Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale.Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks.Ehitamise protsess kivide transport, hiidkivide püstitamine ja üksteisele asetamine seni mõistatuseks.
3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale. Ehituskivi kuju kivid tahuti kandiliseks või ülalt kooniliseks. Ehitamise protsess kivide transport, hiidkivide püstitamine ja üksteisele asetamine seni mõistatuseks.
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma
inimrühm). Varsti saadi aru, et nii palju inimesi ei saa ühes kohas koos elada, sest toitu ei jätku kõigile. Seepärast hakkasid sugukonnad lahku lööma ja tekkisid hõimud, mitu omavahel suguluses olevat gruppi. Arvatakse, et sugukonnas olid ka juba perekonnad. U 40 000 a. tagasi hakkasid kromanjoonlased ehitama maju, tegema kunsti, maalinguid ja skulptuure ning valmistati ka instrumente. Uskumusi väljendavad naisekujukesed (Venused; viljakusjumalannad), koopamaalingud ja luust loomakujukesed. Koopamaale on leitud nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast: nt. Altamirast. Koopamaalid ja loomakujukesed olid tähtsad rituaalid, mida teostati enne jahile minekut. Inimesed mängisid loomakujukestega või joonistasid koopaseinale jahiretki enne jahile minekut. Usuti, et see aitab küttidel paremat saaki jahil saada.
Tulekivitöötluses tipp. Valmistati tulekiviesemeid laiemale ringile. Keraamika säilitamiseks. Valmistamine eeldab paikset või poolpaikset eluviisi. Arenes kiiresti, tähtsaks muutus ornament. Püügikultuuri alal püsisid kaua kasutusel terava või 2 ümara põhjaga nõud. Keraamika valmistamise oskus levis nii siiretena kui ka ideedena. nende vahel. Muutused religioonis. Religiooniga seotud ka arvukad naisekujukesed, mida leitakse sageli ka tavalistest eluhoonetest. Loodust muudeti kardinaalselt. Kagu-Euroopa maaviljelus Vanimad jäljed Balkani poolsaarelt. Sellele võis alguse panna siire Lähis-Idast Anatooliast väga palju ühisjooni. Tuli kohaneda teiste tingimustega, võimalustega. Põllunduses kasutatavad tehnikad pidid vastama siinsele kliimale. Viljelusmajanduse algus Euroopas langes kokku sooja ja niiske kliimafaasiga, kesksuve
Alpidest. Tõlkinud J. Selirand. Tol ajal oli kaubandus juba üsna arenenud, millest annab tunnistuste eelkõige merevaik, aga ka näiteks ida poolt toodud tulekivi ja põhja poolt toodud kiltkivi. Ahvenamaa naisekujukesed Jäämees Ötzi rõivastus 20 MEREVAIK JA RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Eestis tegeleb kiviaegse merevaiguga Mirja Ots. Oluline on meeles pidada, et merevaiku leidub lisaks Läänemere ida- ja kagurannikule suurtes kogustes ka Jüütimaa läänerannikul. Seal võib sellest alates megaliitkalmete perioodist hilisneoliitikumis rääkida kui prestiikaubast, s t kaubast, mis oli kättesaadav vaid osale ühiskonnast, ühiskonna eliidile.
suuremat tähtsust hakkas esemete valmistamise materjalina omandama luu. Aurignac-Solutre kultuuri kuuluvad ka esimesed kunstialged. Vanimaks liigiks näib olevat skulptuur täisplastiliselt või reljeefselt kujutatud inimkujukeste näol. Hilisemast järgust (Madleine ja Gravetti kultuurist) on pärit palju korpulentseid naisekujukesi, arvatakse, et naiste kujutamist võib seostada nende rolli olulisusega. Naisekujukesed olid levinud laialdasel alal Püreneede ja Doni vahel, lõuna pool ulatus nende levikuala ka Põhja-Itaaliasse. Need on väikesed, valmistatud enamasti elevandiluust, kivist või savist. U 17 000 eKr sai alguse Madeleini kultuur. Klimaatiliselt vastab see viimase jäätumise pikaks veninud lõpuosale. Kultuur hõlmas Prantsusmaad, Saksamaad, Belgiat, Poolat, Sveitsi, Hispaaniat, Itaaliat. Lääne-Euroopas muutus oluliseks ulukiks põhjapõder. Laiemalt levisid
Oli teine hilispaleoliitikumi põhikultuur. Nimi tuleb La Gravette leiukohast Prantsusmaal. Palju asulakohti laialdasel territooriumil, nt Dolni Vestonice Tsehhis, Mezin Ukrainas, Sungir Kesk-Venemaal. Elu oli jätkuvalt sesonaalne sõltudes jahiloomade liikumisest ning söödavate taimede kättesaadavusest. Inimesed elasid poolrändlevalt, pöördudes korduvalt tagasi samadesse kohtadesse. Gravette kultuuri iseloomustavad luust ja savist veenusekujukesed ehk väikesed 1015 cm pikkused naisekujukesed, kelle keha on sageli rõhutatult lopsakate vormidega ja nägu 26 kas puudub või on antud väga stiliseeritult. Kultuur on tuntud ka koopamaalidest ja luudest ehtest. Solutre kultuuri (u 20 00016 000 eKr) nimi tuleb taas Prantsusmaa leiukohast. Kultuur ilmus äkki ja sama ootamatult ta ka kadus. Oletatakse, et ta tulenes Perigordi ja Aurignaci kultuuri traditsioonidest, aga see ei ole kindel. Nimimuistis Solutre on tulekivi töötlemise
paiknesid tihedalt teineteise kõrval, nii et majja sisse pääses katuseava kaudu. Mitmed hooned olid seest kaunistatud maalingute ja skulptuuridega, mis kujutasid eelkõige härgi või härjasarvi, naisi ja jahistseene. Jeeriko ja Çatalhöyüki olid sedavõrd suured ja püsivad asulat, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada Jeeriko müüre, mis pidi nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd. Naisekujukesed, esivanemate kolbad hoone seinas ja maalitud sisekujundusega majad osutavad arenenud religioossetele ettekujutusele, mille täpsem sisu jääb meile paratamatult saladuseks. Samal ajal pole kummaski asulas tõendeid suurtest varanduslikest erinevustest elanike vahel. Sellest ei saa küll järeldada kogukonnaliikmete täielikku võrdsust. Võrdlus tänapäeva või lähimineviku algeliste põlluharijatega lubab oletada, et kogukondlaste seas tõusis esile
annaabi.ee 
