Suur Trumm Cheremisinov Andrey 7.b • Suur trumm on mõlemalt poolt nahaga kaetud puidust või metallist lai võru. Heli tekitamiseks lüüakse vastu trummi nahkasid nahk- ja viltotstega nuiadega. • Mängimise ajal on suur trumm kinnitatud alusele, telje ümber liikuvale raamile või seda kantakse rihmaga kinnitatult mängija kõhul • Suure trummi partii kirjutatakse noodikirjas ühele noodij oonele. Puhkpilliorkestris mängib üks mängija tihti korraga nii suurt trummi kui ka taldrikuid, millest üks on kinnitatud suure trummi korpuse külge. Lihtsamal juhul kirjutatakse mõlema pilli partii samale noodijoonele, suure
Inimkonna teadmised muusikast pärinevad allikatest: Vana Testament, väljakaevamistel leitud pillid, kalju- ja muude joonistuste põhjal. Muinasajal hakkasid tekkima esimesed pillid. Vanimad instrumendid: Flööt(Egiptus)luust nikerdatud, sõrmeaukudega. Sümboliseeris elu ja öeldi, et flöödi mängija ''puhub elu hingust'', löökpillid-trummid, puhkpillid-loomasarv, keelpillid-vibust välja arenenud, nt harf (Mesopotaamia), lüüra(mesopotaamia). Pilli valmistamiseks kasutati luud, nahkasid jms. Erinevates maades sarnased, aga erinevate nimetustega pillid. Muusika roll vanades kõrgkultuurides: Muusika saatel peeti jumalateenistusi, tantsiti, mängiti söömaaegade saateks. Muusika oli seotud maagiaga. Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst. Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega)
mastifidega. Selle tulemusel lisandus tõule suurust, kuid iseloomulikud jooned, mis kuulusid spitsitüübi juurde, läksid kaduma. Aastal 1908 keelustati koertevõitlused. Kuid tõug elas selle üle, kosus ja arenes suurekasvuliseks jaapani tõuks. Üheksa suurepärast selle tõu isendit tunnistati siis aastal 1931 "Loodusmälestisteks". Teise maailmasõja ajal (1939-1945) oli tavaline, et koera nahkasid kasutati militaarrõivaste valmistamiseks. Politsei korraldas kõigi koerte püüdmist ja rekvireerimist, välja arvatud saksa lambakoerad, kes olid seoses kasutamisega sõjalisteks eesmärkideks eelistatud seisundis. Paljud asjaarmastajad otsisid siiski võimalusi olukorrast välja tulemiseks, sealhulgas kasutati ka koerte ristamist saksa lambakoertega. Kui Teine maailmasõda lõppes, oli akitade hulk drastiliselt
ootamatute kallaletungide eest. Muistse aja mehed käisid jahil ja kalal ning põhiline toit oligi liha ja kala. Kuid vahel pidid nad väga pikka aega nälga tundma, sest algeliste jahiriitadega oli väga raske suuri metsloomi tabada. Sel ajal, kui mehed jahiretkel olid, muretsesid naised toidulisa, korjates söödavaid juur ja taimi, marju ja seeni ning pähkleid. Korilus oli tegevus mis andis mingisuguse kõhutäie. Naised tegelesid ka kojutoodud jahisaagiga. Puhastasid ja kuivatasid nahkasid. Loomade sooli kasutati õmblemiseks ja luid nõelteks, noole- ja odaotsteks. ,,Külmkapina" kasutati maasse kaevatud auku millesse kuhjati jäätükke ja kaeti pealt mätastega. Ainsaks magusaks asjaks muistsete inimeste jaoks oli mesilaste mesi. Tööriistad oli valmistatud kivist ja luust, samuti tugevast puust. Inimesed ei suutnud muistsel ajal üksinda toime tulla, seepärast elasid nad hulgakesi koos. Koos elasid sugulased ning neid rühmi nimetatakse seepärast sugukondadeks.
Lambanahkade realiseerimine on lihtsam kui farmis on lambanahad konserveeritud. Konserveerimiseks kasutatakse nahkade soolamist. Edasi antakse nahad töötlusse (teenustööna parkimisse). Realiseeritakse juba pargitud nahku. sel juhul saadakse lambanahkade müügist rohkem tulu, kuna on lisandväärtust juurde pandud. Parkimistöökojad asuvad Tartus ja Jõgeval. Meie regioonis kõige suuremad parkimistöökojad on Türgis. Nahkadele peaks olema mingi alus, kuhu nahkasid hakatakse laduma, peab olema kalduv profiiliga, villa kiht jääb allapoole. Enne kui alusele pannakse, lisatakse nahale keedusoola u 30% naha massist. Nahk kaalub 6-7 kg, ühele nahale kulub ligikaudu 2 kg jämesoola. Kui sool on peale pandud, siis laotakse nahad kaldalusele ja soolvesi hakkab nahkadelt maha jooksma ning nii võib nahkasid säilitada, kui ruumi temperatuur on +2---+8. Enne parkimist peaks nahk olema 2-3 nädalat soolas. Siis jääb villakiud ilusti naha külge
piirkondadel. 33 Enamikel loomadest (välja arvatud lammas, inimene ja mõned spetsiaalselt aretatud loomatõud) koosneb karvkate kahte liiki karvadest : pikemad, jämedamad ja hõredamalt asetsevad okaskarvad ning lühemad, peenemad, sirged ning hästi vetruvad. Nad annavad karvkattele tugevuse. Aluskarvad on tavaliselt lainelised või krussis, nad annavad karvkattele soojapidavuse. Nahkade liigid. Nahkasid liigitatakse: 1. Loomade suuruse järgi suureks (lehma-, pulli-, härja-, hobuse-, ka seanahk) ning väikesteks (kitse-, lamba-, vasika- ja varsanahk). Väikesed nahad on õhemad ja ühtlasema paksusega. Suured nahad on turja piirkonnas tihti väga paksud ning neid on seetõttu ka raske kasutada ja parkida. 2. Parkimisviisi järgi jagatakse nahad · mineraal- (enamasti kroom); · taim-; · süntaan-; · rääsparknahkadeks.
Kahjustunud fotod tuleb saata konservaatorile hindamiseks, mitte mingil juhul ei tohi ise proovida osutada abi kleeplindi või liimiga. Parandamise korral on õigem teha koopia ja säilitada kahjustatud originaal. Info tuleks kanda grafiitpliiatsiga foto ümbristele, mitte fotodele. 3. Nahk ja nahast objektid Nahk on selgroogse looma keha väliskate. Toornaha töötlemisel eraldatakse karvkate, marrasknahk ning nahaalune sidekude. Järelejääv osa mälv läheb parkimisele. Nahkasid võib jagada vastavalt nende töötlemiseks kasutatud tehnoloogiatele järgmiselt: parkimata nahad (raagnahk, pärgament), poolpargitud nahad ( rasv e. Traanpark, maarjaspark), pärismaiselt pargitud nahad (suitsupark, ajupark), täisparknahad (taimpark, mineraalpark, süntaanpark) Naha valkudest ligikaudu 98% moodustab kollageen, mis on väga vastupidav vananemisele. Nahk säilitab elastsuse, kui ta sisaldab 10-20% vett. Nahk kuivab liigselt, kui suhteline
annaabi.ee 
