olenemata, kas see on looma või inimese elu. Ökosüsteemikeskne Arvestatakse terve ökosüsteemiga nii eluta kui ka elus looduse osaga. Absoluutseks väärtuseks on looduse ilu, ehedus ja mitmekesisus. Koostöö eetika kristlikus traditsioonis Pööratakse rohkem tähelepanu kokkukuuluvusele loodusega. Seda peetakse iseloomulokuks idamaistele usunditele ja loodusrahvastele. Eetiline suhe ei põhine võimul vaid võrdsusel. Arne Naess esitatud jaotus: · Pinnaline ökoloogia Hoolimatus inimeste ja kõige muu elava suhtes · Süvaökoloogia Mõtiskletakse elu eesmärgi nimel ja liigutakse kogu maailma arvestamise suunas. ,,Mina" on ühenduses vaimses ja bioloogilises maailmas. Samastutakse kogu muu maailmaga. Teiste arvesse võtmiseks ei ole tüütu kohustus, vaid armastus, sümpaatia ja kiindumus. ( Naess) Looduse kahjustamine on enese kahjustamine.
objektid) heaolust. Õige otsus hoiab tasakaalus troofilisi tasemeid läbivat energiavoogu ehk ei kuluta rohkem, kui saada on ning ei riku liikide vahelist tasakaalu neid hävitades (hoiab bioloogilist mitmekesisust), kuna igal liigil on kogukonnas täita oma kindel roll. Ning eetiline otsus on väär kui see on vastupidine eelmainitule. 2. "Süvaökoloogia" põhjal 1.) Mis on süvaökoloogia? Kes on selle looja? Süvaökoloogia loojaks on Aarne Naess. Ta ise on seda määratlenud järgmiselt: süvaökoloogia seab kõik olendid võrdsele positsioonile, lähtudes ökotsentrismist. Süvaökoloogia vastandub tavapärasele, inimkesksele ökoloogiale. Seda on kirjeldatud ka kui filosoofiat või elustiili, kui ideoloogilist platvormi. Süvaökoloogia avaldub alati sügava kogemuse ning pühendumuse kaudu (nii nagu Naess ise selle väljatöötamiseni jõudis: elas mägedes, eraldatult, luges teiste suurte filosoofide (Mahamata Gandhi jt
holism - omistab kõrgeima väärtuse suurematele süsteemidele nagu kooslused, ökosüsteem, planeet Maa koos elusa ja eluta loodusega, Leopold. maa eetika – avardab kogukonna piire, kaasates mulla, vee, taimed ja loomad ehk kokkuvõttes- maa. Maaga koostöö tegemine. Leopold. süvaökoloogia - inimesed on loodusega keerukal viisil seotud; kõigil elusorganismidel on võrdne õigus õitsengule; poliitiliselt pooldavad detsentraliseerimist. Naess, Devall, Sessions sotsiaalökoloogia – inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed. Bookchin. ökofeminism – sotsiaalne ja poliitiline liikumine, mis ühendab ökoloogia ja feminismi. Naiste rõhumise ja looduse degradeerimise vahel on seos. Shiva, Bond. pragmatism - senisel keskkonnaeetikal ei ole olnud mõju keskkonnaalastele otsustele; tuleb mõelda, kuidas saaks keskkonnaeetika aidata kaasa praktiliste keskkonnaalaste küsimuste lahendamisele
vorm ennast teostades, kuuludes samal ajal suurde Eneseteostusse (Selfrealization). Looduse kahjustamine on seega enda (s.o. Mina) kahjustamine. Süvaökoloogia põhiprintsiibiks on: see,et iga olend on väärtulik iseenesest, on väärtus omaette. Keskne väärtus on elu rikkus ise. Looduse mitmekesisuse ja rikkuse võrdne austamine sisaldab ka inimliku mitmekesisuse ja kultuuride rikkuse au sees hoidmist (Naess 1988). Inimese suhe loodusesse ja elusolenditesse võib õigustatult vahelduda vastavalt olukorrale. Näit. ellujäämise küsimus. Inimene ei tuletoime ilma ülejäänud loodusega, küll aga saab loodus ja enamik liike väga hästi ise hakkama. Filosoofiaprofessor Paul W. Taylori looduskeskses eetikas tähendab ökoloogiline teadlikkus bioloogilist ja psühholoogilist infot olendite heaolust ja inimese eetilist otsust seada end nende asemele ja arvestada ka nende heaolu.
probleemi, Stone aga arvas, et tuleks kohtuasja vaadata samamoodi, nagu vaadatakse laste või puuetega inimeste probleeme, kes end ise kaitsta ei saa mägi kui miski, mis ise ei saa end ise kaitsta; kohtusüsteemis võeti kasutusele selline lahendus, et loodusobjektide kaitse üle võib arutada ka siis, kui sellel ei ole antropotsentristlikust vaatenurgast mingit õigustust). Biotsentristlikud suunad Biotsentristliku suuna olulisteks autoriteks Aldo Leopold, Arne Naess ja noorema põlvkonna keskkonnafilosoofid nagu Holmes Rolston III (Environmental Ethics 1988, Philosophy Gone Wild 1996) ja Paul Taylor. Biotsentristlik vaade püüab lähtuda looduse enda huvidest, tekib aga küsimus, kuidas seda teha. Üheks võimalikuks lähenemiseks on kõigi elusolendite väärtustamine. Selline vaade võib tuleneda nt Albert Schweitzeri töödest, mida iseloomustab aukartuse kõige elava ees: ,,Ma olen elav, mis tahab elada keset elu, mis tahab elada
Kõikide elu(loodus-)avalduste üheolulisusele ja võrdsusele. SÖ olulisemaks taotluseks on panna inimesed mõtlema, mille tulemusena iga inimene kujundab ise oma ökosoofia e ökoloogilise harmoonia v võrdsuse filosoofia. SÖ eelkäijateks on Henry David Thoreau teosega ,,Walden ehk elu metsas" ja Aldo Leopold teosega ,,maaeetika", kuid SÖ rajajaks peetakse Norra filosoofi Arne Dekke Eide Naessi. Tema teosega ,,The Shallow and the Deep long Ecology Movements". Naess eristab kaht ökoloogilist seisukohta e paradigmat inimkeskne e pealiskaudne, mille esindajad seavad kesksele kohale indiviidi ehk nad toetavad antropotsentristlikku lähenemist ümbritsevale maailmale. SÖ seab kõik olendid võrdsele positsioonile lähtudes ökotsentrismist. SÜVAÖKOLOOGIA INIMESEKESKNE ÖKOLOOGIA Kooskõla loodusega Valitsemine looduse üle
annaabi.ee 
