talitlusest. Ealine füs uurin talitluse ealisi iseärasusi, nii arengu kui talitluse iseärasusi alates munaraku vilj kuni elu lõpuni Norm füs terve inimese org talitl. Patoloogiline füs haige inimese org tallit Pat anat haiguslikult muutunud inimese ehitus(kasvaja rakkude kuju/hulk on muutunud, healoom vähem, halvaloom rohkem, healoomulise rakud ei ole muutunud, neid onlihtsalt rohkem, ei anna siirdeid naaberkudedesse) atüüpilised rakud levivad, annavad siirdeid enamasti lümfisüst või vere kaudu Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Füsioloogia on enim seotud anatoomiaga, biokeemiaga (uurib elusas organismis toimuvaid keemilisi protsesse ja nende iseärasusi), biofüüsikaga (uurib füüsikaliste protsesside omapära elusas organismis nt närvisüst talitlus, erutuse levik piki närve, levik kudede vahel, erutuvad
● mikroskoopiliselt- sisaldab parenhüümi ja stroomat. Kasvajate hea ja pahaloomulisus Atüpism- kõrvalekalle normist. Eristatakse koelist ja rakulist atüpismi. Koeline- kasvaja kude ei moosuta lähtekoele omapäraseid korrapäraseid strukture. Rakuline. rakkude kuju ja suuruse muutus. Hea loomulised: ● nõrk atüpism ● aeglane kasvn ● ekspansiine levik- kasvab kompaktse kogumine, rakud ei tungi naaberkudedesse. Palpeerimisel on naaberkuduede suhtes liigutav, operatsioonil kergesti eemaldatav. ● ei levi ● ei kanna retsidiive ● ei esine nekroosi ● mõju organismile on kohalik Pahaloomulised: ● tugev atüpism ● kiire kasv ● infiltreeritud kasv ● annab retsidiive ● esineb nekroose, verejookse ● mõju orgnismile on tugev PÕLETIK INFLAMMATIO
inimhaiguste mudelitena. Samuti täiendab see teadmisi evulutsioonist ja bioloogiast. 59. Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest? Healoomulistel kasvajatel säilub suuresti sarnasus koega, millest nad ürgnevad, kuid pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike. Pahaloomulises kasvajas on mitoose rohkelt ja ta kasvab kiiresti, seevastu healoomuline kasvaja suureneb aeglaselt, mitoose on vähe,tema rakud ei tungi naaberkudedesse. Pahaloomuline kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee. 60. Mis on onkogeenid, mis tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist. Kuid ta võib põhjustada ka loomarakkude kasvu täieliku peatumise või vohamise ja kasvajate teket. Tuumorsuppressorid on geen, mille produktid pidurdavad mitoosi pärssimise teel raku jagunemist. Nende inaktiveerumine põhjustab kasvajaid. 61
Soonte kaudu õnnestub ka lehtpuidu struktuuri juhtida lahuseid. Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nim. soone lülideks. Vahesein lülide vahel on liigiti erinev. Kase ja lepapuidus on nn astmeline perforatsioon, tammepuidus on lüli otstes vaid seinapasend, mida nim. lihtperforatsiooniks. Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mistõttu nad juhivad hästi lahuseid naaberkudedesse. Primaarseinale ladestub sekundaarkihit seinapaksenditena, mis puituvad ja annavad soonele mehaanilise vastupidavuse. Sooned liigitatakse: jämesooned (läbimõõt 200...400 mikromeetrit) ja peensooned (läbimõõt 30...40 mikromeetrit) Lehtpuitu liigitatakse soonte mõõtmete ja paigutuse alusel aastarõngas: rõngassoonelised ja hajusoonelised. Rõngassoonseliste liikide jämesoonte
jagunemist) vähe Kasvajarakud tungivad ümbritsevasse Kasvamise viis: koesse ja immutavad need läbi, ekspansiivne. Kasvaja purustades naaberkudesid. Kasvaja suureneb kompaktselt, piirid piire on raske määrata. Selliselt kasvab on palpeeritavad, rakud ei pahaloomuline kasvaja. Sellise tungi naaberkudedesse. kasvuga kasvaja opereerimisel on vaja Naaberkudesid kahjustab ta eemaldada ka normaalseid kudesid, et ainult rõhumise teel. vältida kasvaja taasteket üksikust Metastaseerumine: ei infiltreerunud rakust. metastaseeru (kasvaja levik Metastaseerumine: annab algkoldest kaugemale keha metastaase. Pahaloomuline kasvaja
Healoomulise kasvaja rakud on vähem atüüpilised, see tähendab sarnasemad põhikoe rakkudele. Kasv on aeglasem ja kasvaja ei anna siirdeid ehk metastaase. Healoomuline kasvaja on sageli ümbritsetud kapsliga, teda on suhteliselt lihtne eemaldada. Pahaloomulisele kasvajale on iseloomulik rakkude suur erinevus ehk atüüpilisus põhikoe rakkudest. Need rakud on vähe diferentseerunud, st. oma ehituselt märksa lihtsamad põhikoe rakkudest. Kasv on kiire ja naaberkudedesse infiltreeruv (tungiv). Pahaloomulised kasvajad annavad metastaase ehk siirdeid teistesse elunditesse, kusjuures lümfi ja verega võivad nad levida algkoldest eemal paiknevatesse kudedesse. Epiteliaalkoe pahaloomuline kasvaja ehk vähk (cancer) metastaseerub põhiliselt lümfiteid pidi, sidekoe pahaloomuline kasvaja sarkoom aga veresooni, rohkem veene mööda. Veresoonte areng jääb kasvaja koe arengust maha, mistõttu kannatab tema toitumine
vahendiga naiste primaarne infektisoon. KNSi indektsioonid reeglina pärast hematogeenset levikut. • Tservikofatsiaalne tüüp – enamik juhtumeid. Äge püogeenne infektsioon või, tavalisemalt, aeglaselt arenev valulik protsess. Esineb koe turse, fibrotiseerumine, armistumine, haava drenaaž alalõuanurga ja kaela piiril. • Rindkereinfektsiooni sümptomid on mittespetsiifilised, kopsukoes võivad moodustuda abstsessid, levida naaberkudedesse. • Kõhus: potentsiaalselt hõlmab kõiki elundeid. • Vaagnas: võib esineda võrdlemisi healoomulise vaginiidina või, tavalisemalt, ulatusliku koehävingu, tuboovariaalsete abstsesside, ureetra obstruktsiooniga. • KNS: üksik ajuabstsess, võib esineda ka meningiiti, subduraalset empüeemi, epiduraalabstsessi. Materjali võtmisel on probleemiks kontaminatsioon normaalsesse mikrofloorasse kuuluvate Actinomycestega. Mäda tuleb
annaabi.ee 
