redigeerimine(võitle/põgene),hormoonide sekretsioon. Talamus sensoorse info kogumine, esialgne töötlus Mandelkeha (amügdala) kogub sisendi kõikidest meeltest, hindab selle emots.olulisust. emotsioonide teke. Hippokampus mälestuste pikaajaline säilitamine, õppimine, uue mälu teke. Väikeaju-koordineerib lihaste tegevust ja aitab tasakaalu hoida Otsmikusagar-roll mõtlemise ja käitumise reguleerimisel ja planeerimisel Kiirusagar-roll naharetseptoritelt saabuva info vastuvõtul Oimusagar-vastab kuulmissignaalide töötlemise ja keelekasutuse aspektide eest Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine Limbiline süsteem omavahel ühendatud struktuurid (hüpotalamus, amügdala), mis seotud emotsioonide kujunemisega, õppimise aspektidega. Lateralisatsioon funktsionaalsed erinevused kahe ajupoolkera vahel. Kontralateraalne juhtumine paremat kehapoolt juhib vasak ajupoolkera ja vastupidi. Apraksia- tegevushäire Agnoosia-tajuhäire
seljaaju osi omavahel. Samasuunalisi närvikiudude kimpe nimetatakse juhteteedeks. Seljaaju juhteteed kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. * Ülenevad ehk astsendeeruvad juhteteed on sensoorsed ning paiknevad valgeolluse külgväätide välimises osas ja tagaväätides. Nende kaudu kantakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju nahast, lihastest jm. spinaalnärvide tundekiudude kaudu. Näiteks saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille tulemusena tekivad valu, sooja, külma jt. aistingud. Koostanud M. Kolga 5 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS * Alanevad ehk destsendeeruvad juhteteed on motoorsed ja paiknevad peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas. Nende kaudu kanduvad närviimpulsid peaajust seljaajju
peaajuga ja üksikuid seljaaju osi omavahel! - JUHTETEED - samasuunalised närvikiudude kimbud ● seljaaju juhteteed kulgevad nii ülenevas kui alanevas suunas 1) ÜLENEVAD e ASTSENDEERUVAD JUHTETEED - sensoorsed, valgeolluse külgväätide väimises osas ja tagaväätides Funktsioon: nende kaudu -> peaajju närviimpulsid seljaajust: nahast, lihastest jm spinaalnärvide tundekiudude kaudu - nt saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille tulemusel tekib valu-, sooja-, külma- jm aistinguid 2) ALANEVAD e DESTSENDEERUVAD JUHTETEED - motoorsed, peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Funktsioon: nende impulsside toimel teostavad lihased kehaosade liigutusi - nende kaudu -> närviimpulsid peaajust seljaajju - edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse Juhtedeede funktsioon kokku:
pidurdab impulsside levikut presünaptilistes harudes, mille tulemusena blokeeritakse erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele. Pidurdav efekt tekib seega mitte teise neuroni keha või dendriidi mõjutamisel, vaid nende impulsside pidurdamisel, mis saabuvad erutuva neuroni aksoni kaudu. 56. Seljaaju funktsioonid. Seljaaju põhiliselt juhtefunktsioon, kuid teostab teatuid kindlaid reflekse. Siia suunduvad aferentsed teed naharetseptoritelt, liigutusaparaadi proprioretseptoritelt, veresoonte, seedetrakti ning eritus- ja suguelundite interoretseptoritelt. Lülitusneuronite vahendusel seostuvad aferentsed ja eferentsed neuronid. Perifeeriast seljaajju tulevad aferentsed impulsid kanduvad ülenevate närviteede kaudu peaajju. Impulsid peaajust juhitakse alanevaid juhteteid mööda seljaaju efektoorsetele neuronitele. Seljaaju motoorsed neuronid innerveerivad kõiki skeletilihaseid peale näolihaste, samuti roietevahelihaseid
esmakordselt kaladel ja kahepaiksetel Roomajatel ja lindudel moodustub poolkerasid väljastpoolt kattev närvirakkude kiht, mis võimaldab tingitud reflekside kujunemist. Imetajail lisandub arenenud ajukoor, mis katab aju pinda ja moodustab suurema osa poolkerademassist. Suuraju koor 1,5 3,5 mm paksune, närvirakud paiknevad kihtidena, eri kihtide neuronid on omavahel dendriitidega ühenduses Talitluste lokalisatsioon suuraju koores sensoorsed alad, kus töödeldakse naharetseptoritelt pärinevaid puute-, valu-, sooja- ja külmaimpulsse, ninaja suu limaskestalt lähtuvaid haistmis- ja maitsmisimpulsse, kuulmis- ja nägemisimpulsse. Igal analüsaatoril on ajukoores tuum, kus toimub peenanalüüs ja selle ümber perifeerne ala, kus teostatud analüüs on robustsem. Limbiline süsteem - reguleerib kõiki vegetatiivseid funktsioone ning osaleb emotsioonide tekkes Elektroentsefalograafia -- EEG
esmakordselt kaladel ja kahepaiksetel Roomajatel ja lindudel moodustub poolkerasid väljastpoolt kattev närvirakkude kiht, mis võimaldab tingitud reflekside kujunemist. Imetajail lisandub arenenud ajukoor, mis katab aju pinda ja moodustab suurema osa poolkerademassist. Suuraju koor 1,5 3,5 mm paksune, närvirakud paiknevad kihtidena, eri kihtide neuronid on omavahel dendriitidega ühenduses Talitluste lokalisatsioon suuraju koores sensoorsed alad, kus töödeldakse naharetseptoritelt pärinevaid puute-, valu-, sooja- ja külmaimpulsse, ninaja suu limaskestalt lähtuvaid haistmis- ja maitsmisimpulsse, kuulmis- ja nägemisimpulsse. Igal analüsaatoril on ajukoores tuum, kus toimub peenanalüüs ja selle ümber perifeerne ala, kus teostatud analüüs on robustsem. Limbiline süsteem - reguleerib kõiki vegetatiivseid funktsioone ning osaleb emotsioonide tekkes Elektroentsefalograafia -- EEG
3. Tähelepanu häired: · numbrite vigane maha-/ärakirjutamine, · kümnendkohtade või sümbolite vahelejätmine, · arvutamisel märkide äravahetamine (+ asemel -). 39. Kiirusagara ehitus ja funktsioonid. Kiirusagar (lobus parietalis) asetseb otsmikusagarast ja tsentraalvaost tagapool ning eespool kuklasagarat. Kiirusagar reguleerib sensoorse info vastuvõttu ja töötlemist (sinna hulka ei kuulu lõhnataju, kuulmine ja nägemine). Seal võetakse vastu info naharetseptoritelt, lihaste ja liieste retseptoritelt, kiirusagara allosas asub maitsmiskeskus. Kiirusagaral on oluline roll tervikliku taju tekkimisel. Meie närvisüsteem valib kindlad informatsioonikillud igast stiimulist ja ignoreerib teisi ning tõlgendab saadud infot ajustruktuurile omases kontekstis ja eelnevatel kogemustel põhinedes: näiteks me võtame vastu erineva sagedusega elektromagnetlaineid, aga tajume neid kas rohelise, punase või sinise värvina; me võtame vastu erineva
annaabi.ee 
