Kristiina Moosel 11.B H.Ibseni näidend ,,Nukumaja" räägib ajast, kui naine oli veel mehe omand. Samuti võib raamatu põhjal välja lugeda, et see aeg/ajastu oli jõudnud perioodini, kus see reegel hakkas muutuma. Naised, kellel ei olnud varem mingisuguseidki õigusi, hakkasid võitlema oma õiguste eest. Nad jõudsid arusaamale, et ka nemad on tähtsad. Ja see näidend räägib just tüüpilisest perest nende kahe ajastu vahel. Nende nö. muutumispiirkonnas. Näidend algab tseeniga jõulueelsest ajast, kus Nora on just käinud väljas ja lubanud endale salaja midagi, mida ta abikaasa, Helmer, oli talle rangelt ära keelanud. Tegevus toimub nende külalistetoas ja naine kuuletub peaaegu täielikult oma abikaasale. Helmer usaldab oma naist 100%. Ta käitub naisega, nagu ise tahab. Naine on tema ,,Nukk", kellega ta mängib siis kui tuju on ja lõpetab mängimise kohe siis, kui tuju kaob. Nora on piisavalt sõnakuulelik, et
· Suuruse miinus lõpmatus ümbruses nimetame hulka (-,-M), kus M>0 · Hulka A nimetame tõkestatud hulgaks, kui A on määratud lõplikus vahemikus (a,b) 2. · Jääv suurus on suurus mille väärtus ei muutu · Muutuv suurus on suurus, millele võib omastada erinevaid väärtuseid · Muutumispiirkonnaks nimetatakse muutuva suuruse kõigi väärtuste hulka · Funktsiooniks nimetatakse kujutist mis seab x väärtusele tema muutumispiirkonnas vastavusse kindla y väärtuse · Mitmeseks funktsiooniks nimetatakse kujutist mis seab x väärtusele tema muutumispiirkonnas vastavusse mitu y väärtust. Muutujat x nimetame argumendiks ja y sõltuvaks muutujaks. · Määramispiirkonnaks nimetame x väärtuste hulka (funktsioonis f=(x)) · Väärtuste hulgaks nimetame hulka · Esitlusviisid: 1
11.Lõpmatult kahanevad ja kasvavad suurused kui funktsioonid. (Üheseks) funktsiooniks nim kujutist, mis seab suuruse x arccos(cosx)=x ja cos(arccosy)=y Muutuva suuruse ühepoolsete piirprotsesside Sõnastada teoreem lõpmatult kasvava ja kahaneva funktsiooni igale väärtusele tema muutumispiirkonnas vastavusse suuruse y=tanx pööramisel ahendatakse X[- 2 ; 2 ] YR definitsioonid omavahelisest seosest. Tõkestatud funktsiooni definitsioon. Sõnastada y ühe kindla väärtuse
i. Muutujaks ehk muutuvaks suuruseks nim suurust, mis võib omandada erinevaid arvulisi väärtusi. a.ii. Jäävaks suuruseks nim suurust, mille arvuline väärtus ei muutu. b. Suuruse muutumispiirkond Muutuva suuruse kõigi võimalike väärtuste hulka nim selle suuruse muutumispiirkonnaks. c. Funktsiooni definitsioon (Üheseks) funktsiooniks nim kujutist, mis seab suuruse x igale väärtusele tema muutumispiirkonnas vastavusse suuruse y ühe kindla väärtuse. d. Funktsiooni argument, sõltuv muutuja, määramispiirkond ja väärtuste hulk d.i. Muutujat x nim sõltumatuks muutujaks ehk argumendiks. d.ii. Muutujat y nim sõltuvaks muutujaks. d.iii. Argumendi x muutumispiirkonnaks nimetatakse funktsiooni f määramispiirkonda. Määramispiirkonna tähis on X. d.iv. Hulka Y= nim funktsiooni f väärtuste hulgaks. e
Reguleerimist iseloomustatakse järgmiste parameetritega: M KR = 1) regulaatori võimsustegur. Näitab kuidas muundatakse reguleerimisparameeter reguleerivaks toimeks. See on dimensiooniga suurus kui kas. tavalisi ühikuid. Ja dimensioonita suurust kui kas. suhtelisi ühikuid. Võib olla alla või üle ühe. 2) Süsteemi mittetundliku . See määratakse regulaatori m tundliku tsooniga mis näitab mis sisendsignaali muutumispiirkonnas ei tunne regulaator neid. M tundlikkuse lävi on minimaalne sisend signaali suurus kus regulaator hakkab tööle. 3) Regulaatori viide . Iseloomustab viite aega mille võrra regulaatori väljundsignaal hilineb sisendsignaalist. See sõltub m - tundliku tsooni suurusest ja reg. Inertsusest. Mida suuremad need on seda suurem on viide. suurenemisega süsteemi kvaliteet langeb sest suureneb ebastabiilsus. = M + i 4) Ajakonstant TR. Iseloomustab reg. Inertsust, sellest sõltub reg
Reguleerimist iseloomustatakse järgmiste parameetritega: M KR = regulaatori võimsustegur. Näitab kuidas muundatakse reguleerimisparameeter 1) reguleerivaks toimeks. See on dimensiooniga suurus kui kas. tavalisi ühikuid. Ja dimensioonita suurust kui kas. suhtelisi ühikuid. Võib olla alla või üle ühe. 2) Süsteemi mittetundliku . See määratakse regulaatori m tundliku tsooniga mis näitab mis sisendsignaali muutumispiirkonnas ei tunne regulaator neid. M tundlikkuse lävi on minimaalne sisend signaali suurus kus regulaator hakkab tööle. 3) Regulaatori viide . Iseloomustab viite aega mille võrra regulaatori väljundsignaal hilineb sisendsignaalist. See sõltub m - tundliku tsooni suurusest ja reg. Inertsusest. Mida suuremad need on seda suurem on viide. suurenemisega süsteemi kvaliteet langeb sest suureneb ebastabiilsus. = M + i 4) Ajakonstant TR. Iseloomustab reg. Inertsust, sellest sõltub reg
1 ) toitepinget U, 2) ankruvoolu I ankru sildamise teel takistiga, 3) ankruahela takistust ankruga jadamisi ühendatud takisti abil, milleks ei või olla käivitusreostaat, sest see on mõeldud vaid lühiajaliseks tööks, 4) magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud takisti abil või ergutusmähise sildamise teel takistiga 5) üheaegselt mitut suurust. Nii võime saada mistahes tööpunkti mehaaniliste karakteristikute n=f(M) tasapinnal pöõrlemiskiiruse ja momendi reaalses muutumispiirkonnas, mis on määratud mootori mehaanilise tugevusega ning jahutus- ja kommutatsioonitingimustega. Rööpergutusmootori (ka sõltumatu ergutusega mootori) ja kompaundmootori pöörlemiskiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse on ratsionaalne vähendada magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud reostaadi, sest ergutusvool on suhteliselt väike (ca 3% mootori nimivoolust}. Pöörlemiskiirust võib aga vähendada ankruahelasse lülitatud lisatakistiga R, milles eralduv soojus on märkimisväärne.
. Lihtne näide on funktsioon, mis korrutab iga reaalarvu kahega. Tema pöördfunktsioon peab iga reaalarvu kahega jagama. Näiteks sobiks ka meie taksomeetri funktsioon, sest juhul, kui ajatasu juures pole, saame makstud summa järgi täpselt arvutada ka läbitud kilomeetrite arvu. Peab muidugi olema hoolikas, et see makstud summa oleks alustustasust suurem ehk asuks taksomeetri funktsiooni muutumispiirkonnas. Suur osa funktsioone siiski üksühesed vastavused pole. Näiteks funktsioon, mis annab inimese sisestamisel välja tema sünnipäeva, ei ole üksühene vastavus, sest samal kuupäeval on paljudel inimestel sünnipäev. Enamasti ongi üksühesuste takistuseks see, et nad seavad määramispiirkonna eri objektidega vastavusse muu- tumispiirkonna ühe ja sama objekti. Nii ei ole ruutfunktsioon üksühene vastavus, kuna ta seab sama arvu vastavusse nii pluss kui ka miinus ühega
Lainefunktsiooniga on määratud vaadeldava osakese olek ja tema edaspidine käitumine. Schrödingeri võrrand on kvantmehaanika teoreetiliseks aluseks. See on diferentsiaalvõrrand, mille kaudu on võimalik välja arvutada osakese tõenäosuslaine sõltuvuse koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. 1.3.3 Omaväärtused ja omafunktsioonid Lainefunktsioon on ühene, lõplik ja pidev argumentide x, y ja z täielikus muutumispiirkonnas. Osakese koguenergia E on parameetriks Schrödingeri võrrandis. Kuid Schrödingeri võrrand on diferentsiaalvõrrand ja seega ei ole sellel üheseid, lõplikke ja pidevaid lahendeid parameetri E mee- levaldsete väärtuste juures. Lahendeid saadakse ainult mõningatel kindlatel väärtustel. Nied kind- laid väärtusi nimetatakse parameetri omaväärtusteks ja neile vastavaid võrrandi lahendeid üles- ande omafunktsioonideks. Lainefunktsioonid peavad olema normeeritud:
annaabi.ee 
