Eesti keelt peaks saama õppida juba lasteaias, et oleks kergem valida omale põhikool ja, et kindlalt oleks pääs gümnaasiumi. On vaja, et muukeelsed inimesed saaksid suhelda eesti keeles ja sellepärast on vaja neil sotsialiseeruda eestlastega. Sellepärast oleks hea, kui tööandja annaks näiteks vene noorela võimaluse töötada baaris, kus saaks suhelda eesti keeles ja end nii kiiremini arendada. 65% muukeelsetest pooldaks ühist eestikeelset lasteaeda, kus on teistest rahvustest laste jaoks nende emakeelt valdavad abikasvatajad. Praegune keelepoliitika mõju ulatub tulevikku, sellepärast on vaja tegutseda kohe. Riik ja poliitikud peaksid muutma süsteemi nii, et muukeelsetel oleks lihtsam kohaneda ja saaksid samasugused võimalused tööturul kui ka igal pool mujal.
. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007). Järgmiste sajandite jooksul avaldati veel eesti keelseid tekste. Ei saa mainimata jätta esimest eesti keele käsiraamatut „Anführung zu der Esthnischen Sprach“ (sissejuhatus eesti keelde), mis ilmus Tallinnas 1637. aastal
osalema 57% elanikest. Muukeelsete elanike valmisolek kaitsetegevuses osaleda on jätkuvalt märksa madalam kui eestlastel (39% vs 66%). Ligikaudu 4/5 Eesti elanikest eelistab praeguse kaitsekontseptsiooni säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 17% elanikkonnast (sh 11% eesti- ja 31% muukeelsetest inimestest). Rohkem kui pool elanikkonnast (57%) leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlased pooldavad rahvusvahelistes operatsioonides osalemist märksa rohkem kui muukeelne elanikkond (63% vs 43%). Sarnaselt varasemale peetakse rahvusvahelistel operatsioonidel osalemist vajalikuks ennekõike kahel põhjusel: osalemine
Suurepärane üksteisemõistmine, üksteise suhtes hoolivus ja igasugune abistamine teeb selle osa identiteedist tõeliselt nauditavaks. Gruppi kuulumine, kus kõik osapooled võtavad oma osa tõsiselt, ilma mööndusteta on parim. Mul on olemas üks eakas proua, kes on rahvuselt poolatar, keda ma aeg-ajalt külastan. Tema kaudu saab teatava ülevaate muukeelsete Eesti inimeste olemisest ja suhtumisest üldisemalt Eesti riiki. Ja see erineb üldisest pildist, mis eestlastele muukeelsetest on jäänud. Tema kuulub kindlasti minu lähedastega ühte gruppi Sõprade osa identiteedist on samuti üsangi oluline, kuid oma olemuselt on see natuke pinnapealsem. Tuttavaid on palju, kuid sõpru nendest mõned. Sõbraks saamine ja jäämine on huvitav protsess. Seotud on see ühiste tegemiste ja läbielamistega. Ektravertsuse testi tulemuste põhjal saab väita, et sõbralikkus on keskmine, mis kajastub ka sõprade hulgas, kuid seltskondlikkus ja esiletükkivus on suhteliselt kõrged
kindlat käibevaldkonda. Asjaajamiskeelele laienevad ühelt poolt normitud kirjakeele ning teisalt oskuskeele põhimõtted. Kirjakeel on keelekuju, mis kuulub kogu eesti rahvusele ning mida on teadlikult ja sihipäraselt arendatud. Kirjakeelt kasutatakse haridusasutustes, ametlikus suhtluses ning seda keelt kasutavad ka teabevahendid. (Kull 2000: 11) Kuigi eesti keele üksikuid sõnu võis leida juba XIII sajandi muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest, siis kõige vanem ja pikem sidus tekst on pärit XVI sajandist. Tegemist on Kullamaalt pärit käsikirjaga, kus on toodud katoliku kiriku kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. Kuna gesimesed kirjakeelsed teosed puudutasid religiooni, siis võib oletada, et tollel ajal oli kirjakeele peamine roll seotud just kiriku ja usuga. (Erelt jt. 2007: 30) XVII sajandil koostati esimene eesti keele käsiraamat ning alates sellest ajast võib
ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga, eriti prantsuse keelest Eesti keele esimesed kirjalikud jäljed ,,Esimesed kirjalikud mälestised (üksikud sõnad, laused, isiku- ja kohanimed) veel kujunemisjärgus olevast eesti keelest on pärit XIII sajandi muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonikas, mis on kirja pandud aastatel 1224 1227, leidub ladinakeelse teksti sees lisaks koha- ja isikunimedele paar eestikeelset sõna ja lause Laula! Laula! Pappi! Alates XVI sajandist on meieni säilinud ka pikemaid eestikeelseid tekste. Kõige vanem sidus tekst sisaldub Kullamaalt pärit käsikirjas, kus on toodud katoliku kiriku kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. Käsikiri pärineb 1520. aastatest. Vanim teade
gruusia, armeenia jt 5%) Inglise keele kiri Inglise jts keelte kirjad on küll täht- e häälikkirjad, aga kuna nende keelte kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga, eriti prantsuse keelest Eesti keele esimesed kirjalikud jäljed 13. saj. üksikud sõnad, laused, isiku- ja kohanimed muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest Henriku Liivimaa kroonika 12241227 Laula! Laula! Pappi! Kõige vanem sidus tekst Kullamaalt pärit käsikirjas, kus on toodud katoliku kiriku kolme tähtsama palve eestikeelsed tõlked. Käsikiri pärineb 1520. aastatest. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525. aastast. Vanim eestikeelne raamat, millest on leitud katkendeid, on aastast 1535: Wanradti ja Koelli tõlgitud luterlik katekismus. Allikas: Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki
kuni 80 õpilast. Lõppvoorus tuleb kõikidel vanuserühmadel lahendada ülesandeid, mis tulenevad vanuseastme ainekavast ja seostuvad olümpiaadi üldteemaga. Periooditi toimuvad ka kirjanduse või rahvaluule olümpiaadid, mille tee- mad ja juhendid võivad muutuda. Enamasti saavad ka nendel osaleda 7.–12. klasside õpilased. EESTI KEEL VÕÕRKEELENA Olümpiaadist võivad osa võtta eesti keelt võõrkeelena kõnelevad õpilased (enamasti muukeelsetest koolidest). Olümpiaad toimub kahes vanuserüh- mas: 9.–10. kl ja 11.–12. kl. Esimeses voorus (ehk eelvoorus) tuleb koosta- da iseseisev töö etteantud teemal. Kuni 40 parema töö autorid kutsutakse lõppvooru, kus on nii kirjalik kui ka suuline osa. FILOSOOFIA Olümpiaadist võivad osa võtta kõik üldhariduskoolide ja kutseõppeasu- tuste õpilased, kelle sünniaasa ei ole varasem olümpiaadi juhendi määratud aastast.
annaabi.ee 
