Kuna saalis oli peamiselt nooremad kuulajad, siis esitati muusikaajalugu puudutavaid küsimusi. Ühel kontserdikülastajal oli võimalus asendada üht muusikut ja elus esimest korda tsellomängu proovida. Kõige rohkem meeldis mulle kvarteti esituses ABBA ,,Mamma mia". See oli energiline, haarav ja unustasin, et tegemist oli vaid nelja tsellisti etteastega. Tundus, et laval on terve orkester. Küllap oli see minu lemmiklugu ka seepärast, et olin hiljuti vaadanud kinos vaimustunult muusikafilmi ,,Mamma mia". Neli meest, neli tooli, neli tsellot ja kaunis ja meeliköitev muusika . Tsellokvarteti C-JAM kontsert oli meeleolukas ja üllatuslik. Kuna tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big-band, metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne tsellokõla, siis see muusika ei jäta külmaks ühtegi kuulajat. Kui muusikud jälle Pärnus esinema peaksid, lähen kindlasti neid jälle kuulama. Kõlas ju
laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle. Oma karjääri alustas ta Estonias koorilauljana. Ta oli ka laulja ansamblis Modern Fox. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Siiani on ta olnud Rahvusooperis Estonia lavastaja ja kunstnik, tuues lavale etendused „Silvia“ ja „Savoy Ball“. Mart Sander on öelnud, et tema eesmärgiks oli muuta operett „Savoy ball“ 1930.aastate Holliwoody muusikafilmi stiilis lavastuseks, kuid minu meelest ei suutnud ta oma lubadust lavale tuua. Minu meelest oli Mart Sanderi uusversiooni süžee ebaõnnestunud, kuna vaatused ei olnud hästi paigas ning viimane vaatus venis väga pikaks, kuid osatäitjaid oli ta küll osanud valida. Osatäitjad elasid väga hästi oma osadesse sisse. Tema lavakujundus oli väga huvitav, 1930.aastate Prantsuse Riviera stiilis interjöör. Väga luksuslik ja elegantne ning sobis väga hästi kokku näitlejate kostüümidega
Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2010. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi Algus 16-aastaselt esines ta koos Olav Ehala ansambliga Kristallid esmakordselt ETV-s. Esimesi menukaid etteasteid oli 1967. aata suvel, mil ta terve hooaja koos ansambliga Eterna esitas Klooga kultuurimajas biitlite "Yesterdayd". Kohalikust ringhäälingust astus ta kiire sammu Kesktelevisiooni ning üleliidulisse raadioasse, kus vene heliloojad hakkasid talle lugusid kirjutama. 80.aastate Nõukogude suurim lemmik.
Hamburgi, Berliini ja Oberhausenisse. Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" on suure menuga mängitud nii Londoni West Endis kui ka New Yorgis Broadway'l. 1993. aastal pälvis see Tony auhinna parima muusikali kategoorias ning mitmeid teisi Tony auhindu. 1985 väntas argentiina-brasiilia rezissöör Hector Babenco ka samanimelise mängufilmi. "Fame" on pärast oma esietendust 1988. aastal kõikjal maailmas korranud seda edu, mis saatis 1980. aasta samanimelist muusikafilmi, kust on pärit ka muusikali Oscariga pärjatud nimilaul. Lugu jutustab noortest, kes astuvad New Yorgi lavakunstikooli, et kuulsaks saada. Esinemisjanus staarihakatised seisavad silmitsi tõsiasjaga tee tähtede poole on keerulisem, kui nad arvasid.
"Fame'i" toomiseks muusikalilavale. Steven Margoshes helilooja. Jacques Levy laulusõnade autor. Muusikal "Fame" ("Kuulsus") on loodud järjena kahele edukale samanimelisele eelkäijale, milleks olid kaks Oscarit võitnud film ja kolm Kuldgloobust võitnud teleseriaal. Muusikal "Fame" esietendus 1988. aastal Miamis ning ta on aastate jooksul kõikjal maailmas korranud seda edu, mis saatis 1980. aastal esilinastunud muusikafilmi "Fame", kust on pärit ka muusikali tuntud, Oscariga pärjatud nimilaul. Muusikali lavastas Jüri Nael (ta on samuti ka koreograaf), kellele see on lavastajadebüüdiks. Jüri Nael on õppinud koreograafiat Londonis kuulsas Labani kaasaegse tantsu keskuses ja loonud koreograafia muusikalidele "Les Misérables", "La Cage aux Folles", "Vampiiride tants", "Evita", "West Side Story", "Jesus Christ Superstar", "Miss Saigon", "Georg", "Tuhkatriinu" jpt.
lavastanud Imre Kálmáni libreto Leo Stein ja Béla Jenbach opereti ,, Silva"(2010). Erinevalt maailmakuulsast operetist ,,Silva", milles leiduvaid teravaid paralleele tänapäeva maailmaga rõhutas Sander mitte etenduse kaasajastamisega, vaid ,,vanutamisega", on tema lavastatud ,,Savoy ball" oma olemuselt pigem mittemidagiütlev suhtekomöödia kui tõsiseltvõetav suurteos. Mart Sander on öelnud, et tema eesmärgiks oli muuta operett ,,Savoy ball" 1930.aastate Holliwoody muusikafilmi stiilis lavastuseks, kuid kahjuks pean ma tõdema, et vähemalt minu silmis ei suutnud ta oma lubadust suurejoonelisest Holliwoody glamuurist lavale tuua. Pigem meenutas antud uusversioon mulle algaja lavastaja ebaõnnestunud süzeega esilavastust. Loomulikult ei saa ma väita, et Sander poleks lavastajana kohe mitte millegagi täppi pannud - vastupidi. Sanderi poolt valitud osatäitjad elasid oma rolli küllaltki hästi sisse ning pärast esimese vaatuse lõppu olin juba unustanud, et
Esietendus oli teatri suures majas 31. oktoobril 2009. Peaosades: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv,Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul. Fame Muusikali ,,Fame ,, autorid on David de Silva ja Jose Fernandez, helilooja Steve Margoshes ning laulutekstid on kirjutanud Jacques Levy. "Fame" on pärast oma esietendust 1988. aastal kõikjal maailmas korranud seda edu, mis saatis 1980. aasta samanimelist muusikafilmi, kust on pärit ka muusikali Oscariga pärjatud nimilaul. Lugu jutustab noortest, kes astuvad New Yorgi lavakunstikooli, et kuulsaks saada. Esinemisjanus staarihakatised seisavad silmitsi tõsiasjaga tee tähtede poole on keerulisem, kui nad arvasid. Eestis esietendus ,,Fame" 2. novembril 2006 Tallinna Linnahallis ja seda mängiti 15 korda. Kuulsusekooli õpilased, keda on muusikalitrupis kokku 60, valiti välja kevadel
Tema lapsepõlv möödus hobuste seljas ratsutades ja looduse ande nautides. Laulmispisikuga nakatas teda ooperilauljast vanaema, kes viis ta lauluvõistlustele ja sokutas teda lasteetendustesse. Taylori ema on Andrea Gardner, kes on koduperenaine ja isa on Scott Kingsley Swift, börsimaakler. Kuigi ta ema unistus oli näha teda professionaalse ratsanikuna, läks Taylori elutee teisiti. Taylori talent näitas ennast välja varakult: kui ta käis perega vaatamas animeeritud muusikafilmi Walt Disney Stuudiolt, oskas Swift kõiki sõnu peast laulda. Siis hakkaski Taylor esitama karaoke laule kohalikes kaubanduskeskustes, avatud mikrofoni showdel. 4.klassis võitis ta Rahvusliku luulekonkurssi 3-leheküljelise luuletusega "Monster In My Closet", mis tõlkes tähendab "Koletis minu kapis". Kui Swift oli 10, tuli nende arvutit parandama remondimees, kes õpetas teda kitarril 3 akordi mängima. Just remondimees sütitas temas huvi seda instrumenti valdama õppida
,,Tal on hea lavaline välimus, hoogne ja väga estraadilik laulmismaneer... Aga peamine, mis temas köidab, on selge, kõlav, kandev hääl, mida ta eeskujulikult valitseb, vaba hingamine, mida ei ole kaugeltki igal vokalistil... Peaaegu alati laulab ta kaunilt, ilmekalt- see tähendab hingega." Vokaalne ja tõlgituslik meisterlikkus on talle edu toonud mitmetel rahvusvahelistel laulvõistlustel ja gastrollidel. Temast, kui lauljast, on tehtud kolm muusikafilmi ja telefilm. 14 1984. aastast esines Jaak Joala ansambli Laine koosseisus. Ta ei esinenud enam ainult vokalistina vaid mängis ka klahvpille või basskitarri ning vajadusel ka flööti. Aja jooksul muutus ka Joala esitusviis, see ei olnud üheselt lüüriline. On lugusid, milles ta kasutab ka käredamat ja karmimat tämbrit
all asuvas ruumis mängis pianist nn tapöör (sageli improviseerides) , väike ansambel või orkester. Orkestrid kasutasid muuhulgas spetsiaalseid filmisituatsioonide jaoks trükitud noote nn kinoteegi kataloogist, kus olid näiteks m ärksõnad “põ gen em ine”, “tagaajam ine“, “hirm ”, “torm ” jm s. S ajandivahetusel hakkas Wurlitzeri kompanii USA-s tootma kinooreleid, millel oli eriti palju registreid kõlaefektide saavutamiseks. Helifilm tõi kaasa muusikafilmi ning operettide, muusikalide ja revüüde filmi- versiooni. Filmimuusika paralleelvormiks on kujunenud televisioonimuusika. Afroameerika muusika mõjul tekkis 20 sajandi levimuusika tähtsaim mõjutaja- džäss kogu om a stiililises kirevuses. P ärast II m aailm asõda hakkas džässi , aga ka laiem as mõttes levimuusikat üldse , mõjutama ladinaameerika tantsumuusika Kuubast, Jamaikalt, Brasiiliast. Alates 50ndate aastate teisest poolest hakkas levimuusika raskuspunkt nihkuma
annaabi.ee 
