Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine. Eri päritoluga organismide sarnasumine sarnastes elutingimustes. Nt: vaalal ja kalal voolujooneline keha, lendoraval ja nahkhiirel lennused Analoogilised elundid funktsionaalselt sarnased elundid. Nt: kiili ja nahkhiire tiivad. Homoloogilised elundid põhiehitus sarnane, ülesanne erinev.
Käsitiivalisi ei esine üksnes polaarvöötmes ning üksikutel väga isoleeritud saartel. Palju on nahkhiiri troopikas - mõnes piirkonnas võib nende liikide arv ületada kõigi teiste imetajate liikide koguarvu. Kõige vanem fossiilne nahkhiir, Ameerikast Wyomingist leitud Icaronycteris, pärineb varasest eotseenist. Lendloomad Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki hüppeid sooritada. Tiibadeks on nahkhiirel nahast lennused, mis asuvad eesjäsemete sõrmede, kere külgede, tagajäsemete ja saba vahel. Lennunahaga varustatud sõrmed on erakordselt pikad, vaid pöial on lühike. Laiade tiibadega nahkhiired on üldiselt aeglasemad lendajad, kitsad tiivad aga seevastu võimaldavad osavust nõudvat kiiret lendu. Väike-käsitiivalised kasutavad orienteerumiseks kajalokatsiooni, kuid suur-käsitiivaliste hulgas tarvitavad seda vaid mõned liigid. Kajalokatsiooni kasutavad
NAHKHIIR: · Nahkhiir saadab lennates impulssidena välja väga lühikesi helilaineid (ultrahelisid). Mõned tekitavad laia hajuva helivoo, teised aga kitsa heliriba, mille suunda võib muuta. · Ümbritsevatelt esemetelt peegelduvad helilained tagasi. Kaja annab nahkhiirele infot esemetest tema teel ja toidust õhust. · Erinevad nahkhiireliigid püüavad kaja erinevalt. Kajalokaatoriteks on nahkhiire kõrvad, suu ja mõnedel liikidel ka nina. · Kajalokatsiooni kasutamine võimaldab nahkhiirel pimedas tegutseda LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Kuulmine VAAL: · On ammugi teada, et vaalad kuulevad. Samuti ei ole uudis, et vaalad teevad häält ning suhtlevad omavahel. · On teada, et mõned vaalaliigid saadavad välja helisid omavaheliseks suhtlemiseks ja vees orienteerumiseks ning saagi leidmiseks. Ei ole aga selge, kuidas neid helisid tekitatakse, sest vaaladel puuduvad häälepaelad.
palentoloogia-Teadus mis uurib surnuid organisme ,võib otsustada kes on kelle sugulane. 8Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? Võrdleb erinevaid organisme omavahel ja saab otsustada nende ühiste esivanemate üle. 9.Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid. Homoloogilised elundid on elundid ,mis on organismis sarnase päritolu ja sarnase ehitusega ja võivad täita erinevaid funktsioone.NT:esijäsemed linnul,nahkhiirel, mutil, inimesel, kaktusõied, roosiõied, (roosil lehed, kaktusel okkad ) Rudimendid on mandunud elundid, mis on kaotanud oma tähtsuse ja taandarenenud, kuid tõendavad meie sugulust neid elundeid kasutavate organismidega. NT: kõrvaliigutajalihased, ussripik, õndraluu, tarkushambad Atavismid: kaugete eellaste tunnuste taasilmnemised, mis näitavad järelikult põlvnemist. NT:saba, lauskarvkate, paljunisalisus. 10.Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia?
kasutavad õhku edasiliikumiseks. Need on nahkhiir ja lendorav. Imetajate lennuorgan on lennus. Nahkhiir püüab lennates toitu. Lendorav liigub lennates ühelt puult teisele. Kiil. Kaks paari kilejaid tiibu. Õhus liiguvad niidi abil ämblikud. Troopilistes meredes elavad lendkalad. jäta meelde! Putukad, linnud ja nahkhiired lendavad. Lendoravad, lendkalad, lenddraakonid, lendkonnad liuglevad läbi õhu. Putukatel on kilejad tiivad. Nahkhiirel ja lendoraval on lendamiseks lennus. Tuule abil tolmlevad taimed on tuultolmlejad. Seemned levivad õhus emataimest kaugemale, et leida uusi kasvukohti (valgust, toitaineid). Kas me teame kõik, millistele parameetritele peab vastama inimese elukeskkonna õhk, mida selle juures üldse määratleda ja milliste mõõteriistadega? Ning mida peavad mõõdikud näitama, et keskkonna võiks elutegevusele soodsaks kuulutada? Üks on kindel, õhk peaks ilmselt suures osas gaasiline olema
(Masing, 1984). Ülemineku-varjepaikadeks on näiteks keldrid vanades mõisates, lossides ja linnustes ning need on tähtsad mõne haruldase nahkhiireliigi jälgimisel (näiteks nattereri lendlane) (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). Talvituvad nahkhiired on äärmiselt vähe kaitstud. Nad ei reageeri puudutusele ja pole võimelised kiiresti liigutama. Keha piisavaks ülessoojendamiseks ja aktiivsuse saavutamiseks kulub nahkhiirel 30-60 minutit (McAney, 1999). 1.3 Eestis talvituvad nahkhiired 1.3.1 Talvituvate nahkhiirte ülevaade Paiksed nahkhiireliigid elavad Eestis aastaringi ning talvituvad siin. Nahkhiirte talvituspaikadeks on Eestis reeglina inimtekkelised maa-alused ruumid, mis on külma eest hästi kaitstud ning kus on stabiilne ja niiske mikrokliima (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). Eesti kliima on sobilik seitsmele nahkhiireliigile: tiigilendlane (Myotis dasycneme),
Nahkhiire näide ning ’what it is like’ kõnepruuk esines juba 1950. aastal Brian Farrelli artiklis „Experience“, kuid tema kaitses vastupidist, biheivioristlikku seisukohta. Ekstrapolatsioon ei anna vastust. Me ei saame kujutleda, mismoodi on olla nahkhiir, toetudes vaid enda kogemustele, mis on teistsugused. Ma suudan kujutleda vaid seda, mismoodi on minul käituda nahkhiire kombel. Nagel küsib aga „mismoodi on nahkhiirel olla nahkhiir“. Selgitus. Nageli küsimus ei seondu kogemuse privaatsusega. Fenomenilised faktid pole privaatsed – kui isikud on piisavalt sarnased, siis nad võivad üksteise kvaliteete kirjeldada. Aga see ei tähenda, et oleks hüljatud subjektiivne vaatevinkel. Tema küsimus käib vaatevinkli tüübi kohta. Selleks, et luua kontseptsioon nahkhiire kogemuse kohta, tuleb võtta omaks nahkhiirte vaatevinkli tüüp. Subjektiivne ja objektiivne
annaabi.ee 
