· Suurte liikumiskiiruste juures oht põrkuda lahtirebitud killustikuteradega Pindamise põhioperatsioonid: · Teekatte puhastamine · Sideaine valamine · Killustiku puistamine · Lahtise killustiku eemaldamine Ideaalseks aluskatteks loetakse ühe kuni kolme aastast asfaltbetoonkatet mis on ühtlase struktuuriga. Positiivseteks omadusteks ilmastiku juures on: · Soe ja kuiv Negatiivseteks : · Külm ja niiske Pindamise temperatuurid: · Sitked naftabituumenid penetr.(-330) vähemalt +15kraadi · BE bituumenemusioonid, vedelad naftabituumenid( V ),vedeldatud vähemalt +10kraadi. Pinnatava kihi pinnatemperatuur vähemalt +10kraadi. Bituumeniga pindamisel peab pinnatav alus olema kuiv emulsioonide kasutamise korral aga eeldatavalt niiske. Projekteerimise põhialused Katte füüsikalised omadused. Katte tüüp(vana pindamine, asfaltbetoon, mustsegu, stabiliseerimine, kruusatee).
Penetratsiooni puhul 500x0.1mm toimub toimub katse üldjuhul 25C juures. Nimipenetratsiooni puhul üle 500x0.1mm on katsetamistemperatuur 15C. Penetratsiooni määratakse penetromeetriga, mille skaalal on võimalik mõõta nõela sissevajumist 0.1mm täpsusega. Sitekete ja pehmete naftabituumenite markeerimisel penetratsiooni järgi tähistab 70/100sitket bituumenit mille penetratsioon on vahemikus 70x0.1mm ja 100x0.1mm. Sitked naftabituumenid margiga 20/30 kuni 250/330 määratakse 25Cjuures. Pehmed naftabituumenid margiga 330/430 kuni 650/900 määratakse 15C juures. 3. Iseloomusta põhilisi laboratoorseid katseid bituumensideainete omaduste määramiseks ? (penetratsioon, pehmenemistäpp kuuli – rõnga meetodil, murdumistäpp, leektäpp) Penetratsioon. Penetratsioon on bituumensideaine konsistentsi iseloomustaja, mida väljendatakse
Kõige vedelam nafta destilatsiooni jääk on masuut Keskmine on gudroon Kõige tahkem jääk on bituumen Naftabituumeni omadused Erimass +20 C juures 1kg/M3 Keemistemperatuur 200...250 C Pehmustäpp on 40-90 C, teeehitusbituumenitel 30-50 Prenetatsioonitäpp näitab nõela sissevajumise sügavust 1/10 mm-tes - 5...140 ühikut - 50...500 ühikut Kvaliteetsed naftabituumenid on võrreldavad looduslikega Leku-kond aluskate Aluskatted leku-kond ja leku-pe tagavad katusekonstruktsiooni pikaajalise kaitse niiskuse eest Leku-kond aluskattel on alumine pool kaetud niiskust siduva viltja kihiga, mis takistab võimaliku kondensvee voolamist ja selle tilkumist soojustusse. Aluskate on valmistatud kihilise ehitusega polüetaanist, tänu millele on saavutatud hea tõmbetugevus ja mehaaniline kestus
Ehitusplatsil tuleb hoida bituumenit kaitstuna sademete ja otsese päikesekiirguse eest. 13. Asfaltbetoonid Millistest komponentidest tavaliselt koosneb asfaltbetoon? Bituumenist, fillerist, peentäitematerjalist, jämetäitematerjalist. Millistesse liikidesse jagatakse asfaltbetoonid temperatuuri järgi? Kuumadeks, soojadeks ja külmadeks Mida kujutab endast filler? Lubjakivipulbrit Asfaltsegude sideainete liigid? Sitked naftabituumenid, vedelad naftabituumenid, vedeldatud naftabituumen, põlevkivibituumenid, bituumeniemulsioonid. Mis vahe on karkassiga ja karkassita asfaltsegude vahel? Karkassiga segudes on suurema killustiku sisaldusega. Karkassita segudes on väiksema killustiku sisaldusega. Mida tähendab asfaltsegude mineraalosa pidev- ja katkev terakoostis? Pideva terakoostise puhul on mineraalaines kõiki fraktsioone, alates fillerist kuni max killustiku
Üldnõuded filleri doseerimisele: · filler doseeritakse segistisse fillerikaalu abil; · doseerimisseadmeid peab proovikaalumiste abil pidevalt kontrollima; · peab vältima filleri niiskumist; · peab jälgima tolmueemaldusseadmete seisukorda. 14. Milliseid sideaineid kasutatakse asfbestsegudes? Sideainetena kasutatakse enamasti bituumenite erinevaid modifikatsioone. Näiteks põlevkivibituumenid, naftabituumenid, bituumenemulsioonid jne. Tähtsamad omadused on viskoossus erinevatel temperatuuride, vananemiskindlus, venivus, nake jne. 16.Mis on polümeer-modifitseeritud naftabituumen? On bituumeni liik, mis erineb tavalisest naftabituumenist parema temperatuurikindluse poolest, st tema plastsete omaduste temperatuuripiirkond on tavabituumeni omast laiem. Selline bit ei muutu talvel nii kergelt rabedaks ja suvel vedelaks. Kasutatakse SMA segudes. 17. Mis on põlevkivibituumen?
Bituumenmaterjalide puudused: madal temperatuuripüsivus, vananevus – need muutuvada aja jooksul hapramaks. 165 12.2. Bituumenid Bituumenid liigitatakse: Looduslik bituumen - puhtal kujul leidub seda looduses harva. Naftabituumen. Need jagunevad sitketeks ja vedelateks. Sitked bituumenid jagunevad veel ehitus- ja tee-bituumeniteks. Naftabituumenid on looduslikest bituumenitest odavamad. Põlevkivibituumen (tõrv). Eestis toodetud põlevkivibituumenit kasutatakse asfaltbetoon-toodetes, isolatsioonipapi immutamiseks ja pindade kleepimiseks. Modifitseeritud (muudetud) bituumenid. Enamkasutatavad modifitseeritud bituumenid on kummibituumen ja polümeerbituumen. Kummibituumen vananeb palju aeglasemalt kui teised bituumeni liigid. Ta säilitab oma venivuse ka külmalt, seega on ta talvel hästi kasutatav.
või vana must- ja asfaltkatte freespuru. 194. Bituumenstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vaht bituumen. Tätematerjaliks on sideainega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekate kobestamisel saadud freespuru. 195. Kompleksstabiliseerimine on stabiliseerimine, kus sideainena kasutatakse kas vahustatud naftabituumenid või bituumenemulsiooni ja tsementi. Täitematerjalideks sobib sama mis tsement- ja bituumenstabiliseerimisel. 196. Katend- mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, ja dreenkihist. 197. Kate- Katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa. 198. Katendi tüübid ja katendi põhiliigid: · Püsikatend (monoliittsementbetoonist, monteeritavast raudbetoonist, asfaltbetoonist, kiviparkett)
annaabi.ee 
