Otseselt midagi ebameeldivat polnud. Varasemate kogemustega võrreldes on see näidend kindlasti üks nendest, mis jääb pikaks ajaks meelde. Lavastuse sidus tervikuks näitlejate hea koostöö ja oskus näidendi mõttet publikuni edasi tuua. 2. Laval oli kujutatud tagaaeda, mis oli väga hoolitsetud. Aed kuulus perekonnale, kelle ümber kogu näidend üldiselt tiirles. Lavakujundus mõjus väga realistlikult, oli palju rohelust, lilli ning ka purskkaev. Tegevuskoht ei muutunudki, kuid tegevusaja muutust oli näha lillede värvuse muutuse järgi. Lavakujunduse mõju oli rahulik ja meeldiv, just roheluse tõttu. 3. Laval olnud valgus meenutas päevavalgust. Olenevalt tegevustikule oli ka valgustuse muutust näha, just süngemate hetkede puhul. 4. Laval oli palju lilli ja nende kastmiseks ka kastekann. Richardi muruniiduk oli ka aeg- ajalt laval. Lilled ja muruniidukuk olid aia hoolitsemise jaoks. Jenny tegeles lilledega ja Richard hoolitses muru eest
on loomulikult õige. Siinkohal soovin rõhutada aga siiski viimast- inimeste omavahelist sidusust. Just see aspekt on äärmiselt oluline ühiskonna normaalseks toimimiseks. Kuid kas on midagi, mis võib seda ohustada? Meie praegust ühiskonda iseloomustab kihistatus. See mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimgrupi teatud positsioonile. Seoses tänapäeva inimese jaoks ühe olulisima asjaga rahaga- on üheks põhilisemaks kihistumise aluseks muutunudki just inimeste majanduslik olukord ning toimetulek. Selle alusel ongi meie ühiskond üldisemas pildis jaotatud kaheks äärmuslikuks kihiks. Esimene grupp on niinimetatud eliit ehk kõrgklass, kes omab kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Sellise sotsiaalse staatusega grupp omab seda, mida sellises ühiskonnas väärtuslikuks peetakse. Olgu selleks siis kasvõi lihtlabane rikkus või hinnalise maatüki omamine. Ja siis on need teised- järgijäänud. Need on need teised,
Vahel on neis mingi väiksem tööstusettevõte. Näiteks Järva-Jaani suurim ettevõte on 85 töötajaga E-Piima tööstus ja endise kutsekooli ruumides läks käiku 80 töötajaga mööblivabrik. Kuna aleveid on kohati väga tihedasti, ei jätku neile maaelanikkonda, keda teenindada ja osa neist (Ambla, Mustla) on juba hääbunud. Teised hakkavad ümber kujunema väikesteks tööstuslinnadeks. Näiteks on Kadrina, tänu asendile raudteel ja suurel maanteel muutunudki oluliseks, kuigi veel väikeseks tööstuslinnaks. Seal asub päris oluline taanlastele kuuluv mööblivabrik (kuid see läheb sulgemisele) ja väike plastide töötlemise ettevõte,mis asendab ärakolinud plasttorutegijat Pipelife. Suur tööstusettevõte Konesko on kujunenud Koerus. Tamsalu on aga oma kunagise tähtsaima tööstusettevõtte lubjavabriku hoopis kaotanud, ka pole ta enam raudteesõlm. See-eest on sinna tekkinud paljulubav pagaritöökoda.
rahvastikud ja sedagi üsna hiljuti. Demograafilise siirde on läbi teinud ka Eesti rahvastik, õieti mõlemad rahvastikud. Kuni 1940. aastani oli tulnukrahvastik vähearvuline ja demograafilise siirde iseloomu määras ära põlisrahvastik. Demograafiline plahvatus toimus Eestis XVIII sajandi lõpust umbes kuni 1890-1900 aastani. Et Eesti põlisrahva majanduslik ja ühiskondlik olukord oli ikka veel väga raske, langes suremus aeglaselt ja iive ei muutunudki eriti suureks. 1881. aasta rahvaloendus näitas Eesti ala rahvaarvuks siiski juba 882 tuhat inimest - peaaegu 2 korda rohkem kui 100 aastat tagasi 1782. aastal. Demograafilise plahvatuse ja vananemise etapi vahele jäi Eestis umbes 30 aasta pikkune üleminekuajajärk, kus surevus veel langes, jätkates nii plahvatuse etapile tüüpilist arengut, sündivus aga hakkas samuti langema, nagu vananemise etapil kombeks. Eesti rahvastiku loomulik iive oli tollal väga kiire,
Rajad omakorda on jagatud andmete parema kättesaadavuse huvides lõikudeks, mida nimetatakse sektoriteks (ingl. k. sector). Tavaliselt on sektoris 512 andmebaiti. Sektor on väikseim andmehulk kettal, mille poole saab sõltumatult pöörduda. Seega isegi kui on vaja vaid ühte baiti, tuleb kettalt ikkagi lugeda terve 512 baidine sektor. 528 MB - arusaamatused IDE ja BIOS-i vahel Kõvaketaste mahud on aja jooksul kiiresti kasvanud ja seetõttu on kunagi tehtud otsused muutunudki barjäärideks, millest peab kuidagi üle või mööda saama. Probleemide tekkele on kõvasti kaasa aidanud seegi, et PC-de arengus võtmeosa etendanud suurfirmad IBM ja Microsoft erilise ettenägelikkusega ei hiilanud, esmatähtsaks peeti ikka "lahenduse" leidmise kiirust. Aga küllap sellepärast nad nii edukad ongi. Nüüdseks juba oma teravuse kaotanud 528 MB probleem tekib kahe standardi, riistvaralise IDE/ATA ja tarkvaralise BIOS-i kettafunktsiooni (nn
Kaebusi asus toetama Maanõukogu tolleaegne juhatus Aadu Birkiga eestotsas - valitsus ja sõjavägede ülemjuhataja deklareerisid, et Maanõukogu on neile avaldanud usaldamatust, nii et nad panevad oma ameti maha. See kainestas vasakpoolseid, nende toon muutus pehmemaks ja konstruktiivsemaks ja lõpuks korrladati valitsusele usaldushääletus, millest selgus, et pooldatakse valitsuse jätkamist. Küll aga astus Maanõukogu juhatus, Aadu Birki asmele sai Parts. Näiliselt justkui midagi ei muutunudki - kriis oli lahenenud ilma väga suurte muudatusteta - otsustati panna paika sõjaväljakohtute täpsemad reeglid. Oma kohast jäi ilma toitlusminister Jaan Raamot. Vast ehk kõige olulisem tulemus oli see, et taas pandi paika üleminekujärgu lõppdaatum - Asutav Kogu astub kokku 23. aprillil 1919. Järgnevad kuud toimusidki Asutava Kogu valimiste tähe all. Juba veebruarikuisel Maanõukogu viimasel istungijärgul valiti ametisse valimiste peakomitee, mille esimeheks sai Kaarel