Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib olla globaalse soojenemise üheks põhjuseks. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Samuti oleme me kõik näinud televiisorite vahendusel kohutavatest naftareostustest, kui mõni tankuri kapten on navigeerimisega taas mööda pannud. 1961. aastal loodud Maailma Looduse Fondi (The World Wide Fund for Nature (WWF)) andmetel on loomadest naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist
olevad naftast reostunud taimed ja väikeloomad on mürgised ja tapvad . Loomad, kes söövad sisse naftast reostatud toitu ja hingavad sisse mürgiseid aure , on järgnevalt võibolla elus veel mõningat aega haigena , kuid üldjuhul lõppeb see loomadele siiski surmaga . Põhjuseks on see , et loomad ei suuda ennast ise aidata . Kui mitte suhtuda naftasse nii negatiivselt võib näha naftat meie ,,sõbrana" ka hilisemas tulevikus . Naftareostustest ja võimalikest ohtudest oldakse teadlikud ning nende probleemidega ka tegeletakse. Näiteks käivitati aastal 2010 projekt EnSaCo- "Keskkonna- ja ohutusalane koostöö Läänemere keskosas 2009-2011" , mille raames tehti pingutusi Läänemere keskosa kaitmiseks naftareostuste eest . See on vaid üks näide sadadest projektidest, mis on käivitatud , et vähendada naftareostuse kahjulikust loodusele . Naftat kasutatakse mitte ainult
partnerlusele ja 1992. aastal Rio de Janeiros heakskiidetud Agenda 21 efektiivsemale rakendamisele. (Säästev areng Maailm. Keskkonnaministeerium) Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis Ottawa 1978. a. Konventsioon tulevasest mitmepoolsest koostööst valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas Baseli 1989. a
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTEV ARENG Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus. Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud kliimamuutustest, naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning
kasvuhoonegaaside emissiooni tasemeni, mis ei ületa üht protsenti üle 1990. aasta taseme. Samuti on ka ohtlike kemikaalide kasutamine viimase 50 aasta jooksul hüppeliselt kasvanud. Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped: · Helsingi 1992. a. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse koventsioon · Londoni 1973/1978. a. Konventsioon merereostuste vältimiseks laevadelt · Brüsseli 1969. a. Konventsioon tsiviilvastutusest naftareostustest põhjustatud kahjustuste korral · Brüsseli 1971. a. Konventsioon naftareostusest põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest · Helsingi 1992. a. Konventsioon rahvusvaheliste järvede ning piirveekogude kaitsest ja kasutamisest · Gdanski 1973. a. Konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis · Ottawa 1978. a. Konventsioon tulevasest mitmepoolsest koostööst valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas
võivad inimesed sellega kokku puutuda (ka võimalik toksiline mõju). Igas riigis, ka Eestis, on olemas vastava väljaõppe saanud päästetöötajad, kes panevad paika õnnetuse likvideerimise kava sõltuvalt kemikaali omadustest. Kui näiteks on vaja kiiresti koristada reostust, mis on ohtlik keskkonnale ja inimestele, siis rakendab päästegrupp meetmeid, mis on loodud sõltuvalt reostuse ulatusest. Head näiteid saab tuua (kahjuks) sageli juhtuvatest õli- ja naftareostustest. Tihti satub maapinnale õli ja kui seda on väikestes kogustes, siis piisab saastunud pinna üles kaevamisest ja toimetamisest jäätmehoidlasse. Õlireostust merel kõrvaldatakse spetsiaalsete ujuvate poomidega ning adsorbentidega. Kaasaegsem tehnoloogia on saastet lagundavate bakterite kasutamine ja ka oksüdeerijate (vesinikperoksiid) kasutamine. Kokkuvõte Suurõnnetused kemikaalidega on kahjulikud nii inimestele, keskkonnale ja loomadele
annaabi.ee 
