Mn-ühendite reaktsioone, keskkonna pH mõju Tekkiva ühendi kindlakstegemisel arvestada, et MnO4 – annab lahusele lilla ja MnO4 2– rohelise värvuse, Mn2+ sisaldav lahus on värvitu ning MnO2 moodustab pruuni sademe. Katses 3 tuli võtta katseklaasi 1-2 mL destilleeritud vett, lisada 1 tilk MnSO4 lahust ja ~1 mL kontsentreeritud lämmastikhapet. Lisada pisut tahket NaBiO3. Lahuse värvus muutus lillaks, seega lahuses on MnO4- ühend. 2𝑀𝑛𝑆𝑂4 + 5𝑁𝑎𝐵𝑖𝑂3 + 16𝐻𝑁𝑂3 → 2𝐻𝑀𝑛𝑂4 + 5𝐵𝑖(𝑁𝑂3 )3 + 2𝑁𝑎2 𝑆𝑂4 + 𝑁𝑎𝑁𝑂3 + 7𝐻2 𝑂 2𝑀𝑛 2+ + 2𝑆𝑂4 2− + 5𝑁𝑎 + + 5𝐵𝑖𝑂3 − + 16𝐻 + + 16𝑁𝑂3 − → 2𝐻 + + 2𝑀𝑛𝑂4 − + 5𝐵𝑖 3+ + 15𝑁𝑂3 − + 4𝑁𝑎 + + 2𝑆𝑂4 2− + 𝑁𝑎 + + 𝑁𝑂3 − + 14𝐻 + + 7𝑂2−
Vees halvasti lahustuv; ei saa tiitrida Tärklise kui indikaatori omadused: Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine: Täiendavad redutseerijad Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgam 2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine: naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V
Potentsiaal +0,8V Tärklise kui indikaatori omadused- Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine- Täiendavad (ehk abi) redutseerijad Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgam 2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine- naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V Lagunemisreaktsioon: 2S2O8 2- + 2H2O = 4SO4 2- + O2 + 4H+ naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 H2O2 + 2H+ +2e- = 2H2O E0= 1,78 V Lagunemisreaktsioon: 2 H2O2 = 2 H2O + O2 Redutseerijate standardlahused- Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Fe(II) lahused Mohri sool Fe(NH4)2(SO4)2.6H2O Fe(II) ammooniumsulfaat
Summaarne reaktsioon: Fe3+ + 6SCN- → [Fe(SCN)6]3- 2)Lisan 3-4 tilgale lahusele paar tilka K4[Fe(CN)6] lahust. Tekib berliini sinine värvus, mis tõestab ioonide olemasolu. 4Fe3+ + 3[Fe(CN)6]4- → Fe4[Fe(CN)6]3 ↓ Mn2+-ioonide tõestamine Lisan tsentrifuugitud sademele 5-6 tilka konts HNO 3 ja keedan vesivannil sademe täieliku reageerimiseni. 2MnO(OH)2 + 4HNO3 → 2Mn(NO3)2 + 4H2O + O2 Võtan saadud lahusest 2-3 tilka ja lahjendan veega mahuni 5ml. Lisan lahusesse tahket NaBiO3 ning lahus värvub lillaks, millega on tõestatud mangaani ioonid lahuses. 2Mn2+ + 5BiO3- + 14H+ → 2MnO4- + 5Bi3+ + 7H2O Al3+-ioonide tõestamine 1)Lisan 7-8 tilgale leeliselisele lahusele lahjendatud HCl-i ning algul sadenev alumiiniumhüdroksiid lahustub happe edasisel lisamisel. Kui lahust uuesti leelisatada NH3 H2O, tekib paks valge sade, mis tõestab alumiiniumioonide olemasolu. [Al(OH)6]3- + 3H+ → Al(OH)3 ↓ 3H2O Al(OH)3 + 3H+ → Al3+ + 3H2O
Fe3+ + SCN [FeSCN]2+ Fe3+ + 2SCN [Fe(SCN)2]+ 3-4 tilgale lahusele lisatakse paar tilka K4Fe(CN)6 lahust. Sinise värvuse või sademe teke tõestab Fe3+-ioonide olemasolu lahuses. 4Fe3+ + 3[Fe(SCN)6 ]4 Fe4[ Fe(SCN)6]3 Mn2+- ioonide tõestamine Sademele lisatakse 5...6 tilka konts. HNO3 ja keedetakse vesivannil sademe täieliku reageerimiseni: 2MnO(OH)2 + 4 HNO3 2Mn(NO3)2 + 4H2O + O2 Saadud lahusest võetakse 2...3 tilka ja lahjendatakse veega mahuni 5ml. Lisatakse veidi tahket NaBiO3. Kui lahuses sisaldusid Mn2+ -ioonid, siis ilmub juba külmalt lilla värvus, mis on tingitud permanganaatioonide tekkest. Kui lahus on lisatud tahkest reaktiivist hägune, on soovitav lahus tsentrifuugida. 2Mn2+ + 5BiO3 + 14H+ 2MnO4 + 5Bi3+ + 7H2O Kui Mn2+ - ioonide kontsentratsioon lahuses on liiga suur, siis tekib kõrvalreaktsioonina ka pruuni MnO(OH)2 sadet: 2MnO4 + 3Mn2+ + 7H2O 5MnO(OH)2 + 4H+ NB
vett. Hoida filterpaberit NH3·H2O kohal. Lisada alisariini laigu äärtesse. Tilkreaktsioon ei tulnud 3 korda välja, kuigi Fe3+-ioonide olemasolu sai kindlaks teha nii Ni2+ kui Co2+-ioonide tõestamise juures. Mn2+- ioonide tõestamine Sademele lisatakse 5...6 tilka konts. HNO3 ja keedetakse vesivannil sademe täieliku reageerimiseni: 2MnO(OH)2 + 4 HNO3 2Mn(NO3)2 + 4H2O + O2 Saadud lahusest võetakse 2...3 tilka ja lahjendatakse veega mahuni 5ml. Lisatakse veidi tahket NaBiO3. Kui lahuses sisaldusid Mn2+ -ioonid, siis ilmub juba külmalt lilla värvus, mis on tingitud permanganaatioonide tekkest. Kui lahus on lisatud tahkest reaktiivist hägune, on soovitav lahus tsentrifuugida. 2Mn2+ + 5BiO3 + 14H+ 2MnO4 + 5Bi3+ + 7H2O Kui Mn2+ - ioonide kontsentratsioon lahuses on liiga suur, siis tekib kõrvalreaktsioonina ka pruuni MnO(OH)2 sadet: 2MnO4 + 3Mn2+ + 7H2O 5MnO(OH)2 + 4H+ Lahuses ei sisaldunud Mn2+-ioone.
51. Ferroiini kui indikaatori omadused. 52. Difenüülamiini kui indikaatori omadused. 53. Tärklise kui indikaatori omadused. Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga 54. Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine. Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgaam2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale 55. Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine. naatriumvismutaat NaBiO3 + - + + NaBiO3 + 4H + 2e = BiO + Na + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 2- - 2- 0 S2O8 + 2e = 2SO4 E = 2,01 V Lagunemisreaktsioon 2- 2- + 2S2O8 + 2H2O = 4SO4 + O2 + 4H naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 + - 0 H2O2 + 2H +2e = 2H2O E = 1,78 V Lagunemisreaktsioon 2 H2O2 = 2 H2O + O2 56. Redutseerijate standardlahused.
Bi(NO3)3 · 5H2O – vismut(III)nitraatpentahüdraat värvitu, hügroskoopne kristallaine kasutatavaim Bi-sool vees hüdrolüüsub → Bi(OH)2NO3↓ HNO3 lisamisel sade lahustub Bi(OH)2NO3 – vismuthüdroksiidnitraat pärlmutterläikega kristallid tuntud XVI sajandist kasut. meditsiinis, kosmeetikas Bi(V)ühenditest – asutatavaimad bismutaadid NaBiO3 – naatriumbismutaat ülitugev oksüdeerija 3.18.3. Tootmine, lihtaine kasutamine Toodetakse peam. Pb või Cu maakidest kõrvalproduktina (taval. sisaldus: kümnendikud või sajandikud protsendid) - toodang viimastel kümnenditel stabiilselt ca 3 tuh. t/a (ilma postsotsial. riikideta) Vaba metallina kasutatakse peam. kergsulavates sulamites (≈ 50% Bi + Pb + Sn + Cd – Woodi sulam, stº 70ºC) tulekaitseseadmed, erijoodised 3.18.4. Biotoime
annaabi.ee 
