KEELEMUUTUS: KEELE ARENG JA MUUTUMINE Huvi keele päritolu vastu. Legendid (nt Paabeli torn, F. R. Faehlmanni ,,Keelte keetmine" jms). Ebateaduslikud ettekujutused: nt kõik keeled on pärit heebrea keelest, ladina keelest jne. Ettekujutused ei põhine keeleainese süstemaatilisel analüüsil. Monogenees: kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend). Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel. Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega indogermaani) keelte süstemaatiline uurimine (võrdlus, sarnasuste ja erinevuste otsimine jne). Uute meetodite otsing. Algkeelte rekonstrueerimise katsed. Franz Bopp (1791-1867) seostas omav...
Riik peab inimest säilitama ja kaitsma. 18.SAJANDIL – KESKUS PRANTSUSMAA Charles Louis de Montesquieu – „Pärsia kirjad“. Kuulsaim tõde – võimude lahususe teooria, parlamentaarne monarhia. Francois-Marie Voltaire – „Filosoofilised kirjad“. Valgustatud monrahia. Jean Jacques Rousseau – Tagasi loodusesse. Rahva vabatahe. Kristluse inimlikumaks muutimine ehk humaniseeritud kristlus. Deism – jumal lõi maailma. Lõi korra, milles maailm edasi eksisteerib, aga hiljem pole ennast enam inimestele ilmutanud - Jumal ilmutab ennast inimestele loodusseaduste kaudu, mitte üleloomulikul teel. SAKSAMAA G. E. Lessing J. G. Herder J. W. Goethe – „Faust“ VALGUSTUSAJASTU KOKKUVÕTE 1. Inimene vabaneb autoritaarsusest, mõtleb ise. 2
kohta. Trad soorollo stereot: hoolitsemine – domineerimine, kooperatsioon – võistluslikkus. Stereotüübid põhjustavad tajuvigu: - kõikidele gruppi kuuluvatele omistatakse samad omadused. – võimaldab pidada gruppi kuuluviad kardinaalselt erinevateks teistesse gruppidesse kuuluvatest. – toetavad väiteid, et sarnasust loovad omadused on samaaegselt ka … Kontakti hüpotees – stereotüüpide muutimine on tõenäolisem järk-järgult kui tutvutatakse grupi esindajaga, kses erineb stereotüüpsest esindajast vad mõne võrra. 2. tajutav subjekt – esmamulje. Esmasuse ja hiljutise efekt – millal inimese kohta infot saadakse – kas varem(esm) või hiljem(hiljut). Esmasuse efekt = esmamulje on määrav ja jääb kestma. Esmalt ilmnenud asjade suurem mõju kujunenud muljele. [Asch 1964] Kuidas kujuneb? 1. In füs välimus 2.
Mercalli skaalaga mõõdetakse purustusi, pallides, ulatus: 012 palli, vaatlustega, antakse hinnang. Eeldused maalihete tekkeks: nõlvakalle, nõlva pikkus ja ulatus, nõlva geoloogiline ehitus, pinnase niiskusesisaldus, temp.reziim. Looduslikud tegurid: erosioon, jõevee tõus sademete tõttu, veetaseme järsk langus, liivade filtratsioonimoodul. Inimtegevus: suurete puude mahavõtmine, veesisalduse muutimine, pinna ja pinnasevee liikumise takistamine, kaldalähedased ehitustööd, vibratsioon. Nõlvaprotsessidraskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Kiired: varisemine, libisemine. Aeglased: voolamine, nihkumine.
Tõnu Tender arvab, et släng tekib ja areneb seaduspäraste keeleliste arengude järel, mis eksisteerivad juba keeles. Keeles hakkavad toimuma sellised protsessid nagu sõnade tähenduse laienemine või muutumine, laenamine võõrkeeltest, murdesõnade kasutamine jne. Tõnu Tender on jaganud slängisõnavara paariks alagrupiks, kus võib näha erinevaid sõnu, mida kasutatakse suhtlemises. Tema sõnul aina rohkem slängisõnavaras nähakse omasõnad, tähenduse muutimine vastupidiseks, metafoorid. Mai Loog on läbi viinud küsitluse (1989), mille põhjal selgus, et noorte släng sisaldab 15% laene. Üldiselt laenatakse peamiselt igast keelest. Populaarsemateks keelteks on pidanud arvama 1990. aastatel laenud inglise, soome ja siis vene keelest. Vene laenud eesti slängis on peamiselt pärit kuritegelikust maailmast. Ning, kõigepealt laenamine sõltub inimese või inimgrupi huvidest, haridusest, elukutsest, kultuurikontaktidest ja
halvustamine. Nad võivad olla ka moraliseerivad pedagooglised. 10. Klassifitseerige müüdid Karen Armstrongi järgi. 1.Paleoliitnikum: küttide mütoloogia (~20 000 8000ekr) 2. Neoliitikum: põllumeeste mütoloogia (~8000-4000 ekr) 3. Varajased tsivilisatsioonid (~4000 800 ekr) 4. Telgajastu (~800 200 ekr) 5. Telgajastujärgne periood (~ 200 ekr 1500 pkr) 6. Suur läänemaine muutimine (~1500 2000 pkr) 11. Mida tähendab "mütoloogiline bestiarius?" midagi loomalikku, kogumik mütoloogilistest olenditest ja nende liigitamisest 12. Millised on mütoloogilise bestiariuse kolm põhilist klassi? 1 Zoomorfsed olendid, antropozoomorfsed olendid, paradoksmorfsed olendid 13. Defineerige mõistet "usk." *Subjektiivne tõekspidamine, mis ei vaja mingit objektiivset põhjendust. *Usk on kindel usaldus selle vastu mida oodatakse ja veendmus selles, mida ei nähta. 14
4) koosk~olalisuse korral leida LVS-i k~ oik lahendid, olemasolu korral u ¨ldlahend. 7.6 Gaussi meetod (LVS-i lahendamine) 1) Kirjutame v¨alja LVS-i laiendatud maatriksi, eraldades sel- gelt vabaliikmete veeru. 2) Kasutades ridade elementaarteisendusi, teisendame LVS-i laiendatud maatriksi ekvivalentsele treppkujule. Veergude elementaarteisendustest on lubatud vaid veergude j¨ arjestuse muutimine, sellega kaasneb tundmatute j¨ arjestuse muutmi- ne. 3) Leiame LVS-i maatriksi ja laiendatud maatriksi astakud ning kontrollime astakutingimust. 4) Koosk~olalisuse korral leiame LVS-i vabade tundmatute arvu. 5) Kirjutame v¨alja LVS-i ekvivalentse treppkuju. 6) Tundmatud selekteerime juhtivateks ja (olemasolu korral) vabadeks. Juhttundmatud asetsevad treppmaatriksi juhtele- mentide k~orval. 7) LVS-i ekvivalentsest treppkujust avaldame juhttundmatud
annaabi.ee 
