alternatiivkulude (loobumiskulude) kindlaksmääramine. Kaudsed kulud võrduvad alternatiivsetest võimalustest loobumise tõttu saamata jäänud tuludega, seega saamatajäänud töötasu + saamata jäänud intressitulud (10% 25000-st), kokku kaudsed kulud 21000+2500=23500; 9.c; püsikulud TFC ei muutu toodangu koguse suurendamisel või vähendamisel; vastusvariantides a) b) d) esitatud kulud kuuluvad aga muutuvkulude TVC hulka; 10.b; lühiperioodil SR (short run) saab muuta ainult nn muutuvsisendeid (näiteks palgata uusi töötajaid), mitte aga püsisisendeid (uus tootmishoone); lühiperioodi reaalne kalendaarne kestus (mitu nädalat, kuud või aastat sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast; 11.a; vastusvariantides b) c) d) esitatud muutuste toimumiseks on vaja pikka perioodi LR (long run) mille kestel saab võimalikuks ka püsisisendite muutumine; 12.a; kahanevate tulude seadus, mida tuntakse ka kahaneva piirtootlikkuse seaduse (the law of
Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Otsustamaks, kas käesolevas ülesandes on tegemist lühi või pikaajalise käsitlusega, peab vaatama, kas fikseeritud kulud on olemas. Algandmetest (tabelist) selgub, et kui tootmismaht on null, siis kogukulud on kaheksa. Need saavadki olla ainult püsikulud. Seega on tegemist lühiajalise käsitlusega. 6) Populaarse maailmakirjaniku Juhan Hõbeda kirjastaja teab, et nõudlust J. Hõbeda järgmisele romaanile iseloomustab allolev tabel
Kogukulu jaguneb kaheks: fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja muutuvkuluks (VC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Otsustamaks, kas käesolevas ülesandes on tegemist lühi või pikaajalise käsitlusega, peab vaatama, kas fikseeritud kulud on olemas. Algandmetest (tabelist) selgub, et kui tootmismaht on null, siis kogukulud on kaheksa. Need saavadki olla ainult püsikulud. Seega on tegemist lühiajalise käsitlusega. 11
Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.1. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni.
Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (TFC) ja kogu muutuvkuluks (TVC). Püsikulu on fikseeritud tootmissisendiga seotud kulu. Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 8.4. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad eelpoolkäsitletud (vt. joonis 8.1) tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni
Kuivõrd fikseeritud tootmissisendite mahtu ei saa lühiajaliselt muuta, siis ei sõltu fikseeritud kulude suurus tootmismahust. MIKROÖKONOOMIKA 34 Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad kogu muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Kampsunikuduja kogukulusid ning nende jagunemist püsikuludeks ning muutuvkuludeks iseloomustab joonis 6.4. Joonise all oleva tabeli kaks esimest tulpa iseloomustavad eelpoolkäsitletud (vt. joonis 6.1) tootmisfunktsiooni. Kampsunikuduja fikseeritud sisenditeks on kudumismasinad ning tootmishooned. Oletame, et fikseeritud sisenditega seotud kulu ehk püsikulu ühes päevas on 25 krooni. Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni
annaabi.ee 
