Hapnik O2 Koostajad: Maret Muusikus Kristiina Kahr Kadri Kalvik Mona Sikkar Hapniku avastamine Hapniku avastas esimesena Rootsi apteeker Carl Wilhelm Scheele 1770. aastatel Briti vaimulik Joseph Priestley avaldas avastuse enne Scheele't ning talle antakse tavaliselt eelisõigus Hapniku saamine Saadakse õhust ja mitmesuguste hapnikurikaste ühendite kuumutamisel (2KMnO4=K2MnO4+MnO2+O2) Vesinik peroksiidi lagunemisel katalüsaatori juuresolekul (H2O2=2H2O+O2) Vee elektrolüüsil (2H2O= 2H2+O2) (Joonis) Fotosünteesil (6CO2 + 12H2O + footonid = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O) Hapniku keemilised omadused Soodustab ja võimaldab paljude ainete põlemist (C+O2=CO2; S+O2=SO2) Tugev oksüdeerija Metallide oksüdeerumine 4Al + 3O2 = 2Al2O3 Mittemetallide oksüdeerumine...
VANA BAROKKHIILGUSE TAASTAMINE: Kadrioru pargi lilleaia taastamistööd 2001. Ingmar Muusikus 17. ...28. 09.2006 loetud päevad vanal heal Inglismaal. Kümned kilomeetrid maalilistes parkides, mida näeb ainult Inglismaal. Inglise park asub Inglismaal mujal on ikka mingi kohalik segu. Minu esimene kord sellel maal ning esmamulje on suurepärane. Iga miil on täis ajalugu, igas asjast õhkub traditsioon, iga ettekandja naeratab sundimatult, päriselt: Your Tea please ..." ning suhkrut pole vajagi. Karel Capek on öelnud, et võõra maa tundma õppimiseks
Akateemiliselt ei sujunud siiski Maurice õpingud alati just kuigi hästi. Ta oli suhteliselt hoolimatu oma õppetöö suhtes ega ei pidanudki vajalikuks kõiki ette nähtud asju õppida. Neid õppeaastaid pidas Maurice enda jaoks ebavajalikeks ning igavateks, kus ta ei omandanud enda arust mitte midagi vajalikku. Huvi muusika kirjutamise vastu ärkas noorel muusikul alles peale kohtumist kuulsa helilooja ja pianisti Erik Satiega, kes nägi noores muusikus potentsiaali ning inspireeris teda looma heliteoseid (Wikipedia, 2011). Halbade tulemuste pärast ja tüdimusest katkestas Maurice mitmeks aastaks õpingud. Alles 1898. aastal jätkas ta õpinguid Pariisi konservatooriumis. Seekord alustas ta õppinguid kuulsa Prantsusmaa helilooja Gabriel Fore käe all, keskendudes nüüd rohkem loomisele kui klaverimängu tehnikatele (Wikipedia, 2011). Gabrieli initsiatiivil kirjutas Maurice
See on loomulikult hea, et neidki on uuritud, kuid minu arvates võiks ikka olla Eesti suuremad ja tähtsamad jõed ka sellises teatmeteoses üksikasjalikult kajastatud. 5. Kasutatud materjal 1. Järvekülg, A. Eesti jõed. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus 2001 2. Multer, L., Küttim, M .Jõgede seire Eestis, referaat Tallinn 2008 3. Järvekülg, A. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Tallinn: Teaduse akadeemia kirjastus. 1994 4. Jüssi, F. Muusikus, I. Savisaar, R. Aasta linnud. Tallinn: Menu kirsjastus. 2010 5. Eesti Nõukogude Esntsüklopeedia, Tallinn: Valgus 1987 6. Oma välivaatlus Interneti leheküljed Võru valla koduleht: www.voruvald.ee viimati külastatud 29.09.2011 Vikipeedia: http://et.wikipedia.org viimati külastatud 1.10.2011 http://keskkond.ttu.ee/doc/Seisund%201992-2008%20tyypide%20jargi.pdf viimati külastatud 3.10.2011 Keskkonnainfo EELIS infoleht - viimati külastatud 03.10.2010
minekuga (Loomade elu, 1987). Nirk (Mustela nivalis) Nirk on väikseim kiskjaline. Tal on peenike, vilajas ning erakordselt paindlik keha ja lühike ühevärviline saba. Suvel on nirk seljapoolt helepruun, alt valge või kollakas. Talvel muutub ta üleni lumivalgeks, nagu pildil (vt foto lk 5) näha on. Tüvepikkus on 13 28 cm, sabapikkus kuni 9 cm, mass 40 100g. 6 Nirk (foto Ingmar Muusikus) Nirk elutseb seal, kus leidub rohkesti hiirlasi: põldudel, jäätmaadel, põõsastikes, raiestikel, metsaservades, asulate äärealadel, põhuhunnikutes ja heinakuhjades, kuid üksnes juhul, kui seal pole tema konkurenti kärpi. Nirk kütib pisinärilasi üllatava osavuse ja energiaga, jälitades neid isegi nende urgudes ja varjepaikades ning murrab võimaluse korral rohkem, kui jaksab ära süüa (Loomade elu, 1987).
haudelinnud, ülejäänud on enamasti läbirändajad või talikülalised, aga umbes 115 liiki on eksikülalised, kes satuvad meile väga harva. Aktiivne linnuvaatleja, kes külastab kogu aasta jooksul regulaarselt parimaid linnuvaatluspaiku üle Eesti, registreerib aastaga umbkaudu 220-230 linnuliiki, kõvasti vaeva nähes võib kokku saada 250 liiki ja hea õnne korral võib tulemus ületada 260 liigi piiri. (linnuvaatleja Otsa, 2012) Pilt 1. Linnuvaatleja Eedi Lelov (Autor: Ingmar Muusikus), 2010 1.2. Linnuvaatluse ajalugu Algne huvi oli pigem jälgida lindude esteetikat, mitte ulitaarse poole (peamiselt toidu) väärtusi. Seda oli näha 18.sajandi lõpul Gilbert White, Thomas Bewick, George Montagu ja John Clare töödes. Lindude uurimine ja looduse ajalugu üldiselt muutus üha levinumaks Suurbritannias Victoria ajastul. Kõige huvitavamad uuritavad esemed olid linnukogud, munad, ja hiljem ka nahk
Toiduga kokkupuutuvatel töötajatel on läbitud toiduhügieenikoolitus selgitus nimeliselt Ettevõtte töötajatel on kehtiv tervisetõend Kahjuritõrje Jäätmekäitlus Veevarustus ja kanalisatsioon Joogivee analüüside tulemused Kaebused ja toidumürgituse kahtlused kuidas lahendada ja tegutseda Enesekontrolliplaaniga seotud tegevuste tutvustamine kõigle töötajatele Enesekontrolliplaani toimimise kontrollimine ja dokumentide säilitamine Enesekontrolliplaan täiustub pidevalt. (Marje Muusikus, Tervisekaitse juhtiv inspetkor) Enesekontrollisüsteemi konsultatsioonid ja -plaani koostamine Vastavalt Toiduseadus V peatükk ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr. 852/2004 artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr. 853/2004 toodud nõuetele. ENESEKONTROLLIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND TOITLUSTAMISEGA TEGELEVALE ETTEVÕTTELE Käesolev juhend on mõeldud abimaterjaliks enesekontrolliplaani koostamisel ja
annaabi.ee 
