täpselt jalgadele. Vaenlased, toit Vaenlased Suur-änn Merileopard Toit Kalmaarid, kalad, vähilised Paljunemine Pingviinlased ei vaheta paarilisi kiiresti, hoiavad ühte paarilist mitu aastat Kui pesitsev paar kohtub, hõõruvad nad teineteise peasid, puhastavad ja kohendavad vastastikku sulgi Munevad 1-3 muna, seejärel emane läheb ära Isane sätib muna jalgadele ja katab selle erilise kotja nahakurruga, mis hoiab muna soojas Isane haub muna 64 päeva, seejuures ei söö ega liigu Emane tuleb tagasi muna koorumise ajaks ja alles siis võib isane endalesööki otsima minna Tänan kuulamast!
Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib olla kuni tuhat isendit. Palju pingviine koos annavad üksteisele sooja ja kaitset. Pingviinid munevad tavaliselt 1-3 muna. Olles munenud, sukeldub emane merre ja ujub minema. Isane sätib muna oma jalgadele ja katab selle erilise kotja nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Järgnevad 64 päeva seisab pingviin pilkases pimeduses keset lumetorme ja haub muna. Kogu selle aja pingviin ei söö ja kõhnub. Emane saabub tagasi kevadel, siis kui jää hakkab murduma, just poja koorumise ajal. Isane võib lõpuks minna ja endale toitu otsida. Vanemad tunnevad poja ära hääle järgi. Hiljem aga hakkavad mõlemad vanemad poja eest hoolitsema. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid (pildil). Nad kasvavad kuni 1,2 meetri pikkuseks
võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad pingviinid on lennuvõimetud linnud. Nad liiguvad vees palju paremini kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h. Kõik pingviinid, peale suurte keiserpingviinide, pesitsevad kevadel, kui emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Siis seab isane pingviin muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga mis hoiab muna soojas. Niimoodi seisab isane pingviin 64 päeva lumetornide keskel ja haob muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Pingviin Emane pingviin naaseb kevadel,kui jää murdub ja poeg koorub.Nüüd läheb isane pingviin endale toidupoolist jahtima.Poja eest hoolitsevad nii emane kui isane pingviin Pingviinipojad on sündides üleni hallid.Kui pingviin on ise kalastamiseks veel liiga väike,toidavad vanemad teda
seemneid jne *ta ei lenda otseses mõttes vaid liugleb *elavad 5-6 aasta vanuseks *on Eestis looduskaitse all Mutt Click to edit Master text styles Second level *väike tömbi kehaga ja musta Third level Fourth level sametise karvaga imetaja Fifth level *väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga. *peamise osa oma elust on mutt toiduotsingul *Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib - hiiri, konni, madusid ja teisi mutte. Põhitoiduks on tal vihmaussid, mida ta varub talveks. *kevadel sünnib mutil 3-8 abitut poega *mutti on kütitud tema karusnaha pärast Mügri e. vesirott Click to edit Master text styles Second level Third level
Mutt (Talpa) Koostas: Kadri Polakes LTK09 · Kehamõõtmed Tüvepikkus 11...16 cm. Saba pikkus 2...4 cm · Kehamass 60...130 g · Lühike must sametjas karv. · Silindriline keha · laiad, suurte küünistega käpad. · Üliväikesed silmad (läbimõõt l mm) jäävad enamuses karvastiku varju, kuid on täiesti nägemisvõimelised, mis on kaetud nahakurruga. · Saba hoiab püsti. · Nina tavaliselt erkroosa. Levik · Levinud on ta peaaegu terves Euraasias. Eestis kogu mandrialal, puudub vaid saartel Labidataolised eeskäpad on hea määramistunnus. Elupaik- ja viis · Elupaiga valimisel on oluline küllaldane toiduhulk mullas, mõõdukas niiskus ja reljeef · Maasisese eluviisiga, maapinnale tuleb harva. · Käigud on vajalikud toidu püüdmiseks ja ühendusteedeks kaugemate käikude vahel.
Kõigil pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud linnud. Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Siis seisab isane pingviin 64 päeva lumetormide keskel ja haub muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Emane pingviin naaseb kevadel jää murdumise ja poja koorumise ajal. Isane pingviin peab endale toidupoolist jahtima. Emane ja isane pingviin hoolitsevad väikese poja eest koos. Sündides on pingviinipojad üleni hallid. Kui pingviin on ise kalastamiseks veel liiga väike, toidavad vanemad teda väljaoksendatud krilli ja pisemate kaladega
Pojad on 2 aastat vanemate hoole all. Koprad võtavad uue partneri vaid siis kui vana hukkub. Elatakse koos mitme-aastaste poegade ja erinevate pesakondadega. On väga territoriaalsed loomad - märgistatakse anaalnäärmetega. Karvkatte võidmiseks on tugevalt arenenud rasunäärmed, mis toodavad tugevat kollast tugevalõhnalist kopranõret. Väga hea ehitustegevusega, samuti suudavad sukelduda umb.20 min, sel ajal sulguvad kõrvaavad nahakurruga. Vaenlaseks on suurkiskjad. Poegadele aga saarmas, rebane, tuhkur, naarits, havid, kotkad. PÄHKLINÄPP (Muscardinus avellanarius) - hiiresuurune, roostjaskollane, oranzi seljaga ja heleda kõhualusega loom. Elab leht- ja segametsade servaaladel. Peamiselt taimtoiduline - seemned, viljad, tõrud, marjad, pungad, putukad. Sigib 2 korda aastas, pesas 3-5 poega. Tiinus kuni 25 päeva, imetamine kestab umbes kuu. Põhiliselt öise eluviisiga
annaabi.ee 
