sellel on sündida lastud, mitte sellepärast, et see nüüd ainuõige oleks. Kallis ja maitsekas kleit ei tee hoorast daami ning samuti ei tee viisakas Armani ülikond joodikust tervet meest. Kui need riideesemetüübid (loe: kleit ja ülikond) ei mõjuta inimest, siis miks on neid vaja? Kui tegu on taotlusliku stiiliga, siis on see ju põhjendatud, kuna inimene ise, omal algatusel ja isu tõttu soovib nii ja naa moodi välja näha. Kui nüüd aga eeldada, et kõik, kes on nii - või naasugused, peaksid nii või naa moodi riietuma (a la tüüpiline sekretär kingades ja õhukeses kardiganis), siis võiks olla aktsepteeritud, et inimene tuleb näiteks ärilõunale või kokteiliüritusele teksades ja triiksärgis, näiteks, kuna tema riietus ei mõjuta tema suhtlusoskust ega töövõimet. Naise puhul siis kleidi või kostüümi asemel mõni tavalisem komplekt. Kui tahta, miks ka mitte, kuid lasta end piirata tavaks saanud asjadest on natuke allaheitlik ja alamale omane
sektantlust, ebateaduslikkust ja mida veel. Aga seda ei saa imeks panna, sest Steiner- pedagoogika ja Waldorf-koolid eeldavad teistsugust maailmataju ja lähenemisviisi kui tavapärane konservatiivne läänelik arusaam. See on väljakutse kivistunud mõttemallidele. Ning on hea, et selline väljakutse on esitatud: see sunnib arutlema ja väitlema ning võimaldab seega arengut. Olgu hinnangud Rudolf Steineri vaadetele nii- või naasugused, tema tdest kerkib paratamatu tõdemus, et pedagoogika ei ole ühemõõtmeline, vaid mitmetahuline nähtus. Muidugi on Steiner-pedagoogika ja Waldorf-koolitus avaldanud mõningat mõju klassikalisele koolisüsteemile, kuid mitte piisavalt selleks, et üdise koolikorraldusega rahule jääda. Alternatiivid ja valikuvõimalused oleksid igal juhul teretulnud ja värskendava-tervendava mõjuga kogu haridusmaastikule. Seejuures ei pruugi
sektantlust, ebateaduslikkust ja mida veel. Aga seda ei saa imeks panna, sest Steiner- pedagoogika ja Waldorf-koolid eeldavad teistsugust maailmataju ja lähenemisviisi kui tavapärane konservatiivne läänelik arusaam. See on väljakutse kivistunud mõttemallidele. Ning on hea, et selline väljakutse on esitatud: see sunnib arutlema ja väitlema ning võimaldab seega arengut. Olgu hinnangud Rudolf Steineri vaadetele nii- või naasugused, tema tdest kerkib paratamatu tõdemus, et pedagoogika ei ole ühemõõtmeline, vaid mitmetahuline nähtus. Muidugi on Steiner-pedagoogika ja Waldorf-koolitus avaldanud mõningat mõju klassikalisele koolisüsteemile, kuid mitte piisavalt selleks, et üdise koolikorraldusega rahule jääda. Alternatiivid ja valikuvõimalused oleksid igal juhul teretulnud ja värskendava-tervendava mõjuga kogu haridusmaastikule. Seejuures ei pruugi
TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu) ETTEVÕTE KASUM RIIK ÜHISKONNA HEAOLU MINA JA TARBIMINE. Milline on hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms. Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 – 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad
kasulikkust, mida saadakse, kui lisada täiendav ressurss. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks Alfred Marsahall, töötles välja meetodi ceteris paribus, mis uurib ühe majandusnäitaja muutumist arvestades, et kõik muud tingimused ei muutu. TARBIMINE Milline oleks hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei mõtle me tavaliselt selle üle, miks meie valikud on just nii- või naasugused. Ostame seda, mis meile hetkel tundub kõige kasulikum, maitsvam vms. Majandusteadlased väidavad, et just vajaduste rahuldamiseks on vaja tarbida. Rahaliste tulude saamisel, olgu selleks vanemate poolt antud taskuraha või enese väljateenitud palk, tuleks esmalt kaaluda kahe põhimõttelise valiku vahel. Kas olulisem on rahuldada tänased vajadused või panustada hoopis tulevikku? Esimesel juhul on majandustegevuse mõistes tegemist tarbimisega, teisel juhul aga säästmisega
Valgustusajal oli tunnetus madalamate, mitte kõrgemate omaduste seas, seotud üksikutega, tunnetega. Kantil reflekteeriv otsustusvõime. Maitse. Esialgselt just moraalne, mitte esteetiline. Gadamer arutleb pikalt, mis on maitse. Maitse on tunnetusliku iseloomuga, ei ole privaatne, vaid ühiskondlik fenomen. Hea maitse on oma hinnangutes alati veendunud, samas intuitiivne ja seletamatu. Gadamer arutleb ka moe üle. Mood opereerib oma äranägemise järgi asjadega, mis võivad olla nii- või naasugused. Mood on ühiskondlik sõltuvus, mida on võimatu vältida Kant: parem on olla moodne loll kui olla moe vastu. Mood türanniseerib. Hea maitse annab moe tarbijale vabaduse, võimaluse eristuda. Esteetiline elamus (Erleben). Kõik see kinnitab üksiku paratamatut seost sootsiumiga. (vt. Eva Lepik: Hermes) Retseptsioon NB! Vastav peatükk Ihoneni õpikust! Hinnang kirjandusteosele Teose mõistmine on seotud kontekstiga, vastavate ajalooliste olukordadega ja sotsiaal-kultuuriliste
Õigustab ebamoraalseid tegusid. Nt ühe inimese kiusamine ja kolkimine pakub tervele kambale suurt ja korduvat naudingut. Nende mõnu kaalub üles tema valu. 134. Kohustusel põhinevad e.deontoloogilised teooriad kr deon - `kohustus' Deontoloogilised eetikateooriad väidavad, et inimesel on teatud kindlad kohustused -tegevused, mida ta tegema peaks (ja samuti tegevused, mida ta teha ei tohiks). Olla moraalne tähendab täita oma kohustusi, olgu sellel siis niisugused või naasugused tagajärjed. Mõned teod on absoluutselt õiged ja teised valed. 134. Immanuel Kanti eetikateooria Milline tegu on moraalselt õige? Selline, mis lähtub kohustusest (kohusest) ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Nt. kui anname vaesele raha sügavast kaastundest või hingelisest piinast tulenevalt või hoopis selleks, et heategijana populaarsust koguda, siis ei ole meie tegu moraalselt ok, sest teo motiiv on väär
annaabi.ee 
