Soovitud tulemuse saavutamiseks püütakse tugevdada majanduse konkurentsivõimet, soosida tööstuslikku tootmist, lisada avalikke ja ühiskonna toetatud tööpaiku, jaotada tööd lühemat tööaega rakendades, rehabiliteerida ja koolitada töötuid ning suurendada muul viisil nende tööturul konkureerimise võimalusi, aga ka motiveerida neid koolituse ja töö vastuvõtmiseks. Sotsiaalsektoris tähendab ühiskondlik aktiveerimine eelkõige abivajajate suunamist ja nõustamist, sotsiaalsete rehabilitatsiooni võimaluste pakkumist ning innustamist koolituse ja töö vastuvõtmiseks. 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgiks on negatiivse ahela katkestamine- inimese ja perekonna rehabiliteerimine, et ta saaks igapäevaelu ülesannetega taas iseseisvalt hakkama. Sotsiaalne rehabilitatsiooni mõiste alla mahub ka koolitus iseenda ja omaste eest hoolitsemiseks, seadusandluse ja asjaajamisprotseduuride tutvustus, nõuanded
Pimedate raamatukogu 16.09.2013 toimus meil külatus pimedate raamatukokku. Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Raamatukogu valmistab, kogub, säilitab ja laenutab heli- ja punktkirjas teavikuid, puuteraamatuid jm materjale, mis on nägemispuudega ja teistele tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimestele kättesaadavas vormis. Raamatukogul on oma helistuudio ja punktkirja trükikoda. Raamatukogu külastus oli väga hariv ning huvitav, sest nägime mitmeid huvitavaid ruume, masinaid ning saime ise kõike katsuda. Meile näidati ühte ruumi, mis tundus päris hubane ning hiljem selgus, et just selles ruumis salvestatakse heliraamatuid. Vaatasime ka filmi
tänaseks oleme katusorganisatsiooniks 22 puuetega inimeste ühingule Tallinnas, kus liikmeid kokku üle 4600. TPIK on mittetulundusühendus, mis asutati aastal 1997. Tallinnas on puuetega inimesi üle 29 000, Eestis üle 130 000. HARIDUSASUTUSED Tallinna lasteaed Õunake (http://www.tallinn.ee/lasteaed-ounake/g8794/otsing?oks=8794 ) ·Lasteaias töötab 9 rühma. Rühmad jaotuvad järgmiselt: 7 rühma liitpuudega lastele, millest 2 rühma on mõeldud nägemispuudega või pimedatele/ liitpuudega lastele. Kõik liitpuudega laste rühmade õppekeel on eesti keel. 2 arendusrühma, millest 1 rühm on venekeelne. Tallinna Laagna Lasteaed Põhikool Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli kooliosa on mõeldud erivajadustega lastele ning lasteaiaosa nii tava- kui ka erivajadustega lastele. Õppekeeleks on eesti keel. Lisaks üldrühmadele lasteaias on loodud kaasaegsed ja head õpitingimused liikumis-, kõne- ja
Kindlasti tuleks vaadata, kas rahatähe allikas ise on piisavalt usaldusväärne. Näiteks võib kindel olla, et sularahaautomaadist saab õige raha. Valeraha kahtluse korral on kõige mõistlikum küsida abi kommertspankade kontoritest. Euro rahatähtedel kasutatakse mitmeid kõrgtehnoloogilisi turvaelemente, mis muudab nende reprodutseerimise äärmiselt keeruliseks. Turvaelementide abil saab rahatähtede ehtsust ka ise kontrollida. Euro kasutamine pimedatele või nägemispuudega inimestele on tehtud ka tunduvalt lihtsamaks kui oli seda Eesti kroon. Euroraha kujundamise algfaasis konsulteeriti pidevalt Euroopa Liidu Pimedate Ühinguga. Kõik seitse rahatähte on erineva suurusega, lihtsustades raha äratundmist kompamise teel. Samuti kannavad rahatähed kombatavaid turvaelemente. Rahatähti on võimalik eristada ka selle järgi, et reljeefsused asuvad erinevates kohtades ja raha on kohati erineva paksusega
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 19211925. Kliinilise koneravig
Erivajadustega inimene Seminaritöö 2008. aasta alguse seisuga oli Eestis ligi 118 000 isikut, st 8.8% rahvastikust, kellele oli määratud puude raskusaste. (Sotsiaalministeerium 2010) Valdavalt on tegemist eakate inimestega: 61% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku ehk 34% tööealised ning 5% olid vanuses 0-15-aastat. Erivajadustega inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud. (Hanga 2008) Erinevate uuringute andmed kinnitavad, et Eesti ühiskonnas on erivajadustega inimeste sotsiaalne staatus madal, üldine teadlikkus nende olukorrast ja probleemidest kesine. Erivajadustega inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus elus ning tunnevad end ühiskonnas suhteliselt tõrjutuna.. Erivajadustega inimeste tõrjutus ühiskonnas saab alguse juba elukaare algul - ligipääsul haridusele. Näiteks puudub kokkulepe, missuguseid lapsi käsitleda erivajadustega lastena, ning nende laste täpne arv ei ole teada, suure osaga erivajadustega lastest e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
