Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"naaberriigiga" - 9 õppematerjali

Kas Eesti on jätkusuutlik
2
doc

Kas Eesti on jätkusuutlik?

Eesti on väike täpp maailmakaardil.Öeldakse, et suuremat riiki on raskem valitseda. Iga riigi juhtimine ja kontroll on keeruline tegevus.Eesti, nagu teisedki riigid, elab üle nii halvemaid, raskemaid kui ka paremaid aegu. Meie väike kodumaa on noor riik, ta on alles 17- aastane.Eestis on väga head arenguvõimalused tänu geograafilisele asendile. Meie oleme mere lähedal-see annab võimaluse olla transiitriik.Tolerantne ja läbimõeldud välispoliitika nii tugeva naaberriigiga nagu Venemaa mängib suurt rolli Eesti majanduslikus olukorras. Miks peab meie valitsus keelduma heast võimalusest olla sõber ja saada sellest kasu?Suhted olid Venemaaga pikaajaliselt ja ajalooliselt alati keerulised, kuid peab olema natukene kavalam ja leida ühiskeelt.Suhteliselt rumal on mitte ära kasutada oma head geograafilist asendit, kuid noorele riigile mõned mõtlematud tegevused on andestatavad, kui nad on mõistlikus piiris.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
189 allalaadimist
II Maailmasõda
1
docx

II Maailmasõda

jäänud õnneks ajalukku ja loodetavasti ka jäävad. Praegusel ajal toimuvad sõjad ei ole õnneks selliseid mõõtmeid ohvrite ja ulatuse suhtes võtnud. II maailmasõda oli kindlasti üks julmemaid, mis kunagi toimunud, sest ta oli ka kõige värskem. Aja edenedes arendavad inimesed, nii kurb või naljakas kui see ka pole, aina tõhusamaid ning julmemaid vahendeid, kuidas üksteist n.ö likvideerida. Sõjad algavad erinevatel põhjustel. Olgu selleks siis tüli naaberriigiga maade pärast, vana vaen koos elavate rahvaste vahel või mõni võimunäljas riigivalitseja. II maailmasõjas oli neid viimaseid kogunisti kaks. Hitler ja Stalin olid totalitaristid, geeniused ning julmurid. Nende ideoloogiad algatasid suure verevalamise maailmas. Nad tulid võimule ajal, mil maailm oli enam-vähem toimunud I maailmasõjast ja mil valitses palju konflikte eri paigus üle maakera. Tahtmine proovida uut sõjatehnikat, totalitarislikud ideoloogiad ja konfliktid riikide vahel

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
Kodune kontrolltöö I - Rahvusvaheline turundus
4
doc

Kodune kontrolltöö I - Rahvusvaheline turundus

Tallinna Majanduskool Kodune kontrolltöö I Rahvusvaheline turundus Koostanud: Liisi Nigul Rühm: Turundus II Tallinn 2012 Iga õige vastus annab 3 punkti. Kokku maksimaalselt 30 punkti. Anna lühike, konkreetne vastus. Kirjuta arusaadavalt. 1. Mis on globalne firma (GF)? Globaalne firma käsitleb maailma või tema põhiregioone tervikuna ning pakub standardset toodangut kõikjal ühesuguste tootmis- ja turustusmeetoditega. Multinatsionaalse ja iseäranis globaalse turundusega tahetakse saavutada sünergiat ja mastaabisäästu. 2. RT ja siseriikliku turunduse põhilised erinevused? Rahvusvahelise turunduse eripära seisneb selles, et tooteid turustatakse väljaspool oma riigi piire ning seetõttu tuleb arvestada igale sihtturule iseloomulike tunnustega. Peamised RT ja siseriikliku turunduse erinevused on järgnevad: · Kodumaisel turul on üks keel, rahvus ja kultuur aga r...

Varia → Kategoriseerimata
57 allalaadimist
Eesti keskaeg-põlisrahvas ja võõrvõimud
11
pdf

Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud

Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad-maahärrad. 1. Taani kuninga võimu all olnud Eestimaa Hertsogkond (u 12 000 km2) Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3. Tartu piiskopkond u 9600 km24. 4. Saare-Lääne piiskopkond u 7600 km2 Liivimaa maahärrad olid õigustatud ajama täiesti iseseisvat poliitikat, ilma et nad oleks kohustatud konsulteerima mõne enda naaberriigiga. Praktiline elu seadis aga piiranguid ja poliitilise rahu ja edukuse huvides oli üksteisega erinevates küsimustes kokku leppida. Keskaegsel Liivimaal rajatud territoriaalriikide haldusjaotus tugines suures osas vallutuseelselt halduslikule korrale. Kui vallutajad omavahel maid jagasid, ei defineerinud nad valdusi mingite piiripunktide kaudu, vaid lähtudes olemasolevatest kihelkondadest ja maakondadest. Näiteks leppisid 1220. aastatel

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Meedia mõju 2
16
docx

Meedia mõju 2

omavahel kooskõlas.  See hange on piltlikult öeldes soomestumise lõpp.  Soome on edaspidi võimeline viima sõjategevuse oma piiridest kaugele.  Soome ja NATO vaheline koostöö ohustab seevastu Venemaa julgeolekut. 3) Arvan, et lugu on avaldatud, kuna tegemist on ühiskonda mõjutava teemaga ja päevakajaline. Olukord maailmas on muutunud pingelisemaks. Kuna tegemist on Eesti naaberriigiga, kellega tehakse koostööd , siis on see ka mõjuvaks põhjuseks, et artikkel lugejateni jõudis. Inimesi huvitab, mis toimub lähikonnas. Samuti on artiklis kasutatud tuntud inimeste arvamusi, mis muudab sündmuse tähtsaks uudiseks inimeste jaoks. Lk. 23 1) Autor on vahendanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi professor Marju Lauristini ja haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Piret Sapi arvamusi

Meedia → Meedia
46 allalaadimist
Brasiilia rahvastik ja asustus
24
doc

Brasiilia rahvastik ja asustus

ulatub 4,395 km põhjast lõunasse (5°16'20" N kuni 33°44'32" S laiuskraadini) ja 4,319 km idast läände (34°47'30" kuni 73°59'32" W pikkuskraadini).[4] Brasiilia on suurselt viies riik maailmas, kogupindalaga 8,514,877 km2, millest maismaad 8,459,417 km2 ja vett 55,460 km2. [2] Brasiilia on põhja-lõuna suunas üks pikemaid riike maailmas, ulatudes ekvatoriaalsest kuni lähistroopika kliimavöötmeni.[3] [Lisa 1] Riigipiirid Brasiilia jagab riigipiiri kümne erineva naaberriigiga, kokku umbes 16,885 km, olles Hiina ja Venemaa järel kolmas riik maailmas, kellel on pikim rahvusvaheline maismaapiir. Brasiilia pikim riigipiir on edelas Boliiviaga (3,423 km) ja Paraguayga (1,365 km). Brasiilia pöördub siis lõunapoole jäädes Atlandi ookeani (idas) ja Argentiina (läänes) vahele, ühine riigipiir 1,261 km. Kõige lõunapoolseim piir on Uruguayga (1,068 km). Põhjas asub Guajaana rannik (idast läände,

Geograafia → Maailma majandus- ja...
8 allalaadimist
Saksa Demokraatlik Vabariik
15
docx

Saksa Demokraatlik Vabariik

vitriiniks, mille põhjal igaüks võinuks hinnata ühe või teise poole eeliseid. Konflikt sai alguse Moskva nõudmisest, et lääneriigid viiksid oma väed Berliinist välja. Lääneriigid aga ei saanud leppida Moskva plaanidega luua Saksa ühtne konföderatsioon. NSVL reageeris konkurentsile talle iseloomulikul viisil: 13. augustil 1961 püstitati enam-vähem ühe ööga ümber Lääne-Berliini betoonmüür, et isoleerida see ülejäänud linnast takistada põgenikke ning suhtlust naaberriigiga. Berliini müür sümboliseeris raudset eesriiet ja langes alles 1989. aastal. Suhtlemine SDV ja SLV vahel katkes täielikult. 1960. aastate keskpaigast alates hakkas NSV Liit aktiivselt pingelõdvendust taotlema, samal ajal taotledes tunnustust Euroopas kujunenud poliitilisele süsteemile. Esimene riik väljaspool sotsialismileeri, mis tunnustas SDV-d, oli Kambodza (ei olnud tollal veel sotsialismi teele asunud)

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia
11
doc

Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia

aasta jooksul see ka nii juhtub. Eesti Energia juhid on rääkinud ka võimalusest paigaldada praegustele energiaplokkidele väävlipüüdmisseadmed, mis lubaks vanad plokid käiku jätta pärast 2012. aastat. Nende seadmete maksumus on umbes miljard krooni. Kui Narva elektrijaamade uued plokid õigeaegselt ei valmi, on Eesti sunnitud Talumaa sõnul elektrit sisse ostma. Seda saaks teha ainult lühiajaliselt, sest tarnelepinguid ühegi naaberriigiga Eestil pole.Aga lühiajaliselt oleks võimalik kaubale saada Venemaaga. Soome varustab end ise, Lätil ei jagu endalegi ja Leedu, sulgedes 2009 Ignalinas ka teise reaktori, peab saama ise hakkama. 3 Õnneks on riik midagigi teinud. Keskonnaminister on hakanud ajama et põlevkivi kaevandamist piirataks. Keskkonnaministeerium analüüsib võimalusi aastamäära

Majandus → Majandus
87 allalaadimist
Tšiili
21
doc

Tšiili

õhu- ja meretranspordil. Joonis 29: Santiago lennujaam Transpordiliigid: · Autotransport Maanteevõrk pole eriti tihe, see kulgeb enamasti mööda Tsiili pikiorgu, samas on kõik linnad ja asulad hästi ühendatud. Autoteede kogupikkus on 80 505 km (s.h. asfalteeritud teid 16 745 km). · Raudteetransport Tsiili raudteevõrgu tihedus on 8-20 km/ 1000 km² kohta. Raudteeühendus on Tsiilil kõigi kolme naaberriigiga: Peruuga, Boliiviaga ja Argentiinaga Raudteede kogupikkus on 6585 km. · Siseveetransport Tänu mägisele pinnamoele, esineb vaid mõni üksik laevatatav siseveekogu, mis majanduslikult pole oluline ning mille kohta puudub täpsem informatsioon. · Meretransport Meretransport on üsna oluline rahvusvahelistes vedudes. Tsiilis on umbes 20 sadamat. Suurim ja tähtsaim sadam on Valparaíso sadam.(Joonis 30) Teised tähtsad

Geograafia → Geograafia
75 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun