10 Kuna mõlema arvutuse puhul on tulemus (toote lõpphind) sama, ei oma vahet kumba strateegiat hinnakujundamisel rakendada. Ülesanne 6. Täisomahind ja osaomahind Ettevõte toodab ja müüb aastas 15 000 tooteühikut, kusjuures otsene materjalikulu on 8 €/tk, otsene tööjõukulu 7 €/tk, tootmise üldkulu muutuvosa 2 €/tk ja müügikulu muutuvosa 3 €/tk. Tootmise üldkulu püsiosa kokku on 15 000 €/aastas ja müügi ning juhtimiskulude püsiosa 30 000 €/aastas. Leida müügihind tootele, kui firma: a) kasutab täiskulu menetlust 50% hinnalisandiga, b) kasutab osakulu menetlust 35% hinnalisandiga. Kui suur on ettevõtte poolt soovitud kasum (st kasutage võimalust leida ka ise hinnalisandi protsendid, kui neid ei oleks ette olnud antud)? Täiskulumenetluse puhul kasutatakse hinnalisandi protsendi arvutamiseks järgmist valemit:
Vali üks: a. vana masina kulum b. vana masina turuväärtus momendil c. vana masina müügist saadava kasumi (kahjumi) suurus d. vana masina soetusmaksumus Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui täiendava (planivälise) tellimuse hinna määramisel võetakse arvesse ainult tootmise diferentsiaalkulud, eeldatakse et Vali üks: a. ükski eeltoodud variant pole õige b. lisatellimuse aktsepteerimisega ei kaasne müügi ja halduskulude ühe ühiku muutuvosa suurenemine c. tootmise püsiv ja muutuvkulud on lineaarsed d. püsivad muutuvad müügi ja halduskulud on lineaarsed e. lisatellimuse aktsepteerimine ei mõjuta tavalist igapäevast müüki Küsimus 9 Küsimuse tekst Inkrementaalkulude ja tulude analüüsimisel tavaliselt ei vaadelda Vali üks: a. pöördumatuid kulusid b. mitte kumbagi eeltoodutest c. püsivkulusid Küsimus 10 Küsimuse tekst Firmas valmistatakse kahte toodet, X ja Y
Müügikulude muutuv osa 2 krooni Müügikulude püsiv osa 4 krooni Leida: tootmiskulude kogusumma, kui valmistatakse 20 000 toodet; perioodikulude kogusumma, kui müüakse 5 000 toodet. Tootmiskulude kogusumma (20 000 tk): 10 000 20 000 15 x 10 000= 150 000 300 000 5 x 10 000= 50 000 100 000 10 x 10 000= 100 000 200 000 20 x 10 000= 200 000 200 000 500 000 800 000 Perioodikulude kogusumma: MK muutuvosa 5 000 x 2= 10 000 MK püsivosa 10 000 x 4= 40 000 50 000 3. Teada on järgmised andmed: püsikulude kogusumma on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 50 krooni ja tooteühiku müügihind on 70 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvutada kasumilävi tükkides ja toodete arv, mis on vajalik 70 000 krooni puhaskasumi saamiseks. PK= 100 000 Kasumilävi tk= PK/JTtk= 100 000/ 20= 5 000
· Kui tooteid on ainult üks, on tootmiskulude summa ühtlasi ka toote omahind. · Omahinna püsivosa leitakse iga eri toodanguhulga kohta sel teel, et püsivkulude summa jagatakse toodete hulgaga. 10 · Omahinna püsivosa väheneb toodangu suurenedes pidevalt seepärast, et muutumatult sama summa jagatakse suurema toodete arvuga. · Omahinna muutuvosa leitakse samuti nagu muudki kulud ühe toodanguühiku kohta ehk muutuvkulude jagamisel toodete hulgaga. · Arusaadavalt peab omahinna püsiv- ja muutuvosa summa olema võrdne omahinnaga. · Kui palju tasub toota ja turul pakkuda? · Tuleb võrrelda tootmiskulude üldsummat ja müügist laekuvat tulu. · Toodangu hulk, mille puhul müügitulu ja kulude vahe on suurim, on kõige soodsam, sest siis on ka kasum kõige suurem.
vastava eeskirja kohaselt toimuva arvutuse tulemusena: - Tehakse kindlaks kauba tootmise või teenuse osutamisega seotud kulud - Määratakse kindlaks kasum - Jagatakse tulemus ühikule HInnakalkuleerimismeetodid: Üheosaline tariif : Keskmine kogukulu = piirkulu + keskmine püsivkulu ja Keskmine täiskulu = keskmine kogukulu + keskmine “mõistlik ärikasum”. Kaheosaline tariif: tasu kogusumma koguse kohta=püsivosa+tasu muutuvosa*kogus Mitmeosalise tariifi meetod (raudteeinfrastruktuuri näide): TC0 = (Ckulutamine,Creserveerimine,Clisateenused,Cabiteenused)*MC , Kus TC0 – konkreetse veoettevõtja poolt maksmisele kuuluv infrastruktuuri kasutamise tasu summa; (Cn) – koefitsentide koondfunktsioon.
XY = 1200000000 Y = 40000 X 2= 120000000 1) Tuletada seosevõrrand vähimruutude meetodil: a= b= TC = 2) Prognoosida tootmise lisakulude summa 2000 masintunni puhul. Milline on tootmise lisakulude põhiosa? Kui suur on muutuvosa? *h Ül.2.1 Kulude käitumine Väike autoremonditöökoda tegeleb summutite remondiga. Kulu on arvestatud 600 summuti remondiks kuus. Näitaja Asendatud summutite arv 500 600 700 Kogukulud FC 420000 420000 420000 VC 250000 300000 350000
Kaugekõnede telefoniarve põhineb aga sellel, mitu minutit sai räägitud. Enamlevinud muutuvkulud: Ettevõtte liik Kulud, mis tavaliselt muutuvad koos tegevusmahu muutumisega Kaubandusfirma Müüdud kaupade soetusmaksumus (omamaksumus) Tootmisettevõte Tootmiskulud: põhimaterjali maksumus, põhitööliste palgakulu Tootmise lisakulude muutuvosa: abimaterjalid, määrded ja õlid, energia Nii kaubandus- kui tootmisfirma Turundus-, üld- ja halduskulud: komisjonitasud, lähetuskulud Teenindusasutus Väikevahendite soetuskulud Kui tegevust ei toimu, siis pole ka muutuvkulusid (st kulukäituri nullväärtusel on muutuvkulud nullis). 13 Püsivkulud ehk püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht.
on pidev jätkuv protsess. WMO . 1950 . . - , . Meteoroloogias kodeerimiseks kasutatavate standardite hulk on aukartustratav niteks sisaldavad WMO (World Meteorological Organisation) Manual on Codes 4 osa kokku üle 1000 leheklje erinevaid kooditabeleid ja nende kasutamise juhiseid, kus kogu rahvusvahelisse andmevahetusse edastatava informatsiooni struktuur on vga tpselt reglementeeritud. Kige enam kasutatakse numbrilist koodi, kus kogu edastatava informatsiooni muutuvosa on esitatud tisarvudena ja character tpi mrke kasutatakse vaid erinevate struktuuriblokkide thistamisel ja eraldamisel. See vimaldab vastu vtta ja tdelda vga suurel hulgal laekuvat informatsiooni lhikese aja jooksul. Eriti oluline oli see aegadel, mil tehnoloogilised vimalused olid tnapevastest hoopis piiratumad. ldiselt ptakse neid kodeeringute ssteeme hoida vimalikult muutumatutena, kuid aeg-ajalt on tienduste ja muudatuste tegemine siiski vältimatu.
Kige enam kasutatakse numbrilist koodi, leidub teataval hulgal vett vedelas õhuvoolude puhul.Ta on suunatud piki Põhjustavad mussoonse kliima. Mussoonid kus kogu edastatava informatsiooni agragaatolekus.Veesisaldus:Antud trajektoori kõverusraadiusest r väljapoole ja on soojuse ja niiskuse vahetajaks ookeanite muutuvosa ruumalas leiduva vedela vee massi tema suurus C avaldub: C=v2/r,kus vtuule ja mandrite vahel. on esitatud tisarvudena ja character tpi suhet samas ruumalas oleva lume kiirus.Valemist ilmneb,et see jõud on eriti Briisid: Esinevad rannikul, nimetatakse ka mrke kasutatakse vaid erinevate massisse nim.lume niiskuseks.Kuiva
annaabi.ee 
