putukatest, kuid on ka liha- ja puuviljasööjaid ning vere- ja nektariimejaid. Lihasööjad nahkhiired söövad närilisi, kahepaikseid ja roomajaid, pisikesi linde, teisi nahkhiiri ning isegi kala. Mõõtmetelt jäävad väike-käsitiivalised esimesele alamseltsile kõvasti alla: tiibade siruulatus võib olla maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kuni 150 grammi. Käsitiivalised on näriliste järel arvukuselt teine imetajate selts. Umbes 920 tänapäeval elavat nahkhiireliiki moodustavad imetajate liikide koguarvust ligi viiendiku. Käsitiivalisi ei esine üksnes polaarvöötmes ning üksikutel väga isoleeritud saartel. Palju on nahkhiiri troopikas - mõnes piirkonnas võib nende liikide arv ületada kõigi teiste imetajate liikide koguarvu. Kõige vanem fossiilne nahkhiir, Ameerikast Wyomingist leitud Icaronycteris, pärineb varasest eotseenist. Lendloomad Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki
Ühe isendi kahjustamine või tapmine läheb maksma 10000 krooni. Tehingud ahmidega on keelatud (väljaarvatud tehistingimustes kasvanud loomadega). Looma surmamine või kahjustamine pole lubatud ka väljaspool liigi kaitseks piiritletud ala. (Kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad, § 17, lõige 6; f. Tiigilendlane Kõik Eesti 11 nahkhiireliiki on looduskaitse all. Tiigilendlane on kantud loodusdirektiivi II lisasse, kus toodud liikide kaitseks tuleb piiritleda kaitsealad loodushoiualad. Samuti on ta kantud loodusdirektiivi IV lisasse (ranget kaitset vajavad liigid) 4. Mis on hoiumets ja mis on hoiumetsa majandamise eesmärk (2p)? Hoiumets on kaitseala loodusreservaadis ja sihtkaitsevööndis või püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuv mets. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse
läheduses on ohud, mis võivad lindudele saatuslikuks saada. Näiteks kõrgepingeliinid, tuulegeneraatorid, lennuväljad, suured tootmiskompleksid. Lennukoridore rajatakse ka nahkhiirtele. Nahkhiirtele on loodud lennukoridore Huntaugu läheduses, kus asuvad matkarajad. Lennukoridorid nimetatud paigas on vajalikud, et nad saaksid lennata järvele toituma. Viljandi maastikukaitseala kaitsekorralduskava andmete kohaselt elab järve ümbruses üheksa nahkhiireliiki. Neist arvukamad on põhja-nahkhiir ning pargi-nahkhiir. Nahkhiired kasutavad elupaigana nii lossiparki kui Huntaugu salumetsa, kus on kõrged puud ning nende all teeradade koridorid. [8] Joonis 3. Põhja-nahkhiir Transpordi mõju Transport võib mõjutada elusloodust negatiivselt peamiselt elupaiku killustades ja liikide looduslikku levikut takistades. Samuti võib transport soodustada invasiivsete võõrliikide levikut
_Eriline rõhk enamohustatud (kaubandus) liikide kaitsel (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) BERNI KONVENTSIOON Erikaitse alla kuuluvad liigid LISAD _I rangelt kaitstavad taimeliigid. _II rangelt kaitstavad loomaliigid. _III kaitstavad loomaliigid. _IV keelatud vahendid ja viisid loomade püüdmiseks ja tapmiseks ( nt püünispaelad, liim, automaatrelvad). BERNI KONVENTSIOON _II lisa: lendorav, kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki (kõik meie liigid, va. kääbus-nahkhiir) _ II lisa: Karu, hunt, ilves suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID _III lisa: harilik siil, kääbus-nahkhiir ja harilik orav _Komitee käib koos igal aastal _Emeraldi võrgustik BONNI KONVENTSIOON _Konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest _Sõlmiti 1979 _Jõustus 1983 _112 riiki (august 2009) _EU Aafrika-Euraasia rändeteede veelinnud _Ranget kaitset vajavad liigid väljasuremisohus olevad liigid LISA I
Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon · Euroopa looduskeskkonna ja looduslikelevilate konventsioon. · EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ningnende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. · Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele (rohkemkui 650 looma- ja 690 taimeliiki) Lisad: I rangelt kaitstavad taimeliigid. II rangelt kaitstavad loomaliigid (lendorav,kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki). III kaitstavad loomaliigid (harilik siil, kääbusnahkhiirja harilik orav). IV keelatud vahendid ja viisid loomadepüüdmiseks ja tapmiseks (nt püünispaelad,liim, automaatrelvad). Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon e. RIO de JANEIRO KONVENTSIOON Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. Aastal Eesmärk ja vajadus: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste
Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon • Euroopa looduskeskkonna ja looduslike levilate konventsioon. • EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. • Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) Lisad: I rangelt kaitstavad taimeliigid. II rangelt kaitstavad loomaliigid (lendorav, kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki). III kaitstavad loomaliigid (harilik siil, kääbusnahkhiirja harilik orav). IV keelatud vahendid ja viisid loomadepüüdmiseks ja tapmiseks (nt püünispaelad, liim, automaatrelvad). 97. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: eesmärk ja vajadus, mitmekesisuse mõiste ja tasandid, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid, Eesti ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon e. RIO de JANEIRO KONVENTSIOON
annaabi.ee 
