Esmapilgul tundus mulle igav, et vastused olid sarnased ja inimeste eelistused ühe või teise asja suhtes kattuvad. Õnneks sain sellest innustust oma uurimistöö kirjutamisel, ning jõudsin järeldusele, et selle põhjuseks võib olla üksluine kasvukeskkond. Mis on tingitud sellest, et noortel on vähe võimalusi eneseteostamiseks ja oma annete arendamiseks. Muidugi on esmalt kõik inimeses endas kinni, aga tihi vajatakse julgustavat tõuget, mis juhataks meid ukseni, mida on vaja lahti muukima hakata. Minu uurimistööst võib tulevikus kasu olla linnaisadel, kes plaanivad rajada noortele huvitegevuseks mõeldud kohti. Minu uurimistööst on selgelt näha, et paljud noored ei saa oma hobiga tegeleda Kunda linnas, vaid nad peavad selleks sõitma maakonnakeskusesse Rakveresse. Samuti võib leida ka hea alge äriideeks, sest Kundasse annab luua palju asutusi, mis on seotud noorte huvitegevusega. Sain teada, et üksteist inimest tegeleb oma hobidega Kundast väljaspool, peamiselt
Teatavasti saab raadiolaineid kinni püüda. Selleks kasutatakse igasuguseid turvaelemente, et võõras sinu poolt käsitletavat informatsiooni ei saaks lugeda. Ruuteri häälestamisel on soovitav kasutada MAC (igal arvuti võrgukaardil on oma identifitseerimiskood) aadressi filtreid, WEP (Wired Equivalent Privacy) või WPA (Wi-Fi Protected Access) krüpteerimis protokolli. Kuigi kasutatakse ühendustes erinevaid krüpteeringuid on häkkerid võimelised krüpteeringuid lahti muukima. Näiteks WEP krüpteeringu murdmiseks kulub kuni kolm minutit. Selleks soovitatakse kasutada WEP krüpteeringu asemel WPA või WPA2 krüpteeringut. Ruuter tuleks paigaldada nii, et leviala oleks seal kus teda vaja ning ei ulatuks sellest kaugemale. Mida kaugemale leviala ulatub, seda suurem on oht sinna sissetungimiseks. (WEP..., 2007)
49. implementieren Kasutusele võtma 50. das Indiz,-ien indiits, kaudne tõend, tunnus, märk 51. integrieren integreerima, lõimima 52. der Irrsinn,- Hullumeelsus, hullus 53. jobben (ajutiselt) töötama, tööl käima 54. die Kapazität,-en maht; võimed 55. klagen kurtma, kaebama 56. knacken purustama, lahti muukima 57. der Kommilitone,-n ülioolikaaslane 58. der Konsens nõusolek 59. das Lernpensum,-Pensen/Pensa õppeülesanne 60. lindern leevendama 61. die Linderung,- leevendus 62. nachahmen jäljendama, eeskuju võtma 63. der Nebenberuf,-e kõrvaltöö 64. die Nebentätigkeit,-en kõrvaltegevus 65. die Notbremse,-n hädapidur 66
Slaid 1 : Austatud kaitsmiskomisjoni esimees, liikmed, kuulajad. Mina olen ............... ning järgnevate minutite jooksul esitan Teile oma kaitsekõne uurimistöö teemal ,, MIS ON KULTUUR JA MILLIST KULTUURI EELISTAVAD KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTID" SLAID 2. Põhjendus: Me tarbime iga päev kultuuri, ning tegeleme oma hobidega. Kultuur on elu üks osa ja iga üks meist on sellega seotud. Kuna elan väikeses linnas, siis otsustasin uurida millised on Kundas kultuuri tarbimise võimalused ja millist kultuuri tarbivad gümnasistid. Mind huvitas ka see, et kui palju tarbitakse massikultuuri ja kui palju tarbitakse eliitkultuuri. Siin kohal defineeriksin need mõisted ära ka.Massikultuur- Keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Eliitkultuur -kultuur, mis on mõistetav vaid kitsamale inimgrupile. SLAID 3. Eesmärk: Peamiseks eesmärgiks oli teada saada, et millega tegelevad Kunda gümnasistid vabal ajal ja kas Kunda linn pakub neile seda, millega...
andma võimaluse sellega ühendust luua. Vanemate arvutimudelite puhul võib juhtuda, et on vaja kasutada ka vastavat tarkvaraprogrammi selleks, et internetivõrku tuvastada ja sellega ühendus luua. 4. TURVALISUS Peamine probleem Wi-Fi turvalisusega on see, et Wi-Fi-le on juurdepääs palju kergem, kui traadiga võrku. Traadiga võrgus peab pahategija füüsiliselt omama juurdepääsu võrguseadmetele või muukima läbi välise tulemüüri. Et seda vältida, tuleb kasutada turvaprotokolle. Enamik kasutajaid ei tea, kui ebaturvaline võib olla tegelikult Wi-Fi kasutamine ilma piisava turvalisuseta. Krüpteerimata sessiooni ajal saadetakse kõik päringud eetrisse avatud tekstina ja kõik teised jaamad levialas kuulevad seda. Kui pole kuulamas just pahatahtlikke kõrvu, siis nad ignoreerivad teisele jaamale saadetud sõnumeid
Tavaliselt on traadita arvutivõrgu tugijaam seadistatud DHCP-serveriks, st nad jagavad võrku sisenevatele arvutitele IP-aadressi automaatselt. Turvalisuse suurendamiseks võiks DHCP- serveri välja lülitada ja sisestada igasse klientarvutisse IP, netmaski jms võrguühenduse parameetrid käsitsi. Traadita arvutivõrku installeerides tuleks kindlasti ära muuta vaikimisi pakutav SSID. Vastasel juhul on häkkeritel kergem võrku avastada ja lahti muukima hakata. Vaikimisi on SSIDks tavaliselt nimi, mis viitab seadme tootjale (näiteks Compaq), seda teades saab potentsiaalne sissetungija hakata häkkimiseks kasutama juba tugijaamamudelispetsiifilisi nippe. Kõige turvalisem on valida SSIDks suvaline tähekombinatsioon, mitte firma nimi. Vaikimisi on suurem osa tugijaamadest seadistatud edastama SSIDd kõigile arvutitele, mis tugijaama levipiirkonnas WiFi-ühendust otsivad. Krüpteeritud ühenduse puhul küll võrku
jne. Arvutitevaheline ühendus Wi-Fi lubab samuti ühendust otse ühest arvutist teise, ilma pääsupunkti abita. Seda kutsutakse ad hoc raadiokohtvõrguks. Seda kasutatakse väga palju arvutimängurite poolt, et mitmekesi mängida arvutimänge, kasutades Wi-Fi abi. Turvalisus Peamine probleem Wi-Fi turvalisusega on see, et Wi-File on juurdepääs palju kergem kui traadiga võrku. Traadiga võrgus peab pahategija füüsiliselt omama juurdepääsu võrguseadmetele või muukima läbi välise tulemüüri. Et seda vältida, tuleb kasutada turvaprotokolle. Enamik kasutajaid ei tea, kui ebaturvaline võib olla tegelikult Wi-Fi kasutamine ilma piisava turvalisuseta. Krüpteerimata sessiooni ajal saadetakse kõik päringud eetrisse avatud tekstina ja kõik teised jaamad levialas kuulevad seda. Kui pole kuulamas just pahatahtlikke kõrvu, siis nad ignoreerivad teisele jaamale saadetud sõnumeid. Täiesti võimalik on aga, et
pannakse välja ka auhindu, kui keegi suudab selle lahti muukida. Hea algoritm on see, kus ei anna mingeid variante välja mõelda, et proovitavate võtmete hulka saaks vähendada. Kui võtmete hulk on väga suur, siis võtmete läbiproovimine võtab palju aega ja ressursse ning see ei tasu üldiselt ära. Teine aspekt on see, et võrgus liigub väga palju igasuguseid pakette ja kuidas leida nende hulgast üles just täpselt ainult need, mida tasub hakata lahti muukima. 49. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. (kaks meest saavad kõrtsus kokku ja vahetavad võtmeid) DES (Data Encryption Standard) on tänapäeval praktiliselt asendudnud 3DES'ga, mis kasutab 3 võtit. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine
tüüpiliselt pannakse välja ka auhindu, kui keegi suudab selle lahti muukida. Hea algoritm on see, kus ei anna mingeid variante välja mõelda, et proovitavate võtmete hulka saaks vähendada. Kui võtmete hulk on väga suur, siis võtmete läbiproovimine võtab palju aega ja ressursse ning see ei tasu üldiselt ära. Teine aspekt on see, et võrgus liigub väga palju igasuguseid pakette ja kuidas leida nende hulgast üles just täpselt ainult need, mida tasub hakata lahti muukima. 49. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES Meil on kaks osalist saatja ja vastuvõtja. Neil on omavahel kokku lepitud salajane võti. Kui kumbki hoiab oma võtit saladuses, siis see sõnum krüpeeritakse ära algoritmi ja võtme abil. Siis saadake selle võtme abil sifreeritud sõnum ja see dekrüpeeritakse jälle sama võtme ja algoritmi abil ja teist korda seda võtit rakendades sellele krüpeeringule saame selle sõnumi tagasi. Krüpeerimise näited, mida on maailmas kasutatud:
maailmast, mida me igapäevaselt kogeme kõigi viie meelega. Kas siis tavamaailm ei ole tõepoolest siis reaalne maailm? Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on? Vastus neile küsimustele pei- tub loodusteadustes ja nende ajaloolises arengus. Kui vaadata inimajalugu siis loodusteaduste areng on muutnud kogu meie maailmapilti loodusest. Seega on muutunud reaalsus või see, mida me pida- sime reaalsuseks. Teadus tänapäeval kannustabki nüüd inimesi looduse saladusi lahti muukima. Se- da eelkõige just füüsikateaduse valdkonnas. Reaalsus on selline, mida kirjeldavad meile loodustea- dused. Tõelise reaalsuse palet näitab meile teadus, mitte meie viis meelt. Seda eriti just füüsika osa. Füüsika kirjeldab meile füüsikalist reaalsust. Kui teadlased uurivad loodust, siis tegelikult uurivad nad pärisreaalsust. Loodusseaduste tundma õppimine annab meile aimu tõelisest reaalsusest. Tava-
maailmast, mida me igapäevaselt kogeme kõigi viie meelega. Kas siis tavamaailm ei ole tõepoolest siis reaalne maailm? Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on? Vastus neile küsimustele pei- tub loodusteadustes ja nende ajaloolises arengus. Kui vaadata inimajalugu siis loodusteaduste areng on muutnud kogu meie maailmapilti loodusest. Seega on muutunud reaalsus või see, mida me pida- sime reaalsuseks. Teadus tänapäeval kannustabki nüüd inimesi looduse saladusi lahti muukima. Se- da eelkõige just füüsikateaduse valdkonnas. Reaalsus on selline, mida kirjeldavad meile loodustea- dused. Tõelise reaalsuse palet näitab meile teadus, mitte meie viis meelt. Seda eriti just füüsika osa. Füüsika kirjeldab meile füüsikalist reaalsust. Kui teadlased uurivad loodust, siis tegelikult uurivad nad pärisreaalsust. Loodusseaduste tundma õppimine annab meile aimu tõelisest reaalsusest. Tava-
Kas siis tavamaailm ei ole tõepoolest 25 siis reaalne maailm? Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on? Vastus neile küsimustele pei- tub loodusteadustes ja nende ajaloolises arengus. Kui vaadata inimajalugu siis loodusteaduste areng on muutnud kogu meie maailmapilti loodusest. Seega on muutunud reaalsus või see, mida me pida- sime reaalsuseks. Teadus tänapäeval kannustabki nüüd inimesi looduse saladusi lahti muukima. Se- da eelkõige just füüsikateaduse valdkonnas. Reaalsus on selline, mida kirjeldavad meile loodustea- dused. Tõelise reaalsuse palet näitab meile teadus, mitte meie viis meelt. Seda eriti just füüsika osa. Füüsika kirjeldab meile füüsikalist reaalsust. Kui teadlased uurivad loodust, siis tegelikult uurivad nad pärisreaalsust. Loodusseaduste tundma õppimine annab meile aimu tõelisest reaalsusest. Tava-
annaabi.ee 
