Eesti rahvusliku ärkamise kulminatsiooniks oli esimene eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus. Esmakordselt esitati sellel laulupeol J.V. Janseni sõnadele loodud laul Mo isamaa, mo õn ja rõõm, samuti Lydia Koidula luuletus - "Sind surmani küll tahan..." Esimene eesti üldlaulupidu oli ühtlasi esimene avalik ja võimas eesti rahvuslik meeleavaldus, mis süvendas eestlastes rahvuslikku ühistunnet. Koidula oli esimene naisajakirjanik Vanemuise seltsis etendati ka esimene eesti näitemäng, Lydia Koidula „Saaremaa onupoeg” (1870).
07.) 1886. aastal ta suri. Kirjanik maeti Kroonlinna, kuid tema 60. surmaaastapäeval toodi ta põrm Eestisse ning maeti Tallinnasse Metsakalmistule. Lydia Koidulale on püsititatud monument Pärnus, portreega mälestuskivi Vändras ja Soomes Leppälahtis. Lydia Koidula nimeline tänav on nii Tallinnas, Tartus, Võrus kui ka Pärnus. Koidula on meie rahvusliku teatri ja Eesti algupärase näitekirjanduse rajaja. Ning võib ka öelda, et esimene naisajakirjanik, kuna ta osales oma isa ajalehe "Eesti Postimees" toimetamisel. Tema eestvõttel avaldas Koidula juba 1863. aastal oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia". Seda raamatut tõlgiti nii Soome kui ka Saksa keelde. Luuletajana alustas Koidula 1865. aastal oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled''. Koidula luule põhiliseks sisuks on Eesti, ehk küll koduigatsuses ja tülides
Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemustega ● Tema saksakeelsed kirjandid pälvisid klassis tähelepanu ● Süvenesid kirjanduslikud huvid ● Sõprus klassiõe (hilisema kirjaniku) Lilli Suburgiga ● Sooritas Tartu ülikooli juures kodukooliõpetaja eksami (naishariduse kõrgeim aste)
"Reinuvader Rebane" (1850) Rahvaraanat "Kilplased" "Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1866) "Kalevipoeg" (1857- 1861; 1862) http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus / Kreutzwald haige Faehlmanni voodi ääres Lydia koidula 1843-1886 Eesti esimene naisajakirjanik Click to edit Master text styles Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema Second level "Saaremaa onupoeg" 1870. aastal Vanemuise seltsis Third level I eestikeelne algupärane näidend Fourth level "Säärane mulk ehk sada vakka Fifth level tangusoola" (1871)
Elulugu Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes on sündinud 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, sest tema ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist tagasi siis, kui Aidi oli saanud 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja tark inimene, vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi alguses naisajakirjanik. Neil oli neli last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, aga kõigist kolmest ülejäänust said õpetajad. Aidi Valliku kodus valitses tõsine ja asjalik atmosfäär. Aidi vanaisal oli väga suur raamatukogu, mida koos ka tihti loeti. Lapsepõlve lemmikraamatute hulka kuulusid Astrid Lindgreni teoste kõrval ka Alexander Dumas ,,Kolm musketäri". Oma suurimateks mõjutajateks ja ellusuhtumise vormijateks nooruspõlves peab Aidi ,,Werner Holti seiklusi", ,,Muumitrolli" ja ,,Stepihunti"
tänavas...") ja "Sind surmani" on läbi aegade olnud eestlastele peaaegu hümni eest, sama pühalikud. 13. palju Koidula luuletusi on viisistatud (juba 1869) ning rahva hulgas lauludena levinud. 14. nii kirjaniku kui ühiskonnategelasena etendas L. Koidula tähtsat osa eesti kultuurielus, olles üks selle virgutajaid. Ta osales ka Eesti esimese üldlaulupeo korraldamisel 1869. a. 15. Koidula oli eesti esimene naisajakirjanik (algul "Perno Postimees", hiljem "Eesti Postimees"). 16. 1870 - 1871 etendusid "Vanemuise" seltsis kolm menukat Koidula näidendit: "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" ja "Kosjakased", mis tähistasid eesti teatri sündi. Carl Robert Jakobsoni kultuurilooline tähtsus 17. Peterburi patriootide rühma ideede kandja (töötas Peterburis kooliõpetajana ja oli nendega tihedais kokkupuuteis) 18
Seevastu Liiv, realismi teerajaja sünge ja päris. Ehkki esmapilgul nii ei tundu, ühendab neid kaht peale luulevirtuoosiks olemise veel paljugi. Lydia Koidula on Eesti luules romantismi esindaja. Ta on luuletajana äärmiselt romantiline, klassikaline ja vormis pidulik. Üks lahutamatu teema, mis Koidulal sügaval hinges oli, on isamaa-armastus ja igatsus. Ta oli silmapaistvalt hea haridusega, ning tänu oma isale oli ta juba varakult tööl ajalehes oli ka esimene naisajakirjanik. Kõik see on mõjutanud ka tema luulet ta põhiteemaks oli isamaa ja rahvuslik ärkamine, mitte sügavad isiklikud intriigid või mured. Koidula esimeseks luulekoguks, mis avaldati, oli ,,Waino-lilled", 1866 läbivateks teemadeks olid loodus, Jumal ja kodu (mis on võrdlemisi lihtsad ja intriigidevabad). Näide kogumikust ,,Waino-lilled": Miks sa nutad? Miks sa nutad, lillekene,
..................................................................Intervjuu Aidi Vallikuga 13.....................................................................................................Kasutatud kirjandus 2 Aidi Vallik Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta koos oma venna Peebuga vanaisa ja vanaema juures, sest nende ema Aita Rajavere õppis Tartus juristiks. Ta on pärit vanast haritlasperest Aidi vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli naisajakirjanik. Neil oli neli last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, aga kõigist kolmest ülejäänust said õpetajad. Aidi vanaisal oli väga suur raamatukogu - nimistus oma kümme tuhat köidet, mida koos ka tihti loeti. Tänu sellele õppis ka Aidi juba kolmeaastaselt lugema ja neljaselt kirjutama. Nii kaua kui Aidi mäletab, on talle alati meeldinud kirjutada - ta esimene pikem loominguline saavutus oli trükitähtedes ja ilma kirjavahemärkideta kirjutatud ,,Väikese Aidi kurb elu"
*Eesti ajakirjanduse looja (1857.a "Perno Postimees", 1864.a "Eesti Postimees") *Laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine" looja *Üks I üldlaulupeo (1869) korraldajaid *Eesti hümni sõnade autor *Kodanik-klerikaalse suuna juht rahvusliku ärkamise ajal *Koidula vaimne suunaja L.Koidula kultuurilooline tähtsus *Esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse, mis tol ajal Baltimaades võimalik saada oli. *Ajastu suurluuletaja. *Isamaalüürika *Tema luuletused viisistatud *Eesti esimene naisajakirjanik *Osales Eesti I üldlaulupeo korraldamises I Periood 1857 - "Kalevipoja" ilmumine 1857 J.V Jannseni alustas "Perno Postimehe" väljaandmist 1864 J.V Jannsen kolis Tartusse ning alustas seal "Eesti postimehe" väljaandmisega 1865 Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine 1869 18.-20. juuni I eestlaste üldlaulupidu II Periood 1870 Aleksandikooli Peakommitee asutamine 1872 Eesti Kirjameeste Selts (EKS). EKS'I soovitusel võeti vastu uus kirjakeel.
annaabi.ee 
