valmistamisel. Naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) kasutatakse toiduainetetööstuses, meditsiinis. Kaaliumkarbonaat (potas)kasutatakse klaasitööstuses. Karbonaatiooni tõestatakse happega. Toimub gaasi eraldumine CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + CO2 +H2O . RÄNI Leidumine looduses:levikult teisel kohal. Füüsikalised omadused-hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri .b)reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat.c)kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 .4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O. Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl . Tsement- lubjakivi + savi. Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav
Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiid. 2H2SO4 +Zn = ZnSO4+ SO2 + 2H2O Konts. Väävelhape ei reageeri rauaga! RÄNI 1)Leidumine looduses:le vikult teisel kohal. 2)Füüsikalised omadused: hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. 3)Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri b) reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat c) kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl C)Tsement- lubjakivi + savi. D)Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. E)Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav
omadused C + O2 CO2 hapnikuga Si + O2 SiO2 C + Ca CaC2 (karbiid) metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) C + 2H2 CH4 vesinikuga Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) C + 2Cl2 CCl4 mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 C + ZnO Zn + CO aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2 Ühendeid Mittemetalliühenditest tähtsaim HCN m · SiO2 · n · H2O vesiniktsüaniidhape e sinihape m=1 ; n=1 H2SiO3 (metaränihape) mõrumandli lõhnaga m=2 ; n=1 H4SiO4 (ortoränihape) värvuseta kvarts SiO2 vedel asbest (soojusisolatsiooni
Silikaadid-graniit,ränikivi(tulekivi) Ränioksiid(SiO2) Kõva, keemiliselt püsiv võrkstruktuuriga tahkis. Esineb looduses kvartsi ja liivana. Ränioksiid struktuuriühikuks on SiO4 tetraeeder. Iga tetraeedri nurgas asuv hapnik annab kovalentsed seidemed kahe räni aatomiga. SiO2 Keemilised omadused Veega ei reageeri. Reageerib aluseliste oksiididega SiO2 + 2CaO Ca2 SiO4 Reageerib alustega SiO2 + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2O ortosilikaat (SiO2 + 2NaOH Na2SiO3 + H2O) metasilikaat Karborund ehk ränikarbiid (SiC) Väga kõva materjal,kasutatakse lihvimises. Saadakse liiva ja söe kuumutamisel elektriahjus SiO2 + 3C SiC + 2CO Klaas 6SiO2 + Na2CO3 + CaCO3 = Na2O · CaO · 6SiO2 Liiv, sooda ja kaltsiumkarbonaat sulatatakse kokku 1400-1500°C juures Klaasistumise temp. on 400-600°C
aluseline keskkond •H2O →H+ + OH− • tugev alus + nõrk hape aluseline (pH>7) Na2CO3 t.a. n.h. • nõrk alus + tugev hape happeline (pH<7) n.a. t.h. ZnSO4 • tugev alus + tugev hape neutraalne (pH=7) Na2SO4 ta th Tugevast happest ja tugevast alusest moodustunud soolad ei hüdrolüüsu, nende soolade lahused on neutraalse keskkonnaga Tugevast alusest ja nõrgast happest tekkinud soolad hüdrolüüsuvad, nende lahused on aluselise reaktsiooniga (K2S, Na4SiO4 jt.) Nõrgast alusest ja tugevast happest tekkinud soolad hüdrolüüsuvad, nende lahused on happelise reaktsiooniga •(CuCl2, FeSO4, ZnSO4, NH4Cl, Al2(SO4)3, FeCl3) Milline keskkond (aluseline, happeline, neutraalne) tekib järgmiste soolade lahuses: Na2SO4, K2CO3, ZnSO4. Kirjuta dissotsiatsioonivõrrandid.
tugevasti kokku.Liimide põhiaineks on kõrgmolekulaarne ühend. · Tärklis on tselluloosi töötlemissaadus, kummiliimi saadakse kautsuki lahustamisel bensiinis. · Lahusti aurumisel jääb alles õhuke polümeerkile, mis liidab liimitavad osad kokku.Samal põhimõttel toimib ka lakkimine. · Liimina kasutatakse ka naatriumsilikaadi lahust ehk vesiklaasi.Seda saadakse puhta liiva sulatamisel leelistega: 4NaOH + SiO2=Na4SiO4 + 2H2O · Et hape ei söövitaks metalli, siis lisatakse happele inhibiitorit või kasutatakse rooste eemaldamiseks orgaanilisi happeid. · Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3 ,pruuni värvusega katlakivi sisaldab raudoksiidi. · Riietelt eemaldatakse roosteplekke sidrunhappe, oksaalhappe v äädikhappega. · Rasvaplekkide kõrvaldamiseks töödeldakse materjali orgaaniliste lahustega (puhastatud bensiin), mis lahustab hästi rasvu ja õlisid.
a. HF), toateperatuuril reageerib leeliste ja fluoriga, kõrgemal temperatuuril teiste halogeenide, lämmastiku ja mõne metalliga (tekivad silitsiidid); vesinikuga otseselt ei reageeri. (15) hapnikuga Si + O2 SiO2 metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) vesinikuga mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H (4) 4.2 Füüsikalised omadused: 1. Aatommass: 28,0855 2. Sulamistemperatuur: 1410 °C 3. Keemistemperatuur: 3265 °C 4. Tihedus: 2,33 g/cm3 5. Värvus: tumehall sinaka varjundiga 6. Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 7. Kõvadus Mohsi järgi: 7 väga kõva aine. 8. Ränil on palju isotoope : 28Si, 29Si, 30Si,31Si,32Si, ) 9. Kerge (2330 kg/m3 10
Ahhaat ja tulekivi koosnevad amorfse ja kristallilise ränidioksiidi segust. Ränidioksiidi kristallid kujutavad endast hiigelpolümeeri, kus iga Si aatom on ümbritsetud nelja O aatomiga, moodustades SiO4 tetraeedri. 4. Ränihapped. Ränidioksiid on happeline oksiid. Kuna ta vees ei lahustu, saadakse ränihappe soolasid ränidioksiidi reageerimisel leelistega. Ränihappe sooladest tõrjutakse ränihape tugevama happega välja: SiO2+4NaOH=Na4SiO4+2H2O Na4SiO4+4HCl=H4SiO4+4NaCl Ränidioksiidi reageerimisel leelistega moodustub keerukas ränihapete segu, mille koostist võib avaldada üldvalemiga mSiO2nH2O. Neist tähtsamaiks on ortoränihape m=1, n=2 (H2SiO4), mille soolasid nimetatakse ortosilikaatideks ehk lühidalt silikaatideks. Tuntakse ka metaränihapet ja tema sooli metasilikaate. Metaränihappe valem on (H2SiO3)n, milles n väiksemaiks väärtuseks on 3. Seega on lihtsaima metaränihappe valem H6Si3O9.
Mohsi skaala järgi kõvadus 7 nn. amorfne räni (tegel. peenkristalliline) – pruunikas pulber Madalal tº-l keemiliselt passiivne, toato-l reageerib ainult fluoriga: Si + 2F2 → SiF4 ränitetrafluoriid Hapete suhtes on räni passiivne, reageerib ainult seguga HNO3 + HF, tekib SiF4 Leelistega → silikaadid + H2: Si + 4NaOH → Na4SiO4 + 2H2 Temperatuuril 400-600º reageerib räni - hapnikuga → SiO2 - halogeenidega → SiHal4 või SinHal2n+2 - väävliga → SiS2 (üle 600o → SiS) Se, Te-ga: sarnased ühendid - vesinikuga otseselt ei reageeri, silaane SinH2n+2 saadakse kaudselt: silitsiidide lagundamisel Kuid räni lahustab vesinikku (kuni 47 aatom-% H) Temperatuuril üle 1000ºC moodustab räni - fosforiga: SiP (ränifosfiid) - arseeniga: arseniidid As2Si ja AsSi
Ortoränihape on samuti nõrk, väga lahjades lahustes stabiilne, kõrgematel konts.del toimuvad kondensatsiooniprotsessid (molekulmass hakkab suurenema). Ränihapped on vees vähelahustuvad ühendid ja neid võib saada amorfse SiO2 hüdratatsioonil (segamisel veega), leelismetallide silikaadidest happe toimel (sadestuvad), räniühendite (klorosilaan) hüdrolüüsil. Silikaadid- ränihapete soolad üldkujul aniooniga SixOyn-. Maakoores v levinud ühendid. Naatriumsilikaadi Na4SiO4 saadakse kvartsliiva kuumutamisel NaOH lahuses kõrge rõhu all autoklaavis. Naatrium- ja kaaliumsilikaati kasut tehnikas- eritsementide saamisel ja veekindlaks muutmisel, metallimaakide flotatsioonirikastamisel, pinnase tihendamisel, liimina. Tuntumad alumosilikaadid on põldpagu, vilgukivi ja graniit (kvartsi, põldpao ja vilgukivi tihe segu), samuti nende lagunemisel tekkiv savi. Kaoliniit Al2(OH)4Si2O5 on portselani tooraine. Krbiidid- saadakse reageerimisel süsinikuga SiC
annaabi.ee 
