selgelt eristatud. Nõudmiste üle ei vaielda, soovituste üle küll. • Koostöö üheks aluseks peaks olema lehe stiiliraamat, mis annab ühised reeglid töö tegemiseks ja väldib tülisid. • Välisautoritele on kasulik teha soovituste ja nõudmiste loend, mis neile antakse kui nad kaasautoriteks tulevad. • Koos toimetades on mõistlik reporteril anda võimalus oma asju põhjendada kõige pealt. • Toimetajal peavad olema kindlad muutmisettepanekud, mida ja kuidas muuta, mitte üldisi soovitusi. • Pakkuda autorile mitu võimalust muudatusteks. Nii saab autor ise valida sobivama, õppida kirjutamisvõimalusi. • Toimetaja peab oskama põhjendada oma muudatusteettepanekuid. • Meeskonnatöö on hea, kus toimetaja saab lugeda esimest varianti loost. Siis saab anda kohe soovitusi ja välditakse hiljem probleeme.
koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8
koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8
- Põhiseaduse muutmine kiireloomuliselt (vajalik kohalolevate saadikute 4/5 poolthäältest (kasvõi 4+1, kui 5 saadikut on kohal) ning seadus võetakse vastu, kui on olemas 2/3 (68) RK koosseisu enamusest) - Põhiseaduse muutmist saab algatada 1/5 RK koosseisust (Riigikogu alatine põhiseaduskomisjon) või President! Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu volituste ajal esitatud muutmiseelnõud puudutasid järgmisi küsimusi: - Vabariigi Presidendi valimiskord (sellekohased muutmisettepanekud sisaldusid üheksas eelnõus); - Eesti kodaniku õigus pensionile - kohtunike ametiaeg; - Põhiseaduse Kohus; - Euroopa Liiduga ühinemine; - riigikaitse korraldus; - nn konstitutsiooniliste seaduste loetelu; - kohaliku omavalitsuse volikogu volituste tähtaeg. Põhiseaduse muutmise protseduur: - PS muutmise eelnõu tuleb menetleda kolmel lugemisel;
töökabinet. Isiklik usaldus riigivanema ja tema ministrite vahel. Pidas vastu ligi pool aastat. 2) Jaan Tõnissoni IV valitsus -Tuli toime, koalitsiooni kuulus keskerakond ja asunikud. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks: Parlamentarismi ehk sisepoliitiline kriis 1930 aastate algul Kriisi põhjused: 1) Riigikogu kujunes erinevate poliitiliste erakondade omavahelise võimuvõitluse areeniks, mis takistas seaduste vastuvõtmist. 2) Sagedased valitsuse vahetused. 3) Riigiametnike korruptsioon. 4 Majanduskriisist tulenev rahva elatustaseme järsk langus ja tööpuuduse suurenemine.
keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest, sh linnades 41,2% ja saadikukohtade enamuse Tallinnas, Narvas ja Tartus, korrates nii Töörahva Ühise Väerinna võitu 1923. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. 1930. algusaastate Eesti põhiseaduskriisi taga oli kolm suuremat põhjust: 20. sajandi algupoole Eestis domineerinud vasakpoolsed ja üliliberaalsed ideed, mis määrasid 1920. aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis.
annaabi.ee 
