seigale nimelt on alust arvata, et Thutmosis asus tõendeid kustutama ligi paarkümmend aastat pärast vaaraoks saamist ja võimalik, et seda tehti hoopis pärast tema enda surma. Hatsepsuti nimi ilmus taas päevavalgele umbes kolmandal sajandil e.m.a, mil preestrist ajaloolane Manetho pani kokku Egiptuse valitsejate üsnagi üksikasjalise ajaloo, jagades selle vana, keskmise ja uue riigi ajaks ning dünastiateks. Keskmise riigi 18. dünastia Thutmosiste vahele ilmus Hatsepsut. Muumiana tuli Hatsepsut taas päevavalgele enam kui paar tuhat aastat hiljem. Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. 1903. aastal avas arheoloog Howard Carter Kuningate orus hauakambri tähistusega KV 60, mis teati olevat ehitatud Hatsepsuti ammele Sitrele. Kuid Carter leidis sellest maistest aaretest ammugi rüüstatud kambrist kaks muumiat.
ehituste tarbeks tööjõu hankimine. KOHTU Kohalikud ametnikud mõistsid kohut, kui inimene on rikkunud seadust näiteks jätab maksud õige aegselt maksmata või varastab. Kirjutajad märkisid kohtu otsuse üles. Raskemaid kuritegusid käsitleti kõrgemal tasemel vesiiri või isegi vaarao enda osavõtul. SURM JA HAUATAGUNE ELU Egiptlased uskusid elusse pärast surma ja nägid palju vaeva, et selleks ette valmistuda. Nad säilitasid surnukeha muumiana, et hingel oleks koht kus elada. Nad uskusid, et enne matmist mõistavad jumalad surnu üle kohut, annavad talle tagasi tema meeled ja varustavad ta läbi allmaailma rändamiseks tarvilike palvetega. Surnuga pannakse kaasa ohvri annid näiteks toitu, rõivaid ja tarbeesemeid, mis aitaksid surnu hingel teises ilmas toime tulla. LEINAMINE Teel matmispaika saatis surnukeha tavaliselt kaks nutunaist. Sümboliseerides Osirist leinavaid õekesi Isist ja Nephtidi ( egiptuse jumalannad )
maa-aluse surnuteriigi kuningavõimu, seega uueks kuningaks valiti jumalate poolt Horos. Ühelt poolt kajastas see müüt aastaaegade vaheldumist, kindlat teadmist, et Niiluse üleujutus saab ähvardavast põuast igal aastal lõpuks võitu. Samuti ka seda, et Egiptust valitsevate jumalike vaaraode vaheldumine Horose ja Osirisena on samavõrd igavene nagu aastaaegade vaheldumine. Horos oli vaarao elavana maa peal valitsedes ja Osiris sellest hetkest, mil ta muumiana surnute riiki suundus. Tähtis jumalanna oli veel lehmakujuine Hathor, kes kehastas loomade ja inimeste viljakust; saakalikujuline surnute jumal Anubis (kes abistas ka Isist ja Horost Osirise mumitsifeerimisel); iibise või paaviani peaga Thot, kes oli kuujumal, hieroglüüfide leiutaja, kirjatarkuse kaitsja. Paljud pidasid teda isegi maailma loojaks. Egiptuses austati ka pühasid loomi, näiteks skarabeused (sõnnikumardikas), Apis-härg ja kassid.
Lõunamere saarte avastamisega Esimesed tattood ESIMENE TATTOO RIDA PUNKTE Jäämees Ötzi kes pärineb umbes 3300 a.e.m.a leiti 1991a. Ötztali Alpides Alaseljal, ümber parema pahkluu ja vasaku põlve- tätoveeritud rida punktikesi Meditsiinilistel eesmärkidel ,kuna liigestel kus oli märgistus oli artriit Esimesed tattood Preestrinna Amunetil , pärineb umbes 2000 a.e.m.a Leiti 1923 a. Luxori lähedalt muumiana Õlad,kael,rinnad ja kõht Arvatakse et meditsiiniliste eesmärkidel Võimalik et oli seos viljakusega Masinad ja tehnikad Praeguseks on traditsioonilised tehnikad need,kus kasutatakse aastatuhandeid samasugustena püsinud riistu Viiakse läbi ilma igasuguse tuimestuseta Selline tehnik on säilinud ainult :Vaikse ookeani saarestike saartel- Melaneesia,Polüneesia,Samoa Polüneesias kasutati luukammi Moko tegemiseks kasutati peitlit meenutavat instrumenti
Sellepärast on vaja temast jutustada juba praegu. Osiris on pärit Dedust (kreeka keeles Busiris), kus teda kummardama hakati oletatavasti kui hämarast eelajaloost pärit kuningat, kelle surma ümber põimus terve müüt. Tema kultusekeskused asusid Abydoses ja Philaes. Kodulinnas Dedus kujutatakse Osirist kapiteelile toetuva sambana. Sümbol, mis hieroglüüfkirjas tähendab "kestma". Surm "kestab". Kui Osirist ka piltlikult kujutati, siis rohelise näoga muumiana. Sest ta elab ja haljendab. Peas on tal vaaraokroon, käes aga võimusümbolina karjakepp ja lehvik.(Osirise kultusest ja müüdist hiljem). Atumi ilmumiskujuks peeti skarabeust. Teda kujutati mehe- ja maokujulisena. Demiurg Atum seisis Heliopolise üheksainsuse (enneaadi) eesotsas. Püramiiditekstides mainitakse korduvalt gruppe, mis kõik koosnevad üheksast jumalast. Ühte neist kaaslaskondadest ehk enneaadidest nimetati Suureks, teist Väikeseks
Inimesed tulid Ra pisaratest, jumalad aga Ra higist. Su ja Tefnuti abielust tulid Geb (maa - mees) ja Nut (taevas - naine). Gebile pärandati võim maailma üle. Nut neelab igal õhtul päikese ning sünnitab selle hommikul taas. Mõne legendi järgi on Nut lehm. Gebil ja Nutil olid lapsed Osiris, Isis, Seth ja Nephthys, mis annavad legendi kuningate võimu algusest. Eelpoolnimetatud jumalad moodustavad nn Heliopolise enneaadi (üheksa). Osirist kujutatakse muumiana (mumifitseeritud kuningas), kes on valges kookonis, tunnusena on tema habe ülespoole konksus (elavate kuningate habe oli sirge). Vahel samastus Horos Raga, siis nimetati teda Ra-Harahte (Ra silmapiiril, võidutsev Ra), kujutati pistriku peaga kuid pealael päikeseketas. Horos oli kõrguste isand. Tal on mitmeid ilminguid. Nt Harueris, sellises ilmingus oli ta Ra poeg ja Sethi vend. Harisieris oli oma ilmingus Isise ja Sethi poeg.
Hierarhiline Absoluutse võimuga jumal-kuningas Kuninga võim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele ja preestritele Egiptus oli maaühiskond, linnu vähe Jumalad: Horos, Osiris, Ra, Amon-Ra Horos taeva jumal; vaarao oli Horose maine kehastus(3000eKr); keskmise riigi ajal vaadati Horost, kui Osirise ja Iirise poega; Horose silmad olid Päike ja Kuu; põhiline kummardamiskoht Edfus Osiris surnute kuningas j ateispoolsuse valitseja, mõistis kohut, kujutati muumiana; Osiris oli ka taaselustuva looduse kehastus, kultusekeskus Abydoses ja Philaes; esimene muumia Ra päikese jumal, pärit Heliopolisest; on maailma korra Maati isa, kujutati kullipäise mehena, kultussümboliks kõrge obelisk; 4-5 dünastiast sai temast üldriiklik jumalus Amon-Ra loomis ja viljakuse jumal, kultuskoht Karnakis; keskmise riigi ajal oli peajumal, kujutati sinisena haruldane värv Egiptuse usundis Vaarao = suur maja = seaduseandja, sõjaväe juht, kõrgem preester