EMA MEREAKADEEMIA MEREKOOL Maksim Andrejev Eesti Meremajandus, WTO ja NAFO Referaat Juhendaja:Kaspar Kaugija Tallinn 2009 Eesti Merendus Meri on äärmiselt mitmekesine ning seda mõjutavad paljud tegevusvaldkonnad, huvid ja poliitikasuunad. Eesti asukoha tõttu on merenduse otsene osatähtsus majanduses suur. Kaudselt on merendusega seotud paljud muud Eestile olulised tegevusalad. Merendus kui majandusharu annab 1520% SKPst.
kurnatus. Mahe põllumajandus taime- ja looma kasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud ja mittelooduslikke ühendeid. Kalandus on põllumajanduseharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganite püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Maailmapüügi reguleerimisega tegelevad järgmised organisatsioonid: Rahvusvaheline Läänemere Kalandus Komisjon (BSEC), Loode Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) ja Kirde Atlandi Organisatsioon (NEAFC). Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid on: Kalavarude kasutamine ja kaitse Kalakasvanduse arendamine Kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine Kalasadamate arendamine Turgude varustatuse parandamine Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine Kalanduse arengu iseloomustus: 20 saj. teise pooleni kasutasid inimesed maailmamerd peaaegu piiranguteta
jõustus 1994a., 60 riigi heaks kiitmisel Annab 200 meremiili ulatuses loodusvarade esmase kasutusõiguse rannikuriigile Avameri on kõigile avatud Kaluritel püügi piirmäärad, makstakse preemiat kalapüügist loobumisel Piiratakse püügipäevasid, maksustatakse kalalaevu, püügivahendeid jne Rahvusvahelised organisatsioonid reguleerivad kalaliikide püügikvoote ja- piirkondi Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) -kehtestanud nõuded püünistele, teatud kalade püügikeelu, kalade alammõõdud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) - reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, laiendab kvootide kehtestamist merilutsule, moivale jmt Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) piirab kilu, tursa, lõhe väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki ka Liivi lahes. Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon (IWC)
Territoriaalveed ainult kaldariigil on õigus korraldada kalapüüki kasutata loodusvarasid, rajada tehissaaari. Kuni 12 miili( 20km) ÜRO mereõiguste konventsioon. · Kaluritel püügi piirimäärad, makstakse preemiat kalapüügi loobumisest · Piiratakse prügipäevasid, masksustatakse kalalaevy, püügivahendeid jne · Avameri kõigile avatud. · Eelisõigus rannikualaadele. · Püügimäärad ja alammõõdud, Rahvusvahelised organisatsioonid NAFO Loode atlandi kalandusorganisatsioon. Kehtestatud nõuded püüniste, teatud kalade püügikeely, kalada alammõõdud NEAFC- Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon reguleerib mereahvena ja makrelli väljapüüki, laiendab kvootide kehtestamist merilutsule, moivale IBSFC Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon piirab kilu, tursa, lõhe väljapüügimahtu Läänemere avaosas, Soome lahes. Räime püüki Liivi lahes IWC - Rahvusvaheline vaalapüügikomisjon
on koostöö suurendamine teadlastega ning täiendav teadusseire ja rakendusuuringud. Kalavarude suurema kaitse tagamiseks tuleb rakendada täiendavat kontrolli röövpüüdjate üle ja leida lahenduse röövpüügi vähenemiseks. 6. Kaugpüük 6.1. Püügipiirkonnad Eesti kaugpüügilaevastik on tegev Atlandi ookeanil: Kirde-Atlandil peamiselt Kirde- Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) vetes (Barentsi merel) ja Teravmägede piirkonnas; Loode-Atlandil Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) vetes. Viimastel aastatel on püütud ka Grööni vetes ning Edela-Atlandil (Kaart 2). 35 6 Kaart 2. Eesti kaugpüügilaevastiku püügipiirkonnad. Allikas: FAO Major Fishing Areas Kaugpüügilaevad lossivad Norra, Islandi, Hispaania, Kanada, Gröönimaa ja Uruguay
Metsa majandamiseks nim metsa uuendamist,kasvatamiost ja kasutamist ning metsakaitset.Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu mis tegeleb kalade ja muu veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise,töötlemise,turustamise ja kasvatamisega.Akvakultuur on kalade jt mereandide kasvatamine nii meredes kui ka mageveekogudes.Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arendada majandustegevust.Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO),Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon(IBSFC) rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide püügikvoote ja piirkondi reguleerivad rahvusvahelised organisatsioonid.El Nino- Vaikse ookeani troopilistel laiustel tekkiv muutuva perioodilisuse,kestuse ja tugevusega ilmastikunähtuste kogum millega kaasnev kuum ja niiske ekvatoriaalne õhk põhjustab tavaliselt kuivas piirkonnas paduvihma,jahedama veega kohastunud mereelustik hukkub või siirdub mujale
• Eesti ei püüa, ei toeta vaalapüüki, va traditsioonilise elulaadi jätkamiseks Kalanduse konventsioonid ︎ Gdanski konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides 1973; Eesti 1993 Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon Ottawa konventsioon mitmepoolse st kalanduse koostööst Atlandi ookeani loodeosas 1978/1979; Eesti 1993 Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon NAFO ︎Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskootöö konventsioon 1963 > 1980; Eesti 2003/2005 Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) Rahvusvaheline keskkonnakaitse Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng • Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; • 1972. aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) • Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) • Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni;
annaabi.ee 
