puhul tagastatakse andmed vaid selle kasutaja kohta. Andmed peaks olema sorteeritud kliendi nime ja kvartali järgi. 4. Looge salvestatud protseduur, mis tagastab nii arvete päised (InvoiceID, InvoiceDate, CustomerID) kui ka arvete read (InvoiceLineID, InvoiceID, Quantity, UnitPrice, ExtendedPrice ja LineProfit) parameetrite kaudu ette antud ajavahemikul. 5. Looge kursori abil päring, mis käib rida-haaval läbi kõik 2016 aasta arved ning summeerib kohalikku muutujasse nende kogusumma. Viimase sammuna tuleks lisada SELECT lause, mis tulemuse välja annab. 6. Looge päästik reageerimaks Sales.SpecialDeals tabelisse lisatud või seal muudetud kirjetele. Tuleks kontrollida, et sisestatud DiscountPercent oleks alla 90%. Looge ka vastav INSERT lause selle päästiku testimiseks.
registrisse W bsf STATUS,RP0 ;NB! register ADRESL paikneb mälualas 1. bcf STATUS,RP1 ;Valime mäluala 1 movfw ADRESL ;Loeme 2 noorimat bitti registrisse W bcf STATUS,RP0 ;Valime mäluala 0 bcf STATUS,RP1 movwf temp_var ;Salvestame ADRESL väärtuse muutujasse temp_var movfw ADRESH ;Anname ADRESH väärtuse registrile PORTD ;(nüüd kuvatakse registri ADRESH sisu ;PORTD külge ühendatud valgusdioodidel) movwf PORTD ;Kuvame mõõtetulemuse 3. st kuni 10. bitini
? 1 2 12 Koodi käivitamisel kuvatakse kõik väärtused ühel real. Muutujate liitmine PHP lubab liita omavahel nii muutujaid kui teisi tekstiosi. Näiteks võiks ees- ja perenime ühendada ühte muutujasse. Selleks tuleb luua uus muutuja ning olemasolevad saame ühendada puntki (.) abil. ? 1 8 Kahjuks endiselt sulatatakse veebilehel kõik kokku. Selle parandamiseks saame lisada muutujale erinevaid tekstiosi, nagu näiteks tühiku. ? 1 2
objekti käitumist. Näiteks klassi ,,konsooliaken" põhjal saab moodustada objekti ,,konsool1" mis kasutajale paistab lihtsalt ühe konsooliaknana. Sellel objektil on mitmeid omadusi (nähtav, mittenähtav, laius, kõrgus, teksti värv konsooliaknas, taustavärv jne), neid omadusi muutes muutub konkreetsel juhul objekti välimus. Sama näite puhul on sellel objektil ka mitmeid meetodeid, nii saab vastava meetodi poole pöördudes kirjutada konsooliaknasse mingi teksti, lugeda muutujasse kasutaja poolt sisestatud teksti jne. Teiseks näiteks võib tuua tekstimuutuja, luues tekstimuutuja klassi baasil objekti ,,MingiTekst", loome ühe tekstimuutuja, mille peamine omadus on hoitav tekstiline väärtus, kuid tegelikult on omadusi sellisel objektil rohkem (näiteks hoitava testilise väärtuse pikkus). Ning samuti on tekstimuutjas ilmselt kirjeldatud mingi hulk meetodeid (muuda hoitav väärtus väiketähtedeks, suurtähtedeks, eemalda teatud sümbolid jne).
objekti käitumist. Näiteks klassi ,,konsooliaken" põhjal saab moodustada objekti ,,konsool1" mis kasutajale paistab lihtsalt ühe konsooliaknana. Sellel objektil on mitmeid omadusi (nähtav, mittenähtav, laius, kõrgus, teksti värv konsooliaknas, taustavärv jne), neid omadusi muutes muutub konkreetsel juhul objekti välimus. Sama näite puhul on sellel objektil ka mitmeid meetodeid, nii saab vastava meetodi poole pöördudes kirjutada konsooliaknasse mingi teksti, lugeda muutujasse kasutaja poolt sisestatud teksti jne. Teiseks näiteks võib tuua tekstimuutuja, luues tekstimuutuja klassi baasil objekti ,,MingiTekst", loome ühe tekstimuutuja, mille peamine omadus on hoitav tekstiline väärtus, kuid tegelikult on omadusi sellisel objektil rohkem (näiteks hoitava testilise väärtuse pikkus). Ning samuti on tekstimuutjas ilmselt kirjeldatud mingi hulk meetodeid (muuda hoitav väärtus väiketähtedeks, suurtähtedeks, eemalda teatud sümbolid jne).
Näiteks klassi „konsooliaken” põhjal saab moodustada objekti „konsool1” mis kasutajale paistab lihtsalt ühe konsooliaknana. Sellel objektil on mitmeid omadusi (nähtav, mittenähtav, laius, kõrgus, teksti värv konsooliaknas, taustavärv jne), neid omadusi muutes muutub konkreetsel juhul objekti välimus. Sama näite puhul on sellel objektil ka mitmeid meetodeid, nii saab vastava meetodi poole pöördudes kirjutada konsooliaknasse mingi teksti, lugeda muutujasse kasutaja poolt sisestatud teksti jne. Teiseks näiteks võib tuua tekstimuutuja, luues tekstimuutuja klassi baasil objekti „MingiTekst”, loome ühe tekstimuutuja, Page 9 mille peamine omadus on hoitav tekstiline väärtus, kuid tegelikult on omadusi sellisel objektil rohkem (näiteks hoitava testilise väärtuse pikkus). Ning samuti on tekstimuutjas ilmselt kirjeldatud mingi hulk meetodeid (muuda hoitav väärtus
Mõned programmis esinevad tegevused: Ekraanile väljastamine - write, writeln a) teksti väljastamine - write ('soovitav tekst'); b) muutuja väärtuse väljastamine - write (muutuja nimi); Mingi väärtuse sisestamine klaviatuurilt - read, readln read(muutuja nimi); ln-lõpp read'i või write'i järel - tööjärg uuele reale. Väärtuse omistamine teisele muutujale - := ·muutuja:=arv - arvväärtuse andmine muutujale ·muutuja1:=muutuja2- muutuja 2 väärtus kopeeritakse muutujasse 1 ·muutuja:=muutuja + 3 - muutuja väärtust suurendatakse 3 võrra PROOVIGE ISE: ·Küsida jalanumbrit ja leida, kui palju on elevandi omast väiksem (elevandi jalg olgu näiteks nr. 75) ·Küsida pikkust ja kaalu ning leida ligikaudne ideaalkaal: 0,9 x (pikkus - 100) PASCAL 2. loeng Struktuurne programm: kolm komponenti a) jada: tegevus 1 tegevus 2 ... tegevus n b) valik: kui < tingimus > tegevus 1 vastasel juhul tegevus 2 c) kordus: näit. tee seni, kui < tingimus >
9 //ühenduse kontroll 10 if(!$yhendus){ 11 die('Ei saa ühendust andmebaasiga'); 12 } 13 ?> 14 Kui kood käivitada, siis eduka ühenduse puhul näeme tühja valget dokumenti. Seejärel saame teha päringu andmebaasi, näiteks 'SELECT * FROM albumid', mis valib kõik veerud (*) tabelist albumid. Päringu tegemisel ei tehta suurtel ja väikestel tähtedel vahet, kuigi hea tava järgi kirjutatakse mysql käsud suurte tähtedega. Kui päring on muutujasse lisatud, peame selle andmebaasi poole teele saatma. Teeme seda mysql_query() funktsiooniga. ? 1 //päring 2 $paring = 'SELECT * FROM albumid'; 3 $valjund = mysqli_query($yhendus, $paring); Nonii, oleme saanud ühenduse ning oma soovid teele saatnud. Vaikimisi saadab andmebaas meile ainult esimese rea vastuseks. Aga meie soovime kõiki ridu ja kasutame selleks while() tsüklit, mis väljastab iga rea, kuni on ka viimane väljastatud. ?
Eelduseks on normaaljaotus. -Control variables Eksisteerib üle 200 performance mõõdiku. Performance muutuja tuleb valida vastavalt stakeholder-ite, ettevõtte suurusele, ümbritsevale keskkonnale, strateegilistele otsustele ja ajaperspektiivile. *Raamatupidamuslikud näitajad muutujana - Raske kasutada statistilistes mudelites. (Negatiivsed väärtused, Asümmetriline jaotus) Kasutada harva! Control muutuja suhe independent/dependent muutujasse: Kontrollmuutuja (n. tööstusharu, ettevõtte suurus) peab omama mõju vaadeldavat nähtust mõjutavaile muutujatele/praktikatele Pole vaja, kui valdkond on uus. Mõõdikud: • Sama fenomeni erinevad mõõdikud on erineva headusega. • Valiidsus – mõõdik mõõdab mida peab. • Raskused parima mõõdiku valimisel. – Mõõdiku koonduv valiidsus. Sama fenomeni erinevad mõõdiku tulemused peavad korreleeruma – Mõõdiku hajuv valiidsus. Erinevate fenomenide
txt", FileMode.Open, FileAccess.Read); StreamReader sisse=new StreamReader(f); string rida=sisse.ReadLine(); while(rida!=null){ Console.WriteLine(rida); rida=sisse.ReadLine(); } } } /* C:Projectsomanaited>Faililugemine.exe Juku Kati */ Lugemisekski on võimalik terve faili poole korraga pöörduda. Klassi File käsklus ReadAllText annab kogu sisu korraga ühte muutujasse tagasi. Edasi on juba programmeerija mõelda, mis nende andmetega peale hakata. using System; using System.IO; class Faililugemine2{ public static void Main(String[] arg){ String sisu=File.ReadAllText("tervitus.txt"); Console.WriteLine(sisu); } } Kui vaja faili ridadega ükshaaval midagi ette võtta, siis kannatab nad käsuga ReadAllLines lugeda ühte massiivi. Edasi on juba vabad käed edasi toimetamiseks. using System; using System.IO; class Faililugemine3{
poole. Siin näites tehakse minutite hulgast taas Kellaaeg. Niipalju, kui jagub täistunde, pannakse tundide alla. Mis aga tundideks jagamisest jäägina üle jääb, see muutub minutiteks. public static explicit operator Kellaaeg(int minutid){ return new Kellaaeg(minutid/60, minutid%60); } Ning omistamisel saabki minutid taas Kellaajaks. Kellaaeg k4=(Kellaaeg)minutidPaevaAlgusest; Kui koodi töö tulemust vaadata, siis algul oli kellaaeg k1 12:10. Vahepeal muundati see muutujasse minutidPaevaAlgusest ja saadi täisarvuna 730. Lõpuks minutid taas tundide ja minutitena kellaaja sisse jaotatuna andsid källe 12 tundi ja 10 minutit. using System; class Kellaaeg{ int tund, minut; public Kellaaeg(int utund, int uminut){ tund=utund; minut=uminut; aegKorda(); } void aegKorda(){ while(minut>60){ tund++; minut-=60; } } public int Tund(){return tund;} public int Minut(){return minut;} public void tryki(){
Siin näites tehakse minutite hulgast taas Kellaaeg. Niipalju, kui jagub täistunde, pannakse tundide alla. Mis aga tundideks jagamisest jäägina üle jääb, see muutub minutiteks. public static explicit operator Kellaaeg(int minutid){ return new Kellaaeg(minutid/60, minutid%60); } Ning omistamisel saabki minutid taas Kellaajaks. Kellaaeg k4=(Kellaaeg)minutidPaevaAlgusest; Kui koodi töö tulemust vaadata, siis algul oli kellaaeg k1 12:10. Vahepeal muundati see muutujasse minutidPaevaAlgusest ja saadi täisarvuna 730. Lõpuks minutid taas tundide ja minutitena kellaaja sisse jaotatuna andsid jälle 12 tundi ja 10 minutit. using System; class Kellaaeg{ int tund, minut; public Kellaaeg(int utund, int uminut){ tund=utund; minut=uminut; aegKorda(); } void aegKorda(){ while(minut>60){ tund++; minut-=60; } } public int Tund(){return tund;} public int Minut(){return minut;}
Operaatoreid on mitmesuguseid. Meile tuntumad on operaatorid, mis nõuavad kahe operandi olemasolu. Esineb ka ühe operandiga operaatoreid. Näiteks arvu astendamise operaator on kahe operandiga ( 2^10 ), arvu märgi muutmise operaator aga ühe operandiga ( -5 ). Eelmises teemas käsitletud omistamise märk on ka operaatori tunnustega. Seda võib nimetada omistamisoperaatoriks, mille tegevuseks on avaldise väärtuse kirjutamine muutujasse. Programmeerimise algkursus 21 - 89 Programmeerimiskeeltes eristatakse kahte liiki avaldisi - aritmeetilisi avaldisi, mille tulemuse väärtuseks on arv ja loogilisi avaldisi, mille tulemuseks on tõeväärtus. Aritmeetiline avaldis Aritmeetilises avaldises kasutatakse eeskätt arvutüüpi andmeobjekte ja aritmeetilisi tehtemärke. Ka võib aritmeetilises avaldises kasutada arvutüüpi funktsioone. Kõik eespool toodud näited
puhul on 5). Operaatoreid on mitmesuguseid. Meile tuntumad on operaatorid, mis nõuavad kahe operandi olemasolu. Esineb ka ühe operandiga operaatoreid. Näiteks arvu astendamise operaator on kahe operandiga ( 2^10 ), arvu märgi muutmise operaator aga ühe operandiga ( -5 ). Eelmises teemas käsitletud omistamise märk on ka operaatori tunnustega. Seda võib nimetada omistamisoperaatoriks, mille tegevuseks on avaldise väärtuse kirjutamine muutujasse. Programmeerimiskeeltes eristatakse kahte liiki avaldisi - aritmeetilisi avaldisi, mille tulemuse väärtuseks on arv ja loogilisi avaldisi, mille tulemuseks on tõeväärtus. Aritmeetiline avaldis Aritmeetilises avaldises kasutatakse eeskätt arvutüüpi andmeobjekte ja aritmeetilisi tehtemärke. Ka võib aritmeetilises avaldises kasutada arvutüüpi funktsioone. Kõik eespool toodud näited avaldiste kohta on olnud aritmeetilised avaldised. Loogiline avaldis
100-ga ning ei jagu 400-ga. Seda tingimust võib kirjale panna järgmiselt: $aasta % 4 == 0 && !($aasta % 100 == 0 && !($aasta % 400 == 0)) Võime seda ka lihtsustada kasutades mittevõrdumist: $aasta % 4 == 0 && ($aasta % 100 != 0 || $aasta % 400 == 0) Näide Tingimus võib eelnevalt panna ka muutujasse: Näide If-else erikujud Kui plokis on ainult üks käsk, siis loogilisi sulge võib ka ära jätta: Näide
Vale tähemärgi sisestamisel arvuti hoiatab, ja mõnikord isegi annab mittelubatavate tähemärkide loendi. Samuti pole soovitatav kasutada nimedena käskude ja põhimuutujate nimesid ja anda erinevat liiki objektidele sama nime, kuigi see on põhimõtteliselt lubatud ja arvuti leiab üles ka vajaliku, aga tarbija tavaliselt enam mitte. Valik kinnitatakse klõpsuga [ Save ]. Joonise nimi salvestatakse põhimuutujas SAVEFILE ja Rada failini – põhi- muutujasse SAVEFILEPATH. Vestlusakna Save Drawing As vasakpoolses osas on võimalik teha järgmised valikud: History – kuvatakse viimased failid, millele on antud Nimed; My Documents – kuvatakse kausta My Documents alamkaustade nimed; Favorites – kuvatakse enam kasutatud kaustad, näiteks Autodesk ja Links; FTP – kuvatakse kaustad, kus asuvad *.FTP-failid; Desktop – kuvatakse ikoonid My Computer, My Documents, My Network Places, Flopi A, HDD-C ja Kirjuti D;
annaabi.ee 
