Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed. Piklikmunajad või elliptilised, kiilja alusega, 5-10 cm pikad, kuni 4 cm laiad. Teravnenud Lehed tipuga, ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel lehed punased õied väikesed, roosad, punased või valged, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes Õied kännasõisikutes viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast Viljad juuni lõpust kuni augustini Õitsemisaeg Kasvukoht: kasvab ka varjus, kuid täisvalguse käes õitseb rohkem valgus põuakindel niiskus vähenõudlik muld haljasaladel üksikpõõsana või rühmiti, samuti kasutada vabakujulise hekina Kasutamine
pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast. Joonis 10 ja 11. jaapani enelas (Spiraea japonica) Põõsas on külmakindel, seega taluvad nad meie talve hästi, kuigi karmimatel talvedel võivad võrsetipud kahjustuda. On suhteliselt põuakindel ning mullastiku suhtes vähenõudlik. On võimeline kasvama ka varjus, kuid sellisel juhul õitseb ta vähe. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Jaapani enelas talub hästi kärpimist ja saastunud õhku, seetõttu väga levinud haljastuses, temast
Punakad kogukukkurviljad. Kasutatakse haljastuses, sobib hekiks. Taraenelas: Spiraea chamaedryfolia Leviala Lääne-Euroopast Jaapanini, Siber. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2m. Vähenõudlik mullastiku suhtes, külma- ja põuakindel, talub ka varju. Lehed munajad, piklikud, õmara alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2-6cm pikad. Õied väikesed, valged, kobarates, õitseb mais-juunis. Viljaks koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast omavahel liitumata kukkurviljast. Kasutatakse haljastuses, ka hekina. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis 50. Perekond tuhkpuu ja läikiv tuhkpuu Perekond tuhkpuu: Heitlehised või igihaljad, ühekojalised põõsad. Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Õied üksikult või kobaras väikesed valged või roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili. Liike 50 (läikiv, must, harilik). Põhja-Ameerika, Euraasia. Kasutatakse haljastuses.
nad elliptilised või piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast (Jaapani enelas 2009). Oma populaarsuse on jaapani enelad auga välja teeninud: nad pakuvad rohkelt silmarõõmu, aga samas on neid ülimalt lihtne hooldada. Pole vaja väetada ega kasta ning talvel ei pea muretsema, et külm liiga teeb, kuigi karmimatel talvedel võivad võrsetipud kahjustuda. Ka haigused-kahjurid ei tunne nende vastu huvi. Nad on suhteliselt põuakindlad ning mullastiku suhtes vähenõudlikud. On
Okste küljes olevad lehed on terveservalised lihtlehed, mille õitsvatel okstel võib olla tipud peenehambulised, elliptilised, terava tipuga, kuni 3,5cm pikad ja hallikasrohelised. Noorelt on lehed veel mõlemalt pool karvased. Sügisel värvuvad nad purpurpunaseks. Tuhkurenelas õitseb tavaliselt mais. Õitsemine on väga rikkalik. Tema õied on valged, mis paiknevad piki eelmise aasta võrset tihedates sarikpöörides. Kogu vili on viljakas, mis koosneb mitmest nahkjast kukkurviljast. Viljad valmivad septembris, võivad valmida ka oktoobris (Hariduskeskus). Joonis 17. Tuhkurenelas (Spiraea x cinerea) (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/tuhkur-enelas-grefsheim/? category=7&panel=) 4.17.2. Hooldus Tuhkurenelast tuleks lõigata pärast õitsemist (kevadel). Noorel põõsal eemaldatakse enam-vähem kõik õitsenud oksad ja vanemal umbes kolmandik oksi. Lõigata tuleks
piklikmunajad, 5-10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad. On teravaga lehetipuga, leheserv on aga ebaühtlaselt kahelisaagijas. Suvel on lehed pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel värvuvad lehed hoopiski punaseks. Õitsemisperiood on juuni lõpust kuni augustini. Jaapani enela õied on väikesed valged, roosad või punased, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes kännasõisikutes. Viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast. Oma populaarsuse on jaapani enelad auga välja teeninud: nad pakuvad rohkelt silmarõõmu, aga samas on neid ülimalt lihtne hooldada. Pole vaja 61 väetada ega kasta ning talvel ei pea muretsema, et külm liiga teeb, kuigi karmimatel talvedel võivad võrsetipud kahjustuda. Ka haigused-kahjurid ei tunne nende vastu huvi. Nad on