õppekavast, et luua soodsat õpikeskkonda. Seetõttu on muuseumidele oluline igasugune tagasiside ning koostöö õpetajatega. Kadrioru kunstimuuseum otsustas näituse ,,Kadunud aegade aarded. Egiptuse, Kreeka ja Vana-Ida antiikesemed Eesti muuseumide kogudes ja eravalduses" raames koostatava haridusprogrammi töörühma kaasata ka Tallinna prantsuse lütseumi ajaloo- ja kunstiajaloo õpetaja Liis Reieri, et ühendada muuseumitunde efektiivsemalt koolis õpituga ning saada parem ettekujutus, milliste ootustega õpetajad muuseumi tulevad. Ühiste arutelude ja töö käigus valmisid muuseumitunnid ja ekskursioonid põhikoolile ning gümnaasiumile, mis käsitlevad vanimaid tsivilisatsioone Egiptusest, Mesopotaamiast ja Vana- Kreekast. Võrreldakse eri kõrgkultuure ning neile omaseid ilminguid kirjakunstist religioonini, teadussaavutustest müütideni. Spetsiaalselt töötati välja 6
tasemegrupis kas ühes või mitmes õppeaines. Andekate laste puhul tasub õpetajal kindlasti kriitiliselt üle vaadata ka oma aine õppekava ja see vastavalt lapse tasemele n-ö kokku pakkida, et anda võimekale õpilasele võimalus kiiremaks edasiliikumiseks ja mitte lasta tal tegelda rutiinse kordamisega. Õppekava rikastamiseks saab kasutada ja integreerida õppekavasse kõikvõimalikke aine- ja huviringe, muuseumitunde, näituste ning teaduskeskuste külastamist jms. Tähtis on, et koolil oleks ülevaade ka mitteformaalhariduslikest programmidest, milles lapsed osalevad, olgu selleks töö vabatahtlikuna loomade varjupaigas, osalemine konkurssidel või oma pere ansamblis. Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine andeka lapse jaoks ei tohiks tähendada: ,,Võta järgmine tulp", vaid peab olema selgelt eesmärgistatud ning tuginema
2) korraldab võimalusel ekspeditsioone ning kogub ja säilitab loodusobjekte ning nende dokumentaalseid kujutisi kogu maailmast; 3) korraldab Eesti ja muu maailma loodust ning loodus- ja keskkonnakaitset kajastavaid ekspositsioone ja näitusi, tagades punktides 1 ja 2 nimetatud museaalide üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel; 4) korraldab loenguid, ekskursioone, muuseumitunde, annab erialaseid konsultatsioone ja publitseerib loodusmuuseumi ülesannetega seotud materjale loodushariduslikel eesmärkidel; 5) teeb teaduslikku uurimistööd ja arendab vastavalt koostööd teiste sama ainevaldkonna asutustega; 6) juhendab keskmuuseumina metoodiliselt teisi muuseume loodusobjektide säilitamist ja uurimist puudutavates küsimustes; 7) korraldab museaalide, näituste, väljaannete ja teadusliku informatsiooni vahetamist teiste
mentorite juhendamisel), kõrgema taseme kursuste kuulamist (võimalus võtta osa vanemate klasside tundidest või osaleda valikkursustel väljaspool kooli) ja väljatõstmist (ingl k pull- 14 out; andekate õpilaste eemaldamine koolitundidest teatud ajaks ning neile süvendatud õppe pakkumine neid huvitavas valdkonnas). Õppekava rikastamise all mõeldakse kõikvõimalikke aine- ja huviringe, muuseumitunde, näituste ning teaduskeskuste külastamist jms (samas, 90). Mitteformaalhariduslike programmide all peetakse silmas erinevaid sündmusi, mis toimuvad väljaspool kooli ning mis pole otseselt seotud õppekava ega koolisüsteemiga (samas, 92). Nendeks võivad olla võistlused, konkursid, noortevahetused, laagrid jpm. Õppeprotsessi kujundamisel on oluline silmas pidada, et andekatel õpilastel oleks võimalus lahendada ülesandeid vastavalt enda võimetele
Näitust ilmestavad unikaalsed elektronmudelid koos lindiloengutega: klaasinimene (12 min), inimese rakk (9 min), klaasrase. Vitriinväljapanekud juhivad tähelepanu narkootikumide, suitsetamise ja alkoholi mõjule inimese organismis. Väljapanek on eakohane nii lastele kui ka täiskasvanutele. 2007.a. eksponeerisime 15 ajutist näitust, neist 6 fondinäitust, 2 muuseumi enda näitust ja 7 väljapanekut muuseumist väljapoolt. Eesti Meremuuseum Muuseumi ruumides on võimalik ette tellida muuseumitunde rohkem kui 20 erineval teemal koos videofilmide ja teiste näitlike õppevahenditega. 2007. aastal andis muuseumi pedagoog 37 loengut Seisuga 01.01.2008 kuulub muuseumi fotokogusse 6601, esemekogusse 3738, dokumendikogusse 7450, trükiste kogusse 2920 ja abikogusse 3708 museaali. Valdavalt paiknevad museaalid ühes 30 ruutmeetrises ruumis kappides/riiulitel, mille seisukord on halb. Muuseumikogu seisukord tervikuna on rahuldav
Näitust ilmestavad unikaalsed elektronmudelid koos lindiloengutega: klaasinimene (12 min), inimese rakk (9 min), klaasrase. Vitriinväljapanekud juhivad tähelepanu narkootikumide, suitsetamise ja alkoholi mõjule inimese organismis. Väljapanek on eakohane nii lastele kui ka täiskasvanutele. 2007.a. eksponeerisime 15 ajutist näitust, neist 6 fondinäitust, 2 muuseumi enda näitust ja 7 väljapanekut muuseumist väljapoolt. Muuseumi ruumides on võimalik ette tellida muuseumitunde rohkem kui 20 erineval teemal koos videofilmide ja teiste näitlike õppevahenditega. 2007. aastal andis muuseumi pedagoog 37 loengut Seisuga 01.01.2008 kuulub muuseumi fotokogusse 6601, esemekogusse 3738, dokumendikogusse 7450, trükiste kogusse 2920 ja abikogusse 3708 museaali. Valdavalt paiknevad museaalid ühes 30 ruutmeetrises ruumis kappides/riiulitel, mille seisukord on halb. Muuseumikogu seisukord tervikuna on rahuldav
me, ei ole uuringute tulemused sellise negatiivse efekti olemasolu kinnita- nud – aktselereerimise korral on täheldatud andekate õpilaste edenemist nii akadeemilises kui ka sotsiaalses mõttes, samuti on suhtlemine vaimselt võrdsete kaaslastega mõjutanud positiivselt nende emotsionaalset heaolu (Colangelo, Assouline & Gross, 2004). Õppe rikastamise all mõeldakse kõikvõimalikke aine- ja huviringe, muuseumitunde, näituste ning teaduskeskuste külastamist jms. Tähtis on, et koolil oleks ülevaade ka mitteformaalhariduslikest programmidest, mil- les lapsed osalevad, olgu selleks töö vabatahtlikuna, osalemine konkurssi- del või oma pere ansamblis. Eestis on vähemal või rohkemal määral kasutatud järgmisi aktselereerimise meetodeid. • Varasem kooliminek – ka Eestis ilmselt kõige levinum õppe kiiren- damise meetod
annaabi.ee 
