Släng arvatakse olevat niisama vana kui seotud kõne, uuritud on slängi aga tunduvalt vähem. Ka Eestis peeti slängi kaua aega põlastusväärseks, keelt risustavaks nähtuseks. Miks on släng üldse tähtis ja kas seda tasubki uurida? Teadlane Krumbacher on loodusteaduste kohta öelnud järgmist: teadlased uurivad kalliskive ja kuningkotkaid, aga ka väävelhapet ja takjaid. Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt välja. Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi uurimine teiste keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud. Iseküsimus on see, kuidas slängi uurida. Lisaks lingvistilisele aspektile võiks asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest. Kuna mõned uurijad on slängile omistanud ka metafoori tähenduse, siis on sellest vaatevinklist uurimise võimalused veel tohutud.
Selle põhjuseks on koopa ja maapealse elu erinevus teineteisest. Koopas on vabadus piiratud, inimene on ahelais ning ei näe muud, kui varje, millega ta peab leppima kui tegelikkusega. Maapealne elu võimaldab inimesel näha tõelist reaalsust ja terviklikku, nii öelda suur pilti, näha, et päikene on see, mis koopasse varje heidab. Kui inimene, kes on näinud päikest ja käinud koopast väljas, peaks naasema pimedasse koopasse, et oma kaasvange harida, naerdaks ta üle. Tema maailmavaade on muutunud, kuid nii nagu oli alguses raske valgusega harjuda, on nüüd raske tagasi pimedusse tulla ning ka kaasvangid näevad seda, mistõttu nad ei tahagi koopast lahkuda. Raske on õpetada inimestele seda, millest neil vähimatki aimu ei ole. Platon ütleb, et kuigi haritust ei ole võimalik koopas elavatele inimestele sisendada, on võimelisus ja vahend harituseni jõudmiseks kõigil hinges olemas
…………. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…. 7 1 Inimsuhted Maailm on täis huvitavaid inimesi. Iga päev mööduvad teist koridoris ja parkimisplatsil potentsiaalsed sõbrad ja armsamad. Nad teenindavad teid poes. Teie pilgd kohtuvad ning libisevad ujedalt mujale. Anonüümsest rollist väljumine ja tutvuse sõlmimine tundub hirmutav. Mida teine minust arvaks? Mida ma teeksin, kui mind välja naerdaks? Hea esmamulje esimeseks tingimuseks on teie avatus. Sellest sõltub, kas te üldse kellegagi tutvute ja mis kvaliteediga teie edasised suhted on. Kui te jätate endast huvitunud, sõbrliku ja ohutu mulje, tekib kontakt ja te rahustate oma partnerit. Isegi kui teie ise oskate lugeda vaevumärgatavaid vihjeid teiste suhtlemisvalmidusest, ei pruugi te teada, mis vihjeid ise kiirgate. Edukal tutvusesõlmimisel on ainult kaks reeglit. Esiteks: käituge nii, nagu tahate, et ka teiega käitutaks
Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob välja ka selle, et kuigi Alceste vihkab inimesi ja nende pahesid, armastab ta Celimene'i, kellel on samuti mitmeid pahesid küljes, Alceste tunnistab, et see tõesti on nii. II stseen: Alceste ja Philintega liitub Oronte. Oronte avaldab suurt austust Alceste'i vastu ja pakub talle sõprust, Alceste aga räägib et nii ei saa lihtsalt sõpradeks hakata, enne tuleb üksteist tundma õppida ja vaadata kas tuleks sellest sõprusest midagi välja. Oronte nõustub.
elu koopas. Ta ei soovi enam elada pimedas ning olla rumal. Olles päikesevalgusega harjunud, ei tahaks ta tagasi koopasse pöörduda. 64. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Tema kohta öeldaks, et ta läks üles ning tuli hävitatud silmadega tagasi. Üleval muutus tema maailmapilt, ennast väljendades ning teistele rääkides, mida ta nägi ja koges, peaksid koopainimesed teda rumalaks ning ei usuks teda. Ta satuks pilkealuseks, tema üle naerdaks, tema juttu peetaks väljamõeldud ulmelugudeks. Keegi ei usuks teda ning ta oleks heidik. Ta ei suudaks enam näha elu samamoodi nagu seda teevad teised inimesed koopas, tema silmi pimedus enam ei kontrolli, isegi kui ta oli ainult natukene aega päikese käes. Ta ei oleks enam rahul oma eluga koopas. 65. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Tõnu Viik eristab klassikalist ja uusaegset paradigmat.
Mind hämmastab alati, et mõned õpilased annavad sellised esemed jutumärkides). Mõned neist reeglitest võivad olla hästi põhjendatud, kuid just reeglite kohal- hõlpsalt käest. Koolides, kus õpilased ei puutu sellise vastuvaidlemist välistava õpetajapoolse damine on see, millele peaksime hooliva juhtimise puhul mõtlema. kontrolliga kokku, naerdaks selline korraldus („Anna sõrmus siia“) õigustatult välja. Noor tütarlaps kannab klassis „reeglitevastast“ sõrmust. See on kingitus tema isalt. Sel on tüdruku Rohkemat kui isiksus jaoks sentimentaalne, peaaegu talismanilik psühholoogiline väärtus. Olles selles koolis uus, satub ta kokku õpetajaga, kes märkab seda üüratut kuritegu ning palub selle enda kätte anda
annaabi.ee 
