· Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side · Metall lihtainena metalliline side Märkus. Keemilise sideme tüüpi võib määrata ka elektronegatiivsuste vahe järgi. 2.7 Vesinikside Vesinikside on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid FH, OH või NH sidemeid. Sellistes molekulides on vesiniku aatom oma elektronkatte osaliselt kaotanud ja tõmbub seetõttu naabermolekuli O, N või F vaba elektronipaari poole. Kui molekuli kuju seda võimaldab, siis võib vsinikside tekkida ka molekulisiseselt (näiteks valkudes). Vesinikside on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulidevaheline side (molekulaarsetes ainetes). Vesiniksideme teke aine molekulide vahel põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuride tõusu (võrreldes teiste sarnaste ühenditega), sest aine struktuuri lõhkumiseks kulub täiendavalt energiat
omadustega näeme suuri erinevusi. Alkoholid on tunduvalt väiksema lenduvusega, neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid ning nad lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud. Nimetatud erinevuse kahanevad molekulmassi suurenemisel. Erinevused alkoholide ja süsivesinike füüsikalistes omadustes on tingitud hürdoksüülrühma suures polaarsusest. Tavalisel temperatuuril on alkoholide molekulid vesiniksideme tekkimise tõttu ühe alkoholimolekuli hapnikuaatomi ja naabermolekuli vesinikuaatomi vahel assotsieerunud. Kuigi vesinikside on tunduvalt nõrgem tavalistest keemilistest sidemetest, on ta siiski küllalt märkimisväärne. Alkoholide kõrged keemistemperatuurid vastavate eetrite või süsivesinikega võrreldes on seega tingitud vajadusest lõhustada vesiniksidemeid molekulide üleminekul aurufaasi, milleks kulub täiendav hulk energiat. Teiselt poolt põhjustab selline assotsieerumine molekulmassi suurenemise, millega kaasneb lenduvuse vähenemine.
elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osalaengute vahel. Vesi esineb mitmest molekulist koosnevatest assotsiaatide(H2O). Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol.protsessides. Üldiselt on vesiniksidemetel oluline mõju *molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile *ainete lahustumisele, kristallumisele jne *molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm
- Suur osa elusainest (raku tasemel: tsütoplasma) on geelitaolises olekus - Vesikeskkond: vee omadus moodustada vesiniksidemeid - VS-d määravad paljude bioaktiivsete ühendite konfiguratsiooni rakus, seega ka omadused. Vesinikside vees: Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikuaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad, O aatomil kaks vaba elektronpaari. Võimalik O vaba elektronpaari osal. kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektrostaatiline tõmbumine posit. (H) ja negat. (O) osalaengute vahel. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol. protsessides 4. Perioodilisusseadus: avastamine, sõnastused, puudused D.Mendelejev avastas perioodilisusseaduse oma õpiku Keemia alused kallal töötades. Klassikaline PS formuleering (Mendelejev): Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja
Alkoholid ei dissotseeru vees, nad on neutraalsed. Nad põlevad, moodustades süsinikdioksiidi ja vee. Ühealuseliste küllastunud alkoholide homoloogilise rea esimesed liikmed on vedelikud. Alates C12-st on selle rea liikmed tahked ained. Teiste sama molekulmassiga ühenditega võrreldes on alkoholidel anomaalselt kõrged keemistemperatuurid. See on tingitud alkoholide molekulide assotsieerumisest vesiniksideme tekkimise tõttu ühe alkoholi molekuli hapniku aatomi ja naabermolekuli vesiniku aatomi vahele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide sulamistemperatuurid tõusevad homoloogilises reas. Kahe- ja kolmealuselistel alkoholidel on kõrgem keemis- ja sulamistemperatuur kui vastava süsiniku aatomita arvuga ühealuselistel alkoholidel. Ühealuseliste küllastunud alkoholide tihedus on 0, 79 ... 0, 83 piirides. Ühealuseliste küllastunud alkoholide rea esimesed liikmed on vees hästi lahustuvad, nad segunevad veega igasugustes vahekordades.
keemiline side 10. Vesinikside. Vesinikul on ainult üks (s - ) ning täiendava sideme võib ta moodustada sel juhul, kui vesinik on molekulis seotud endast oluliselt elektronegatiivsema aatomiga. Näide: H2O OH - side on polaarne, ühine elektronpaar on tõmmatud rohkem O2 - orbiidile, sest O2 elektronegatiivsus on suurem. Tänu sellele jääb vesinikul osaliselt vaba orbitaal, mis võib kattuda naabermolekuli O2 - orbitaaliga, kus on sobival juhul ka vaba elektronpaar... Selliselt tekkinud side on vesinikside. O H H H O H - O + + vesinikside
sõltub üksnes temp. Tavaliselt võetakse gaasi entalpia auru isobaarilist kuumutamist küllastustemplt antud Sellist aineosakeste liikumist nimetatakse soojuslikuks normaaltingimustel võrdseks nulliga. Termodünaamilise temperatuurini. liikumiseks. Ideaalses gaasis liigub sirgjooneliselt seni keha entalpia antud rõhul: h=0t-ni·(cpdt). Soojushulk 22.Põhiprotsessid veeauruga.Põhiprotsesse on neli: kuni ta põrkub kokku naabermolekuli või gaasi piirava on määratud entalpia ja tehnilise tööga q=du + l =dh + 1). Isohooriline protsess. Maht pr. jooksul ei muutu. pinnaga. Põrked põhjustavad rõhu. Loodudes sellist lt . Auru isohoorsel kuumut temp tõuseb. Sõltuvana gaasi ei esine. Selle põhjal saame välja kirjutada 14.Termodünaamilise keha entroopia
soojushulgaks. Tähistatakse Q- [J]. q=Q/M [J/kg]. Ideaalne gaas. Selle all mõistetakse gaasi, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel puuduvad jõud. Ideaalse gaasi molekulide endi maht on tühiselt väike, mis võimaldab neid vaadelda materiaalsete punktidena. Gaasi molekulid on pidevas liikumises. Sellist aineosakeste liikumist nimetatakse soojuslikuks liikumiseks. Ideaalses gaasis liigub sirgjooneliselt seni kuni ta põrkub kokku naabermolekuli või gaasi piirava pinnaga. Põrked põhjustavad rõhu, mis ajaühikus jaguneb üle pinna ühtlaselt (pascali s,). Loodudes sellist gaasi ei esine. Ideaalsete gaaside seadused 1.SEADUS (Goyle- Marioette seadus): kui gaasi oleku muutus (e. TD protsess) toimub konstansel temperatuuril, siis erimahud suhtuvad pöördvõrdeliselt rõhkudega. v1/v2=p1/p2. Isotermiline protsess 2.SEADUS (Gay- Lussaci sedaus): kui gaasi oleku muutus toimub isobaarselt (p=const), siis
kontuuri. Kapillaarsus Kapillaarsus vedelike tõstmine ja laskumine peenikestes torudes. 2 h= g r Vedelikusamba kõrgus. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon sõltub temperatuurist. Vedelikes aeglasem kui gaasides, kuna molekulid paiknevad tihedamalt vedelikus kui gaasis. Soojusjuhtivus tunduvalt suurem kui gaasides. Vedeliku molekulil on lihtsam leida naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.) Temperatuuri tõustes vedelikes väheneb. Hüdrodünaamika uurib kehade liikumist vedelikes ja vedelike voolamist. Tahkised Tahketeks aineteks nimetatakse aineid, mille voolamist me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka.
kontuuri. Kapillaarsus Kapillaarsus – vedelike tõstmine ja laskumine peenikestes torudes. 2 h Vedelikusamba kõrgus. g r Ülekandenähtused vedelikes Difusioon – sõltub temperatuurist. Vedelikes aeglasem kui gaasides, kuna molekulid paiknevad tihedamalt vedelikus kui gaasis. Soojusjuhtivus – tunduvalt suurem kui gaasides. Vedeliku molekulil on lihtsam leida naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre – vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.) Temperatuuri tõustes vedelikes väheneb. Hüdrodünaamika – uurib kehade liikumist vedelikes ja vedelike voolamist. Tahkised Tahketeks aineteks nimetatakse aineid, mille voolamist me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Tahked ained jagunevad: Tahkised
Pindpinevustegur alfa on arvuliselt võrdne jõuga, millega pind tõmbab ühikulise pikkusega kontuuri. Kapillaarsus Kapillaarsus vedelike tõstmine ja laskumine peenikestes torudes. 2 h Vedelikusamba kõrgus. g r Ülekandenähtused vedelikes Difusioon sõltub temperatuurist. Vedelikes aeglasem kui gaasides, kuna molekulid paiknevad tihedamalt vedelikus kui gaasis. Soojusjuhtivus tunduvalt suurem kui gaasides. Vedeliku molekulil on lihtsam leida naabermolekuli, kellele oma energiat üle anda. Soojusjuhtivuse erinevus on gaasiga võrreldes kümnekordne. Sisehõõre vedelikes tunduvalt suurem kui gaasis (gaasis määravad selle molekulide põrked, vedelikes tõmbejõud.) Temperatuuri tõustes vedelikes väheneb. Hüdrodünaamika uurib kehade liikumist vedelikes ja vedelike voolamist. Tahkised Tahketeks aineteks nimetatakse aineid, mille voolamist me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Tahked ained jagunevad: Tahkised
protsentides (%), promillides (), parts per million polaarne. Hapnik tõmbab elektronpaari tugevamini, jättes (ppm). Neil juhtudel on tegu lahustunud aine ja lahuse vesiniku aatomisse osaliselt vaba orbitaali. See võib masside suhtega kui pole öeldud teisiti. kattuda naabermolekuli hapniku orbitaaliga moodustub Neli viiendikku inimorganismist moodustab vesi, mis pole vesinikside. puhtal kujul, vaid kujutab endast mitmesuguste Vesinikside on nõrk (ioonilisest sidemest 10...20 korda elektrolüütide, madal- ja kõrgmolekulaarsete orgaaniliste
kuni 100 korda kõrgemat polümüksiin B kontsentratsiooni võrreldes metsiktüvega. Leiti, et resistentsete tüvede LPS-des on toimunud muutused, mis vähendavad LPS vajadust katioonide stabiliseeriva toime järele ning seega on tundetumad EDTA-le ning polümüksiin B-le. Nende bakterite LPS-d sisaldasid 4 6 korda rohkem 4-aminoarabinoosi ja fosfoetanoolamiine lipiid-A fosfaatide esterfikatsiooni tulemusena, mis vähendasid LPS negatiivset laengut ning naabermolekuli tõukumist. Selle tulemusena muutus välismembraan tihedamaks, mis omakorda vähendas antibiootikumi difundeerumist lipiidkihti. Antibiootikumide läbiliikumine poriinidest sõltub antibiootikumi omadustest ja pH-st. Sellised -laktaamid, millel on nii katioonsed kui anioonsed omadused, sõltuvalt pH-st läbivad E. coli OmpF-i kõige paremini pH väärtuse juures, kus antibiootikumil on mõlemad laengud. Nt ampitsilliin läbib OmpF-i poori väga hästi
annaabi.ee 
