teosed valitakse nende sobivuse järgi tuumaga. Eesti luulekaanon väärtustab põhiliselt isa- ja eestimaalisust, luule peaks olema rahvuskeskne, teema ja sisu on esmatähtis ning vorm pigem teisejärguline. Vormiliselt on tähtis korralikkus, võib katsetada originaalselt, kuid mitte liialt, luule ei tohiks olla ebamäärane. Keeleline ilu ja Melani Mägi muusikalisus, autori nukker alatoon on positiivne, pahaks ei panda ka kerget huumorit, ropendamine ja muud vulgaarsused on tabu. Autorite puhul on eeliseks haritus ja kulttuurikesksus, pahaks ei panda veidikest hullust. Luulet peab võtma tõsiselt. Betti Alveri luuletuse "Ei vaibu" ja Jüri Kolgi "Veel kord luule" puhul on raske otsustada, kas need tööd peaksid kindlasti on eesti luulekaanoni hulka kuuluma Keskendudes esialgu vaid luuletuste teemadele, siis tuleb välja, et kumbi luuletus kaanonisse
Pärnu Hansagümnaasium 11. b klass ,,SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA" KONTSERDIARVUSTUS MUUSIKAAJALOOS Juhendaja: E. Kesküla Pärnu 2012 Kontsert toimus 3. oktoobril kell 17.00 Pärnu Raamatukogus. Esinejaks oli Sofia Joons, kes on päritolult rootslane, kuid nüüd on ta elanud peaaegu pool oma elust Eestis. Tema muusikalisus pärineb tema vanaemast, kellel oli palju vendi, kes kõik mängisid midagi kes kitarri, mandoliini, viiulit, akkordioni. Sofia isa on eestlane ning ema rootslane. Rootsis õppis Sofia rootsi rahvalaule ning reisis ringi koos tuttavate muusikutega. Sofia esines väga paljudes Rootsi linnades, seega tuli tal suhteliselt palju ringi sõita. Kuna reisid olid vahest väga pikad, jäi palju aega pilli mängimiseks ning harjutamiseks. Sofia enda sõnul,
-1980. aastail: tooge välja sarnased jooned, iseloomustage lähemalt ühe lavastaja teatrikeelt. Nende kolme lavastaja sarnased jooned on täpne plastika, liikumised, oluline roll muusikal. Tähtis on kunstiline vorm, esteetilised väärtused. Igal lavastajal on täpne ettekujutus lavakujundusest. Näitlejate mäng oli teatraalne, mänguline. Nende teatrid on alternatiivsed, eetilised. Priit Pedjas: tema jaoks olid tähtsal kohal atmosfäär, muusika ja muusikalisus. Ta töötas välja täpsed liikumisjoonised (näitlejakoreograafia) näitlejate jaoks, väljatöötatud rütmimustrid. Ta oskab luua atmosfääri, meeleolu. Tema lavastustes on muusika üheks komponendiks, muusika ei sega, on taustaks ja meeleoluks. Kindel paritüür, liikumine. Rütmi loob ka näitlejate liikumine. Ta huvitub folkloorist ja rahvaluulest. Tema esimesed lavastused sisaldavad rahvuslike motiive. 15. Mikk Mikiveri "mõtteteater" 1960. aastail
27. Mida tähendab draama episeerumine? See tähendab, et draamasse püütakse sisestada eepilisi struktuure, korvamaks jutustaja puudumist. 28. Nimetage postdramaatilise teatri ja teatriteksti tunnuseid. · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) · tekst ei ole enam lavastuse keskne komponent, mis määrab lavastuse tähenduse. Teksti võib kasutada mitmel erineval viisil vastavalt lavastaja kunstilisele nägemusele. · dramaturgiline tekst ei vasta enam traditsioonilise dramaturgia tingimustele (terviklik lugu, dialoogi pidavad tegelased jne) 29
toimimine Tekstuaalsus (textuality) dünaamilise tähistamisprotsessi ja kommunikatsiooniprotsessi esiletõus Performatiivsus (performativity) etenduslikkus, sooritusest teadlik olemine, selle näitamine, enesele viitamine Postdramaatilist teatrit iseloomustab: · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) 29. Millised on peamised teatrikunsti liigid? 1) Sõnateater ehk sõnalavastusteater ehk draamateater 2) Muusikateater: ooper, operett, muusikal 3) Tantsuteater: klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) 4) Nukuteater 5) Miim, pantomiim 6) Objektiteater, osavõtuteater, foorumteater jne 30
Patsifismi ja patriotismi vastasseis- Meie aeg. 1920 "Hõbedased kuljused" 1920. põhiliselt armastusluule. Jõuline ja traagiline, kohati ka robustne. Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat. 1920 "Käoorvik" Vastukaaluks ,,Hõbedastele kuljustele". Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Luuletuste tsükkel 10 kirja Ingile Eesti ilusaim armastusromaan värssides, 4 aastaaega. Luulesse lisandub kaalutlevat mõtet ja eepilisust, taandub muusikalisus, varasem hoog on veidi taandunud. 1925 "Ränikivi" ekspressionism, skeptiline, üksikisik õnnetu, elu vastandlikkus (elu-surm, igavene-üürike, jumal-saatan, süda-liha, voorus-patt, joobumus-kannatus, tuli-lumi) 1927 "Maarjamaa laulud" rahunenud, jätkab mõtisklemist Eesti üle- kritiseeriv, isiklik suhe isamaaga, lüüriline, rahulik. Üle kodumäe (õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle) tsükkel, Maarjamaa laulud 5 tk mure kodumaa pärast (Mu sisikond must vaikimisest,
annaabi.ee 
