2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti? Tunnete rõhutamine, maastikumaalid, Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile. ettekande keskmine oli instrumendi täiuslik tehniline valdamine. 4. Seleta mõistet "programmiline muusika" too näiteid kuulatud muusikapaladest. Programmiline on selline muusika, mille aluseks on kas kirjandusteosest või mujalt võetud süzee (=sisu). Heliteose pealkiri annab meile tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. nt. schubert metshaldjas ja schumann ''karneval''. 5. Nim. ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre sümfooniline poeem, programmiline süit, programmiline sümfoonia, operett 6. Iseloomusta Franz Schuberti vokaalloomingut
kinoorelit. Muusikat kasutati ka selleks, et summutada algeliste projektsiooniaparaatide mra. Pillimehed saatsid filmi saalis seda vaadates. 1927. aastal linastunud "The Jazz Singer", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm. Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur vrtus reklaamina. 1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme pialoisi" muusika. Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul. Euroopa filmides on rohkem thtis muusika tervikuna. Eesti filmimuusikas on esindatud mlemad suunad. Kigi aegade populaarsemale Eesti mngufilmile "Viimne reliikvia" (1969) kirjutas muusika Uno Naissoo (koos Tnu Naissooga).
Ürituse pealkiri oli ,,11 unustamatut õhtut" ja mängiti muusikapalu nende uuelt samanimeliselt albumilt. Kontsert meeldis, kuna see bänd meeldib mulle ja mulle meeldib neid kuulata, elamust lisasid veel küünlavalgus ja see, et kasutati erinevaid huvitavaid pille. Kontserdil oli kohal terve Smilersi koosseis ja lauldi muusikateoseid ja nii nagu nad ise ütlesid kontserdialgul, tegid nad kultuuri. Lauldi ja mängiti pille. Mõned laulud tekitasid rohkem mõtteid ning üldmulje oli muusikapaladest väga hea. Esimene laul millest pikemalt rääkida on ,,Sinine saatus" enne seda laulu esitamist räägiti pikalt kuidas see laul valmis sai ja kuidas tekkis mõtte selliseid sõnu ja viisi kirjutada. Pala esitati küll tavaliste pillidega, kitarri, bassi, süntesaatori ja trummidega. See oli ka kõige uuem laul mida sel kontserdil neilt kuulda võis. Üldse rääkisid kontserdiesitajad palju, sellest kuidas nende bänd üldse kokku sai ja kuidas miski laul on sündinud
2. Timmi helge, Taruki tume maailm. · Mille üle ollakse õnnelik? Kas õnnetundeks peab alati põhjus olema? Kas õnnelik võib olla lihtsalt niisama? Kuula kaht lugu helilooja Aleksandr Žedeljovi poolt lavas- Miks ei suuda Taruk õnnelik olla? tusele loodud muusikast. Üks neist muusikapaladest kir- jeldab Timmi olemust ja maailma, teine Tarukit ja kolmas · Milliseid väärtuseid pead elus tähtsaks? Kas olete meeleolu hipodroomil. Kirjelda mõlemat tegelast nendest nõus väitega, et väärtusest saadakse aru alles siis, kui muusikapaladest lähtuvalt. Missugune ettekujutus Sul ollakse sellest ilma jäänud? tegelastest tekib? Missugused võiksid olla Timmi ja Taru-
lapsevanemad. Kontsert See hakkas kell 19.00 Nordea kontserdimajas. Ma läksin kontserdile koos oma sõbraga ja vanematega. Muusika, mida esitati oli tempokas, intensiivne ja veidi salapärane, mis sobis suurepäraselt etenduse taustaks ja lisas loole emotsiooni juurde. Mis oli eriti meeldejääv ja tegi kontserdi eriliseks see, et sain esimest korda külastada Nordea kontserdimaja. Mind üllatas nii mõnigi näitleja ja laulja. Muusikapaladest meeldis mulle kõige rohkem taustamuusika ajakellale, seda kuulates oli tõesti tunne nagu aega oleks keeratud kas edasi või tagasi. Jäin väga rahule näitlejate lauluoskusega, oli aru saada kui palju nad on proove teinud ja vaeva näinud ning muidugi kehtib sama ka esinenud orkestritele, kooridele ja bändile. Eriliselt jäi mulle meelde üks kõrvalosatäitjatest, Madis Bauman, kes mängis nii rektori, sõjapealiku, hertsog Bernhardi, teeneri kui ka kaisutava noormehe rolli
jäädagi. Kuid siiski nende inimeste mõtted, kes arvavad, et muusika uuendamine on selle rikkumine, kas nende mõtted on valed. Muusika uuendamine ei tähenda, nagu uue kodumasina või arvutiga, et vana võetakse ära, sul on ikka seda võimalus nautida algses kujus, kas siis plaadilt või erinevatelt veebi saitidelt. Seda muidugi juhul kui see ikkagi meeldima ei hakka. Juba praegu, see ei ole ainult mõte vaid on hakatud tegema erinevaid remixe klassikalistest muusikapaladest. Olin sunnitud kuulama vähemalt 5 või 6, et teada millest ma ikka räägin, kas ma siis pooldan seda või ei. Ma pean tunnistama, et see oli vägagi huvitav kuulata Beethoveni klassikalisi palasid väikese bassiga tagaplaanil. Kohati olin üllatunud missuguste imeliste lahendustega tänapäeval välja on tuldud. Soovitaksin kindlasti kõigil sellele teemale pilk peale heita ja uurida, kuulata, nautida ja kes teab võibolla ka meeldib
Tulemuseks oleks kuiv teadus, mis ei seostuks kuidagi ühiskonnaeluga ning mis jääks enamusele mõistetamatuks. Ma leian, et Newton, Mozart ega Hesse ise ei oleks nii kaugele jõudnud, kui nad ei oleks kokku puutunud elamise rõõmudega. Kui nad ei oleks näinud sõdu ega haigusi, nautinud armurõõme ning teinud nooruspõlves rumalusi, ei oleks neil võib-olla maailmale nii palju anda olnud ning meie oleksime sellega palju kaotanud. Me ei teaks midagi gravitatsioonist ega geniaalsetest muusikapaladest. Teos trükitult on küll ääretult huvitav, kuid see peab jääma fantaasiaks ning ilukirjanduseks. Praktikasse seda kahjuks rakendada ei saa.
Luikede järv Reedel, 8. detsembril 2017 käisime klassi ja saksa vahetusõpilastega Rahvusooper Estonias vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv". See oli mu elu teine (Tsaikovski) ballett, millest esimene oli olnud eelmisel kooliaastal vaatamas käidud ,,Pähklipureja" ning väga positiivse kogemuse tõttu olin üsna elevil, sest teadsin, et ka seekord ma ei pettu. Varasem teadmine, ülevaade nii nimetatu (,,Luikede järv") sisust ja muusikapaladest muutsid elamuse ainult veel rohkem nauditatavaks. Tegemist on siiski ühe kõige kuulsama, kui mitte ise kõige-kõigema ballettiga tantsukunsti ajaloos, millest iga vähegi kultuurne ja intelligentne inimene on kuulnud. Olgu need kummitavad palad, 'väikeste luikede tants' või hoopis Lauri Leesi vene keele õpikutest veeritud tekstid-äratundmismomendid on paratamatud. Lõpuks sai pilet näidatud, kava ostetud, telefon välja lülitatud ning maha istutud, millele
TOASTIN G RAGGAMAFFIN Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 28 HOUSE- tekkis 1985 Chicagos. Ühe produtsendi kätetöö. Alguses polnud teksti üldse, oli ainult rütm. Kasutati näidiseidtuntud muusikapaladest. House- pärit slängist (maja, kus toimub pidu). Enamus tantsumuusikat mängiti stuudio. Parameetriteks rütmi stoilisus, hüpnootilisus. Muusika ühendab endas salsat, latinot, diskot, jazzi, souli, funki. ACID HOUSE- 1987 väga pop Inglismaal. Oli lubatud peaaegu kõik- sämplerid, fantaasia. See psühhodeelia element, ECSTASY- katkematu muusika, mis peab tantsija viima transsi. Karmid, valjud ja väänlevad samplingud tekitavad hüpnootilise efekti. Kasutatakse sünteesi
annaabi.ee 
