Pärsia ülemjuhatajaks jäi Mardonios, kes veetis koos vägedega talve Põhja-Kreekas. 479 tungisid pärslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Pärslased tegutsesid liidus teebalastega ja kasutasid Teebat pms tugipunktina. Augustis purustasid Kreeka liiduväed spartalaste Pausaniase juhtimisel Teeba lähedal Plataia lahingus Pärsia armee. Mardonios langes ja Pärsia väed taganesid Kreekast. Samal ajal võitis Kreeka laevastik pärslasi Väike-Aasia rannikul Mykale lahingus. Pärslastele allunud Aasia kreeka linnade väed tulid lahingu käigus kreeklaste poole üle. Järgnevalt hakkasid kreeklased pärslastelt tagasi võtma kreeka linnu Väike- Aasia rannikul. Archidamose sõda 431 425 rüüstasid Peloponnesose liidu väed peaaegu igal aastal Sparta kuninga Archidamose juhtimisel Atikat. Ateenlased vastasid Peloponnesose rannikualade rüüstamisega. 430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma
Polyhymnia, 8. Urania, 9. Kalliope "Historai" sisu 1.-4. rmt: ülevaade Pärsia riigi tõusust ja varasemast ajaloost (sh 2. raamat ulatuslik ülevaade Egiptusest) 5.-9. rmt: Kreeka-Pärsia sõjad 5. rmt: traakia hõimude ja kreeka V-A rannikualade vallutamine 6. rmt: sõja kandumine MandriKreekasse (sh Marathoni lahing) 7. rmt: Xerxese võimuletulekust Termopüülide lahinguni (480) 8.-9. rmt: Artemisioni, Salamise, Plataia lahing; Mykale langemine; Sestose vallutamine 478. Hist. 1.1: teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega." Palju kõrvalepõikeid: oraaklitekstid, õpetlikud lood, imelood, pühenduslood, kohalikud tavad ja kombed (Egiptus!) NB! Hist. 7
vägistasid oma õe, kes hüppas merre ja temast sai valge jumalanna Tenkathea. Tema mütoloogias oli olulisel kohal konkurents teiste jumalatega kultuspaikad pärast. Nt Ateenas, kui seal valitses Kekrops. Otsiti linnale kaitsejumalust, Ateena ja Poseidon konkureerisid. Poiseidon andis allika, Ateena andis õlipuu. Poseidon saatis kättemaksuks üleujutuse. Poseidon jäi alla ka Argoses, kus konkureeris Heraga jne. Jäi paljudele alla. Aga sai Korintose maakitsuse. Mykale neem, kus oli Panniooniumi pühamu, mis oli poliitiliselt tähtis, kuna ühendas 12 linnriiki. Poseidoni pühamud on tihti kesksed ja poliitiliselt tähtsad, seotud ka allilma käikude kohtadega. Tähtsaim pühamu oli Isthmia. Seal peeti ka panhelleeni spordivõistlusi ka 2 a tagant. Seal oli ka Poseidoni inimlik vaste. Seal oli ka Palaimoni haud. Isthmia mängud olid tema mälestuseks rajatud. Poseidonil oli palju järglasi, sh ka inimlikke, aga tal oli ka koletisis. Nt klükoobid
ülemjuhatajaks jäi Mardonios, kes veetis koos vägedega talve Põhja-Kreekas. 479 tungisid pärslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Pärslased tegutsesid liidus Teebalastega ja kasutasid Teebat peamise tugipunktina. Augustis purustasid kreeka liiduväed spartalase Pausaniase juhtimisel Teeba lähedal Plataia lahingus Pärsia armee. Mardonios langes ja Pärsia väed taganesid Kreekast. Samal ajal võitis kreeka laevastik pärslasi Väike-Aasia rannikul Mykale lahingus. Pärslastele allunud Aasia kreeka linnade väed tulid lahingu käigus kreeklaste poole üle. Järgnevalt hakkasid kreeklased pärslastelt tagasi võtma kreeka linnu Väike-Aasia rannikul. Sparta ja Ateena vastasseis V sajandil Ateena mereliidu kujunemine 478 läksid Väike-Aasia Ioonia linnad tülli Sparta ülemjuhataja Pausaniasega ja pakkusid ülemjuhatust ateenlastele. 478/7 talvel moodustati ateenlase Aristeidese eestvõttel
Kesk-Kreekasse ja ühinesid Salamiselt tulnud Ateena vägedega. Otsustav lahingus Plataia linna juures Teebast lõunas juhtis kreeklasi langenud Leonidase poja eest regendina valitsev Pausanias. Kreeka liiduväe vastu võidelnud pärslased ja teebalased said hävitavalt lüüa ja Mardonios langes. Teeba alistus, Pärsia väe riismed aga taganesid Aasiasse. Umbes samal ajal ründas kreeklaste liidulaevastik Väike-Aasia rannikul Mykale neemel Pärsia laevu. Lahingu saatuse otsustas pärslaste leeris võidelnud Anatoolia kreeklased poolevahetus võitluse käigus. Järgnevalt hõivas kreeka laevastik Dardanellide väina. Järgmisel aastal (478) võeti tagasi suur osa Väike-Aasia lääneranniku ja Musta mere väinade kreeka linnadest. Pärslased olid enamusest Egeuse piirkonnast välja tõrjutud. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia
1208., värskema info põhjal 1184. e. Kr. Maakera ümbermõõdu väljaarvutaja Eratosthenes (V saj. e. Kr.) väitis, et 1183. Ahhailased koloniseerisid Küklaadid ja Väike-Aasia ranniku (Lesbose ja Tessaalia dialektid on lähedased.) Kol oni sa ts i ooni 3 pea te e d: Põhjatee Tessaaliast Lõunatee Peloponnesosest Kreetale ja Küprosele Kesktee Atikast ja Euboiast Küklaadidele, Samosele, Chiosele. Joonlastel oli 12 linna liit, keskuseks Poseidoni püha linn Mykale neemel; aioollastel samuti 12 linna liit Hermose deltas. Kolonisatsioon kandis hilismükeene klt. üle Väike-Aasia ranniku väga suurele territooriumile. 6. Doorlaste sisseränne. Homerose e. tume ajajärk (XI-IX saj.) Doorlased (illüürlased) olid lõunapoolsematest rahvastest kultuuri poolest madalamal tasemel, kuid oskasid juba rauda kasutada ja nende jõud käis seetõttu teistest üle. Tungisid XII saj. e. Kr
annaabi.ee 
