustunud ,elame me endiselt võrdlemisi patriarhaalses ühiskonnas, kuid seda ei saa enam ainult meeste süüks panna. Kuskile on „areng“ seisma jäänud, kuid selle arengu takistajaks on paradoksaalsel kombel suuresti naised ise. Kõrgharidust omandavad rohkem naised, kui mehed, kuid ometi ei oska nad tihti sellega midagi peale hakata. Kuigi äsja nimetati ametisse Eesti esimene naispresident, siis poliitikas domineerivad ikka mehed. Asi pole selles, nagu poleks naistel seda võimalust mõjuvatele kohtadele tõusta, vaid enamik ei pürgigi selle poole. Kõrgharidusega minnakse sekretärideks, sotsiaaltöötajateks, raamatupidajateks, õdedeks ja õpetajateks. Vähe on naisadvokaate,investoreid, juhikohtadel töötavaid naisi, ettevõtjaid, arste, poliitikuid. Millegipärast alaväärtustab naine endiselt iseennast ning alahindab oma võimeid. Me
asustamisest, seadlusandlusest ja elust maal tuhat aastat tagasi. Tänapäeva Island on vabariik. Rahvasaadikute institutsiooni nimeks on Althingi (Alingi) ja see koosneb 63 rahvasaadikust. Islandi president on Ólafur Ragnar Grimsson. Ta valiti ametisse 1996. aastal ja uuesti 2000. aastal. Ühe ametiaja pikkuseks on 4 aastat. Ólafur Ragnar Grimssoni eelkäijana töötanud Vigdís Finnbogadóttir oli maailma esimene naispresident, kes on valitud demokraatlikel valimistel. Ta juhtis riiki 16 aastat. Presidendi ametikorteri nimi on Bessastaur. President täidab esindusfunktsiooni nagu Eesti presidentki. Alingi poolt vastuvõetud seadused jõustuvad pärast presidendi poolt allakirjutamist. Kui ta keeldub alla kirjutamast, tuleb seadus panna rahvahääletusele. Juhul kui presidendi esindatav seisukoht võidab ei rakendata seda seadust. Muul juhul jõustub seadus ilma presidenti allkirjatagi. Islandi ajaloo
Fääri saared 1948.a lepinguga seoti Taaniga Kui Taani liitus EL-ga jäid Fääri saared sellest eemale Island Kuulutas 1944 end iseseisvaks; Esimene president Sveinn Björnsson; Islandile jäi tegutsema USA Keflaviki sõjaväebaas; Islandile hakkas mõju avaldama ameerikalik kultuur; Tursasõjad Islandi tüli Suurbritanniaga kalapüügi pärast 1950.-1970.aastail. Vigdis Finnbogadottir - maailma esimene naispresident; Põhjamaade ajalugu 21 Norra, Rootsi II maialmasõja järel Norra II maailmasõja järel: otsustati loobuda neutraliteedipoliitikast; Pöörati suuremat tähelepanu Põhjamaade koostööle; 1946 loodi SAS-Taani, Norra ja Rootsi ühine lennufirma; 1952 ühineb Põhjamaade Nõukogude ja Põhjamaade passisüsteemiga; Norra astus ÜRO liikmeks; Trygve Lie ÜRO esimene peasekretär; 1949 astus Norra NATO liikmeks;
annaabi.ee 
