läbivaid valguskiiri, fokuseerides neid reetinale – selleks vajalik kuju muutmine e. akommodatsioon (kuju reguleerivad ripskeha lihased). 3. Klaaskeha (corpus vitreum) – sültjas, täidab läätsest tahapoole jääva osa silmamunast; hästi läbipaistev. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased: a) ülalau tõsturlihas; b) silmamuna pööravad lihased – kokku 6 (4 sirglihast ja 2 põikilihast) 2. Silmalaud: silmamuna kaitsvad nahakurrud, äärel ripsmed; peal õhuke nahk, sees silma sõõrlihas ja sidekude, silma poolt kaetud konjuktiiviga – õhenenud nahaga; ülalaust kõrgemal kulmud. 3. Pisaraaparaat: a) pisaravedelik – puhastab ja niisutab silmamuna pinda; b) pisaranääre – toodab pisaravedelikku (asub silmakoopa lateraalses ülanurgas); c) pisarakanalikesed – laugude all; d) pisarakott– silmakoopa mediaalses alanurgas; e) nina-pisarajuha – selle kaudu voolab pisaravedelik ninaõõnde, alumisse ninakäiku.
- endomeetrium allub hüpotalamuse, hüpofüüsi, munasarjade regulatsiooniringi hormoonide toimele kokku kasvanud naaberelunditega - D-faasile eelneb mitmete hormoonide hulga järsk langus ja limaskesta LABIA MAJORA PUDENDI – SUURED HÄBEMEMOKAD isheemia, mis kutsub esile limaskesta ja verekapillaaride kahjustuse - paarilised sagitaalsuunalised ümardunud nahakurrud - Deskvamatsioonifaas – D-faas - piiravad häbemepilu – rima pudendi limaskesta funktsionaalkiht irdub ja väljutatakse -> menstruatsioon - lähevad ees ülal üle häbemekinguks – mons pubis - kingu ja mokkade välispinna nahk on kaetud karvadega, sisaldab higi- ja kohe algab epiteeli regeneratsioon basaalkihi arvel
ristipidiseid tupekortse, mis on koondunud sammasteks, nn. kortsudesambad. Lihaskest on silelihaskoeline ja koos limaskestaaluse kestaga hästi venitatav. Tupe tagumise seina ülemine osa on kaetud kõhukelmega. Naise välimised suguelundid on suured häbememokad labia majora pudendi väikesed häbememokad labia minora pudendi kõdisti e. kliitor clitoris Tupeesikut piiravad erektiivsed nahakurrud - väikesed häbememokad (koosnevad elastsest sidekoest, sisaldavad veenipõimikuid). Viimased on ümbritsetud suurte häbememokkadega - paksude karvkattega nahakurdudega, mis eespool ühinedes moodustavad häbemekingu. Kliitor kujutab endast väikest võlvumust väikeste häbememokkade ühinemiskohal. Ta sisaldab rohkesti retseptoreid, mille ärritamine põhjustab sugulist erutust. RINNANÄÄRE mamma
kui see on päritud ühiselt kui see on neil liikidel tekkinud eellaselt. sõltumatult. Nt lüsosüüm – erinevaid Nt paralleelse evolutsiooni lüsosüüme esineb mitmetes käigus tekkinud lendorav, erinevates organismides, lendleemur ja liugurkuskus – bakteriofaagidest imetajateni. sarnane tunnus Erinevad homoloogid tekkinud („tiivad/nahakurrud“), kunagi ammu duplikatsiooni erinevatest seltsides ehk tunnus sündmuse tõttu. tekkinud igas ühes sõltumatult. Või nt globiini geen – toimus duplikatsioon – tekkisid alfa ja beeta globiini geenid. Erinevate liikide alfad on ortoloogsed, samamoodi ka beetad erinevatel liikidel ortoloogsed. Samas alfa ja beeta geenid samades liikides on paraloogid. Kõik homoloogid. 11
47. KAHEPAIKSETE ÜLDISELOOMUSTUS Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Kõik tuntumad kahepaiksed on konnad. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid elab maakeral üle 3000 liigi, neist Eestis 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad Neil on lühike jässakas keha ja pikad jäsemed, eriti tagajäsemed. Jäsemete pikkade varvaste vahel on vees ujumiseks vajalikud nahakurrud ehk ujunahad. Konna nahk on õhuke ja soomusteta, kuid arvukate limanäärmetega. Osadel on limanäärmed muutunud mürginääremeteks. Luustik : jäsemed koosnevad paljudest luudest. Neil on nii esi jäsemeluud kui ka taga jäsemeluud. Kahepaiksete kolju on lai ja jäme. Selgrooga (lühike) ja koljut ühendab üks kaelalüli ning see võimaldab konnal pead tõsta ja langetada pead. Konna skeletil kaitseb tema siseelundeid rinnaluu.
Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid kiude. Nahaalune kude, rasvkude, on energiavaruks ja soojaisolaatoriks. 94 Joonis 6.29. Naha ehitus Naha derivaadid (tuletised) Marrasknahast moodustuvad mitmesugused derivaadid. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. Nende ülesanne on kaitse ja kompimine. Nahas leidub suurel hulgal higi- ja rasunäärmeid. Silm Nägemisaparaat koosneb silmamunast ja selle hoideaparaadist. Hoide- ehk abiaparaat Laud on silmamuna ees asuvad nahakurrud, mis katavad teda sulgumisel. Laugude sisemine pind on kaetud konjuktiiviga (konjuktiivi võlv/kott – sinna manustatakse ravimeid). Laugudel on silma kaitsefunktsioon. Pisaraaparaat koosneb pisaranäärmest, pisarakotist, viimajuhadest. Ka neil on silma kaitsefunktsioon. Silma sirg- ja põikilihased liigutavad silma, ülalau tõstur tõstab teda. Silmamuna (bulbus oculi) asub kolju silmakoopas ja teda katavad silmamuna kestad: kõvakest (sclera),
annaabi.ee 
