Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksuga. Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. 680. e.Kr. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Kuid samas võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Kuidas hinnati aga olümpiavõitu ? Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust võitjale endale ning ka tema perekonnale kuid ka kodulinnale. Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. Üheks autasuks oli kuldse noaga Zeusi hiiest lõigatud õlipuuoks, millest punuti võidupärg. Kuid see, kes oli tulnud kolm korda
tasu vaatajatelt ei nõutud. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus ( 1 staadion = 192, 3 m). Pool sajandit hiljem tuli 2 staadioni pikkune jooks ning sellele lisandus pikamaajooks ( 24 staadioni ehk 4, 7 km). Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation ( maadlus koos rusikatega). 680. Aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, kõigepealt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased pidasid väga oluliseks jooksu, sest just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Õiged võistlused algasid kolmandal päeva õhtupoolikul, kus toimus maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. Maadluses oli väga oluline jõud, osavus ning kiire reageerimine. Võitjaks osutus
Olümpiamängude kava Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu (1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele poistele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentalonis, rusikavõistluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed 4 jooksualadel, kusjuures alustati pikamajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel
hoidmiseks. Võistlused olümpias Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraatonis.
Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha.
9.3. VÕISTLUSED OLÜMPIAS Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksus (1 staadion = 192,3 m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandusid pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. Aastal e.m.a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem gobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimesed mängud kestsid vaid ühe päeva. Hiljem kulus võistluste läbiviimiseks 3 päeva ja veel 2 päeva pidustustele. Seega kestsid olümpiamängud 5 päeva. Mängud algasid piduliku rongkäiguga, mis suundus Zeusi altari juurde. Siin ohverdati loomad ja võeti kohtunikelt ning võistlejatelt olümpiatõotus. Järgnes võistlejate loosimine. Õhtul toimus suur pidusöök, kus söödi ohvriloomade liha.
Hobust kasutatakse järgmiste toorainete tootmisel: liha. Suurimad hobuselihatootjad on Maroko, Alzeeria ja Tuneesia, sealt toimub ka suurim eksport Prantsusmaale, Belgiasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Samuti kasvatatakse hobuseid lihatootmise eesmärgil Ladina-Ameerikas ja Aasias. Samas on saksa keelt kõnelevate rahvaste hulgas hobuseliha tarbimine alati taunitav olnud, vastupidiselt prantsuse keelt kõnelevatele rahvastele; nahk. Hobuste, eeslite ja muulade nahka kasutatakse enamasti kingade valmistamisel. Varsanahast valmistatakse mantleid, jakke või kindaid. Varsanahka kasutatakse nahatööstuses kõige rohkem Mongoolias; piim. Hobusepiima kasutatakse värskelt, fermenteeritult (kumõss on 1-3% alkoholisisaldusega) ja piimapulbrina. Enamasti lüpstakse käsitsi, harva ka spetsiifilise lüpsimasinaga. Euroopas lüpstakse haflingi hobuseid; nõukogude raskeveohobuse keskmine piimatoodang ühe laktatsiooni jooksul on 3490 kg
annaabi.ee 
