Eesti keel Homonüümid Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.: Ainsus Mitmus Ma õpin/A1 Me õpime / M1 Sa õpid/A2 Te õpite /M2 Ta õpib /A3 Nad õpivad/M3 Eitavas kõnes on kõikidel pööretel üks vorm:
liitsõnad (lasteaed-algkool). Harvem tekib ka selliseid rindliitsõnu, kus moodustusosa koosneb kahest eri sõnast (nt juhataja-peadirektori asetäitja). Rinnastusseosega paarissõnad Rinnastusseosega paarissõnade osad kirjutatakse sidekriipsuga ja on tavaliselt mitmuses (nt naised-lapsed, õed-vennad, sukad-sokid, leib-sai). Kindlat mõistet tähistavatest rindliitsõnadest erinevad nad rindfraasilaadse muutmisviisi tõttu (nt naistele-lastele [vrd lasteaed-algkoolist]). Rindliitsõna ei esine harilikult laiendliitsõna moodustusosana, aga laiendosaks võib olla mõni ilmne paarissõna (nt soolaleivapidu, ostu-müügileping). Paarisnimisõnade hulka kuuluvad ka kordussõnad e reduplikatiivsed liitsõnad (nt kila-kola, kribu-krabu, surimuri, tingeltangel). Enamasti kirjutatakse need sidekriipsuga, kuid mõned kordussõnad kirjutatakse ka kokku.
Kogu aeg Kahe ja poole aastane Sinimustvalge Tolle aja Mahakirjutamine/maha kirjutamine Kahesaja viiekümne Tol ajal kilone Laine hari Vähem riskantne Niikuinii Sellesarnane Enese otsimine Hästi Kellaviietee tasustatud(kuidas?) Sõnaliigid Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad käändsõnadeks, pöördsõnadeks ja muutumatuteks sõnadeks. KÄÄNDSÕNAD PÖÖRDSÕNAD MUUTUMATUD SÕNAD nimisõnad tegusõnad määrsõnad omadussõnad kaassõnad arvsõnad sidesõnad asesõnad hüüdsõnad
kohanimede puhul: loomulik on AS Kilingi-Nõmme Auto, Vahenurme osaühing, Suur-Jõe rendiettevõte, Tartu raadio, Tallinna raadio, mitte AS Auto Kilingi-Nõmme, osaühing Vahenurme, rendiettevõte Suur-Jõe, raadio Tallinn, raadio Tartu. Eesti Sõnumid 3.12.1994 Sõnaliigid Sõnaliikidel põhineb kokku- ja lahkukirjutamise ning lauseõpetuse (kirjavahemärkide) reeglistik. Sõnu liigitatakse kahel põhimõttel: · Muutumise alusel · Tähenduse järgi Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki: 1. Käändsõnad - käänduvad ainsuse ja mitmuse 14 käändes 2. Pöördsõnad - pöörduvad, st muutuvad ajas, pöördes, kõneviisis jms 3. Muutumatud sõnad - ei käändu ega pöördu Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1. Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2
konverents "Balti riigid Euroopa koostöös", kontsert "Renessansist Beethovenini", matkavõistlus "Tunne oma kodumaad" Kirjutatakse taimesordid, nt. kartul "Jõgeva kollane", õunad "Paide taliõun", punane sõstar Sõnaliigid Sõnaliikidel põhineb kokku- ja lahkukirjutamise ning lauseõpetuse (kirjavahemärkide) reeglistik. Sõnu liigitatakse kahel põhimõttel: · Muutumise alusel · Tähenduse järgi Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad 3 liiki: 1. Käändsõnad - käänduvad ainsuse ja mitmuse 14 käändes 2. Pöördsõnad - pöörduvad, st muutuvad ajas, pöördes, kõneviisis jms 3. Muutumatud sõnad - ei käändu ega pöördu Abisõnad Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1. Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2
või teine säte asendatakse ja varasem tunnistatakse kehtetuks või sõnastatakse ümber või täiendatakse põhiteksti. (teist viisi kasutatakse USAs ja Eestis, muudatus seisneb põhitekstile täienduste lisamises ilma, et põhiteksti muudetakse). Esimene kirjeldatud viis annab selge pildi, mis praegu kehtib. Teise ehk USA variandi puhul tuleb tõlgendamisega jõuda selgusele, milliseid sätteid rakendada. Muutmisviisi poolest jagunevad K-id paindlikeks ja jäikadeks. 1) paindlikke K-ne muudetakse samasuguses korras ja sama häälteenamusega nagu ka teisi seadusi (nt kui Eesti PS oleks muutmise poolest paindlik, piisaks hääletamisest osavõtvatest riigikogulaste enamusest). Paindlik on Briti nn kirjutamata Kn, sest selle elementideks olevaid statuute võetakse vastu nagu teisigi Briti seadusi (sama kohtupretsedentidega). 2) Jäigad K-id on tavapärasemad. Nende muutmiseks on kehtestatud erikord ja nende
häälikukadusid, kokkusulamisi ja muutusi. AV ongi üks flekteeriva keele tunnuseid. Morfoloogia poolest on eesti keel aglutineeriv-flekteeriv keel. 5.Morfoloogilised sõnaklassid (käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad) - On olemas universaalseid morfoloogilisi klasse, mis on esindatud paljudes maailma keeltes. Sellised on näiteks põhilised sõnaklassid, mida mõnikord nimetatakse primaarseteks grammatilisteks kategooriateks. Sõnad jagunevad muutmisviisi poolest: 1) sõnad, mis muutuvad arvus ja käändes noomenid; 4 2) sõnad, mis muutuvad ajas ja isikus verbid 3) sõnad, mis ei muutu partiklid. Morfoloogilisi muutekategooriaid nimetatakse sekundaarseteks grammatilisteks kategooriateks, kuna need sõltuvad morfoloogilisest sõnaklassist. Noomeni universaalsed kategooriad: Numerus e arv Genus e sugu
(2)Riigikogu kahe järjestikust koosseisu poolt. (1) Põhiseaduse esimest ja viimast peatükki saab muuta üksnes rahvahääletusel. Seega saab ka uut Põhiseadust vastu võtta vaid rahvahääletusel. Põhiseaduse § 106 lg 1 keelab otsesõna panna rahvahääletusele välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise küsimusi. Selle sätte eesmärgiga oleks vastuolus rahvahääletusel selle küsimuse otsustamine, kas ühineda Euroopa Liiduga. Muutmisviisi otsustab Riigikogu seaduseelnõu eelnõu kolmandal lugemisel. Vastava ettepaneku teeb põhiseaduskomisjon. Sellise ettepaneku tegemise õigus võiks olla ka algatajal või vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Iga Põhiseaduse muutmise eelnõud arutatakse kolmel lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahel peab olema vähemalt kolm kuud, teise ja kolmanda vahel vähemalt üks kuu. Kui põhiseaduskomisjon tahab eelnõud panna rahvahääletusele, siis algatab ta enne kolmandat
Inimkeskse lähenemise puhul sobivad need uurimismeetodid suure- päraselt, sest just inimeste kohta infot vaja ongi. Pole võimalik teada, kas sõna on eesti keeles olemas, küll aga saab korpusest järele vaadata, kas inimesed on teda kasutada soovinud. Pole võimalik teada, mida sõna tähendab, küll aga saab inimestelt küsida, mida ta nende arvates tähendab, või viia läbi mingeid inimkatseid nende arvamuse veel täpsemaks teadasaamiseks. Pole võimalik teada sõna õiget muutmisviisi, küll aga saab korpusest kokku lugeda või inimestelt testidega välja pinnida nende senised eelistused sel teemal. Kui aga uuritud on inimesi ja saadud tõenäosuslikke tulemusi, siis pole ju alust järeldusena esitada absoluutseid väiteid keele kohta. Ilus olekski väljenduda esiteks inimeste kohta ja teiseks tõenäosuslikuna – mitte näiteks „tähendab”, vaid „93% küsitletute arvates tähendab”. Üks mööndus siin siiski on: ilmselt tuleb keelekorralduslike ütluste
annaabi.ee 
