...................…………………………….............................. 6 Kokkuvõte ......………………………………...................................................... 6-7 Kasutatud kirjandus ................................................................................ 7 Sissejuhatus 2 Valisin päikesesüsteemi planeetidest referaadi koostamiseks välja kolm järgnevat planeeti, kuna: - Marss on Maa naaberplaneet ja sarnaneb oma suuruselt ja olekult kõige rohkem Maaga - Saturni ümber on ebatavaline rõngas - Neptuun asub suurtest planeetidest Maast ja Päikesest kõige kaugemal Joonis 1. Päikesesüsteemi planeedid 1. Planeet Marss Marss on neljas ja kõige rohkem uuritud planeet. See planeet on mõõtmetelt Maast natuke väiksem. Marss on tahke kiviplaneet. Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Marsil ei ole vedelas olekus vett. Seal ei kasva taimi ega loomi
Punane planeet Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile . Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm). Nad meenutavad rohkem asteroide kui korralikke kuusid: Phobose suurim läbimõõt on 27, keskmine 21 ja väikseim 19 km, Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km. Mõlema kaaslase kuju on ideaalsest sfäärist kaugel. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis
Punane planeet Marss Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Oma värvi tõttu, mis meenutab verd, anti talle nimi antiikaja sõjajumala järgi (kreeklastel Ares, roomlastel Marss). Marss oli Zeusi ametlik Herast sündinud poeg. Marsi lühi kirjeldus: · diameeter on 6794 km; · pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; · mass on 6,4219 x 1023 kg;
Punane planeet Marss NIMI Huvitavat Marsist Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga, mida annab pinnases leiduv raud. Marss (kreeka Ares) oli Sõjajumal. Marsi tuntakse juba eelajaloolistest aegadest peale ning on siiani ulmekirjanike lemmik paik, kus kujutatakse elu väljaspool Maad. Varem usuti elu olemasolusse Marsil, kuna teleskoobiga vaadeldes paistsid Punase Planeedi pinnal kanalid, mida peeti marslaste kätetööks, see osutus siiski vaid illusiooniks. Marsil on kaks kuud: Phobos ja Deimos (tõlkes Õudus ja Hirm).
inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. 4. Marss Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi tõttu on teda peetud sõjajumala planeediks 5. Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Päikesest keskmiselt 5, 2 a. ü. kaugusel asuv heleda ja püsiva
vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa poolused on suuremalt jaolt kaetud jääga. Maa ainus teadaolev looduslik satelliit on Kuu. Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Kuu põhjustab ookeanides loodeid (5). Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega kuu, kuid tänu inimtegevusele tiirleb nüüdseks maa umber ka väga palju tehiskaaslasi (5). 2.4 MARSS Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi tõttu on teda peetud sõjajumala planeediks. Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos ja Deimos (2). Marsi avastamisest saadik on püütud leida tõendeid elu olemasolust Marsil. Põhjus,
Üht Neptuuni pilvedest kutsutakse hellitavalt Scooter (Skuuter), sest ta käib väga usinasti ümber planeedi. Ka Neptuunil on oma rõngad, aga kuna planeet paistab binoklist nõrga tähena, siis ei ole maalt lootustki tema rõngaid näha. Pealegi on nad väga tumedad. Enamus planeedi pinnast on hele ja tasane, mõnel pool on tumedaid vööte ja natuke roosat jääd. Planeedil on 13 kuud suurimad neist Triton ja Nereid. Triton on isegi naaberplaneet Pluutost suurem ja pealegi tiirleb ta ümber Neptuuni tagurpidi vastupidises suunas oma planeedi pöörlemisele. Tritonit peetakse kõige eredamaks ja külmemaks Päikesesüsteemi kehaks. 3. Päikesesüsteemi väikekehad. 3.1. Asteroidid. Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kaljurahnud, mis koosnevad kivist, metallist või nende segust ja mille läbimõõt ulatub mõnest meetrist sadade kilomeetriteni. Teadlaste
(sügavus km-tes): 1. 40 Maakoor 2. 10- 400 Vahevöö ülaosa 3. 400- 650 Ülemineku piirkond 4. 650-2700 Vahevöö alaosa 5. 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 6. 2890-5150 Välimine tuum 7. 5150-6378 Sisemine tuum Maa keemiline koostis (massi järgi): 1. 34.6% rauda 2. 29.5% hapnikku 3. 15.2% räni 4. 12.7% magneesiumi 5. 2.4% niklit 6. 1.9% väävlit 7. 0.05% titaani Marss Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi tõttu on teda peetud sõjajumala planeediks (sõjajumalad: Kreekas- Ares, Roomas- Marss.) Marsil ei ole globaalset magnetvälja.Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad.
See on seletatav nii tuule- kui vee-erosiooni puudumisega kogu Kuu ajaloo vältel; ka vulkaanilise tegevuse jälgi pole kraatritega kaetud aladel märgata. Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole võimalik ka vedela vee olemasolu. Veel andmeid Maast: raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5, 97 * 10²¹ tonni; keskmine tihedus: 5, 52 g/cm³; raskuskiirendus: 9, 8 m/s²; paokiirus: 11, 2 km/s 3. 4. Marss Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi tõttu on teda peetud sõjajumala planeediks (sõjajumalad: Kreekas- Ares, Roomas- Marss.) Marsi avastamisest saadik on püütud leida tõendeid elu olemasolust Marsil. Põhjus, miks arvatakse Marsil elu olevat, on tema soodne kaugus elu võimalikkuseks Päikesest ning
annaabi.ee 
