Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett. Lambaid tuleb korra aastas pügada,siis pole neil suvel palav ja vill ei muutu liiga tokerjaks. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Vill ei tohi märg olla. Lambavillast tehakse villast lõnga ja sellest omakorda sooje rõivaid. Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.
Tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks, kuni mina, sinine meretuul, täna hommikul puhusin selle kaldaliivale päikese kätte. Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad päikese käes helerohelisel männikasvul. Edasimineja Kanarbikuvarred haaravad sul säärtest peaaegu et valusasti nagu su klutiea koerarakats ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Männioksad kaapavad su järele pehme häbeliku käpaga nagu su viimane mängukaru ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Kaselehed puudutavad su nägu hellade kurbade hajevil sõrmedega nagu su esimene kallim ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Äraandja nii minnes kui jäädes Imeline aas Sealt künkalt algas imeline aas, näis vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas,
hiljem mäletsedes sööda. Mälumisel on abiks ka keel. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski, algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Lambaid karjatatakse nii looduslikel rohumaadel kui ka kultuurkarjamaadel.Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta, kuna loomadest eralduv soojus hoiab ruumis paraja temperatuuri +3 - +5° C.Talvel on lammaste peamiseks söödaks hein ja silo, põhk, männioksad jm. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks, kastreeritud looma - oinaks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.Kodulammas on väärtuslik villa-, liha- ja nahaloom. Nahast valmistatakse kasukaid, mütse, kraesid ja teisi karusnahkseid tooteid. Lambakasvatuse kõige tähtsam toodang on aga vill. Villast valmistatakse lõnga, lõngast kootakse villast riiet ja mitmesuguseid esemeid (kindaid, sukki - sokke, salle, kampsuneid jm.) Villast valmistatakse
Kokku- ja lahkukirjutamine võib sõltuda kaastekstist Täiend kuulub põhisõna juurde Täiend kuulub täiendosa juurde suur puuleht suure puu leht suur liivahunnik märja liiva hunnik usinad kooliõpilased meie kooli õpilased rahustav metsavaikus lumise metsa vaikus igihaljad männioksad kõrge männi oksad SIDEKRIIPS nimetav+alaltütlev muud känded paarissõnad päev päeva järel sobiks lisada JA päev-päevalt päevast päeva maast-ilmast järk-järgult nädalast nädalasse õed-vennad
puhusin selle kaldaliivale päikese kätte. Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad päikese käes helerohelisel männikasvul. 9 Edasimineja Jaan Kross Kanarbikuvarred haaravad sul säärtest peaaegu et valusasti nagu su klutiea koerarakats ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Männioksad kaapavad su järele pehme häbeliku käpaga nagu su viimane mängukaru ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Kaselehed puudutavad su nägu hellade kurbade hajevil sõrmedega nagu su esimene kallim ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Äraandja nii minnes kui jäädes 10 Laul päikesele
antiikroosid -14-18 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad põõsasroosid -15-20 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad väänroosid -16-20 ⁰ 3 päeva. Täiendav kate kuuseokste lume jne näol võimaldab roose tunduvalt karmimates tingimustes talvitada Rooside katmine talveks • Eriti ohtlikud on katteks kasutatud kile, vettinud pakasekangas ja puulehed – tekitavad rooside “haudumist” • Põhilised talvekatted on järgmised: 1. muldamine ja lume kuhjamine, lisatud kuuse-ja männioksad aitavad lund koguda – sobib floribund- ja pinnakatte roosidele 2. kuiv, õhuline katmisviis- roosidele asetatakse sügisel puidust karkass, millele asetatakse vettpidav kangas Rooside katmine talveks • Pakasekangas peab tingimata toetuma karkassile-läbivettimise korral väga ohtlik • Roosipuu ja väänroosid tuleb kaarjalt maha painutada 2-5 päeva jooksul, neile sobib kuiv-õhuline talvekate. • Peaksime teadma, et Hollandi tüvi on
Jõusööta 1kg päevas, farmides granuleeritud jõusööt, 25% rohujahu. Mõõdukas nuum - talled tapetakse 6-7 kuuselt. Põhisööt on karjamaarohi, pärast võõrutamist lisatakse 0,5kg jahu + 4-5kg rohtu või juurvilja. Lammaste söödad Peenkõrreline looduslik hein - parim puisniidul kasvanu. Uttedele 1,2 kg ja jääradele kuni 3 kg/päevas. Talus liskas lehissööt paju-, kase- või tammevihad, männioksad. Kartul 1,5-3 kg päevas - nuumlambale keedetult. Silo- 3-4 kg. Kui on kuivsilo 2-3kg, siis heina polegi vaja. Silo peab olema peenekõrreline. Kaer - pressitult või jämejahuna, max 1kg päevas. Odra- ja maisijahu - nuumikud Nisuklii - imetavad uted Mineraalsööt - 5-10g soola ,3-5g söödafosfaati Loomsed söödad - ei anta. Suvel karjatatakse koplis heinamaa peab olema kuiv muidu tuleb maksekaan. Lihajõudlus
Oksavabat tüvest saab head spooni vineeriks ja katuselaaste. Varemalt oli mänd ka eelistatud paadi- ja laevaehituspuu. Ka © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 28 katusepilbaste ehk laastude kiskumisel oli peamiseks materjaliks männipuit. Vanad eestlased kasutasid mändi ka peeru(pirru)puuks, millest lõhestatud peerud (pirrud) kasutati nii põletamiseks kui korvipunumiseks. Korvipunumiseks kasutati ka noorte mändide juuri. Männioksad ja ladvad on kulunud enamasti aiapostideks ja lattideks. Suure vaigususe tõttu ei ole männipuit paberiks nii sobiv kui kuusk, seda kasutatakse sulfaattselluloosi valmistamiseks. Männid annavad ka väärtuslikke kõrvalprodukte, männikändude utmisel saadakse tõrva, tärpentini ja sütt; vaigust tärpentin jm. Männikoorepulbri abil puhastatakse merevett naftast, sest koorepulber imab naftat, kuid mitte vett. Paljudel liikidel on õlirikkad seemned
annaabi.ee 
